13. aprill - Algo Kärp 35

Foto allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Algo_K%C3%A4rp#/media/Fail:KAERP_Algo_Ville_Tour_de_Ski_2010.jpg

Eesti murdmaasuusataja 

Algo Kärp 

Sündinud 13. aprillil 1985 Kolgas-Jaanis

Lõpetas 2005. aastal Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali, õpib alates 2018. aastast TÜ Pärnu kolledžis ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal.

Algo Kärp alustas suusatreeninguid 1995. aastal Urve Bergmani juhendamisel. 2006. aastal osales esimest korda maailmakarika etapil Otepääl, kokku on osalenud 91 MK etapil ja jõudnud punktikohale, ehk siis 30 parima sekka kaheksal korral.  Parim koht MK-etapil on 2014 Oslos 50 km klassikasõidus saadud 16. koht. Tour de Skil on ta jõudnud kolm korda 30 parema hulka.

2009. aasta Estoloppeti sarja Tamsalu-Neeruti Maratonil, Viru Maratonil ja  Haanjas oli Algo Kärp Eesti kiireim pikamaasuusataja. Kokku on ta 2006–2016 Eesti meistivõistlustel võitunud individuaalselt 6 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning sprinditeates 1 pronksi. Eesti Suusaliit valis 2017. aastal Algo Kärbi parimaks meessuusatajaks.

Olümpiamängudel osales Algo Kärp 2010. aastal Vancouveris, 2014. aastal Sotšis ja 2018. aastal   Pyeongchangis. Parimaks saavutuseks olümpiamängudel jäi teatesõidu 10. koht Sotšis.

2019. aastal Seefeldis suusalade MMil lahvatanud dopinguskandaali järel tunnistas Algo Kärp avalikult, et on kasutanud alates 2016. aastast veredopingut. Võttes arvesse Kärbi ülestunnistust ja koostööd, vähendas Rahvusvaheline Suusaliit tema karistust aasta ja kuue kuu võrra. 6. märtsil 2019. aastal alanud ajutine võistluskeeld arvestatakse karistusest maha ja nii kehtib Kärbi võistluskeeld 5. septembrini  2021. 20. jaanuaril 2020 langetatud otsuse kohaselt tühistatakse kõik Kärbi tulemused pärast 2017. aasta 22. veebruari, sealhulgas tema 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängude 50 km klassikasõidu 16. koht. Viljandimaa Spordiliit võttis Algo Kärbilt tagasi 2018. a Viljandimaa parima meessportlase tiitli.

Allikad:

• Algo Kärp // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Algo_K%C3%A4rp
• Kaasik, Siim. Dopingutarvitamist tunnistanud Kärp: vereülekanded toimusid olümpiakülast väljas // Postimees (2019) 5. märts URL: https://sport.postimees.ee/6537345/dopingutarvitamist-tunnistanud-karp-vereulekanded-toimusid-olumpiakulast-valjas  (vaadatud 29.04.2020)
• Kärp palus Rahvusvaheliselt Suusaliidult kergemat karistust, FIS nõustus //  ERR.ee (2020) 8. aprill URL: https://sport.err.ee/1074604/karp-palus-rahvusvaheliselt-suusaliidult-kergemat-karistust-fis-noustus (vaadatud 29.04.2020)
• Kärp, Algo // ESBL: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon  URL: http://www.esbl.ee/biograafia/Algo_K%E4rp  (vaadatud 29.04.2020)
• Viljandimaa parimad sportlased 2018 // Viljandimaa Spordiliit URL: https://spordiliit.viljandimaa.ee/failid/2018/viljandimaa%20parimad%202018.pdf (vaadatud 29.04.2020)
• Eesti Suusaliit lõpetas hooaja ja sõlmis uue koostöölepingu // Suusaliit (2017) 16. mai. URL: https://www.suusaliit.ee/et/uudised?news_id=21203https://www.suusaliit.ee/et/uudised?news_id=21203 (vaadatud 29.04.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

Foto Elmo Riig https://sport.postimees.ee/6537345/dopingutarvitamist-tunnistanud-karp-vereulekanded-toimusid-olumpiakulast-valjas (29.04.2020)

Maeve Binchy. PEEGELJÄRV

See raamat on mind kummalisel kombel kummitanud aastaid :)) ja mul polnud aimugi, kuidas seda arvustust kirjutama hakata. Raamat ilmus eesti keeles 1996. a. ja sel ajal sai ju loetud kõike, mis kätte juhtus. Nüüdseks olen seda raamatut paar korda lugenud ja iga kord uuesti lugedes valin endale lemmikuks uue tegelase, Kit´i, Lena, isegi õe Madeleine.

Algus. Kit McMahon on tüdruk, kes elab väikeses Lough Glassi külas Iirimaal, kus kõik tunnevad üksteist. Arvatakse, et ta elab võluvat elu - tal on ema ja isa, vend, kellega ta saab hästi läbi, palju sõpru (sealhulgas pinnapealne, kuid elurõõmus Clio Kelly). Ühel õhtul läheb Kiti ema Helen kõndima ega tule enam kunagi tagasi - pärast kuudepikkust otsimist leitakse surnukeha, mis arvatakse Heleni oma olevat, ja Kit leinab kadunud ema. See oli sissejuhatus. Ja edasi  jutustab raamat juba ise.

See on lugu eludest, saladustest ja valedest ning käputäie inimeste tehtud valikutest. Saame jälgida, kuidas nende tehtud valikute tagajärjed kujundavad nii paljude inimeste elu ligi kümne aasta jooksul.

See raamat tundub nagu lugu tegelikust elust – ilmselgelt mõneti üledramatiseerimisega. See ei ole lugu jubedatest sündmustest, mis on seotud mõne päeva, nädala või kuuga. Ei, see puudutab aastate mõju, inimeste valikute mõju, romantikat ja vanema-lapse suhet.

Liigitan selle raamatu ajaviiteromaaniks, naistekaks, kuidas keegi soovib. Kui aga pea tahab puhata ja tekib isu kerge lugemise järele, siis julgen soovitada.

Head lugemist!

Raamatut luges: Valli Tammsalu

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/310893

Kaja Nordengen. AINULAADNE AJU

Postimees Kirjastus, 2019

175 lk.

Põnev lugemine, et aru saada kuidas nii abitult ilma sündiv olend (inimene) on saanud maailmas nii tugeva positsiooni. Autor paneb lugejat mõtisklema selle üle, kuidas erinevates situatsioonides käituda, mis on mõistlik ja mis mitte, millised tegurid otsuste langetamist mõjutavad. Aeg-ajalt tehakse raamatus põige ajalukku, et vaadata aastakümnete eest tehtud avastusi ja mis neist tänaseks on saanud.

Autor selgitab mitmeid inimkäitumise viise läbi isikliku kogemuse. Lugeja saab häid nõuandeid kuidas paremini õppida, parandada enda mälu, vältida või vähendada vananedes dementsuse riski, keskenduda olulisele jne. Kas rööprähklemine on tõesti olemas või on see pelgalt meie meelepete?

Kes on normaalne inimene? Kas geniaalsus on miskit sellist, mille poole me peame pürgima? Millised on kuulsad geniaalsed inimesed, kelle elude põhjal on vändatud mängufilme.

Elundidoonorlus on kiiresti arenev meditsiinivaldkond aga mis juhtub siis kui suudetakse ajusurnule siirdada uus aju? Kas inimene kellele aju siirdatakse on ikka tema ise?

Põnev lugemine kõigile, kes soovivad enda kohta rohkem teada saada!

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1933965

Delia Owens. KUS LAULAVAD LANGUSTID

Rahva Raamat, 2019

391 lk.

Raamatu peategelane paduratüdruk Kya kasvab üles madalsoodes, mis asuvad Põhja-Carolina ranniku lähedal ja piirnevad väikese külaga. Tema ema, õed ja vend jätavad ta kuue aastaselt üksi vägivaldse isaga. Lõpuks kaob ka isa. Raamat kirjeldab Kya ellujäämist, kasvamist, sõpruse, armastuse ja kaotusvalusid. Seda kõike ümbritseb metsiku looduse täiuslik kirjeldus. Kaks raamatus olevat ajajoont lülituvad edasi ja tagasi, kuni need ühendatakse üheks, läbivaks mõrvamüsteeriumiks, mis saab omapärase lahenduse.

“Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates (2019) olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.

Raamatut luges: Valli Tammsalu

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1936719

Michael Robotham. EMA SALADUS

Petrone Print, 2019

376 lk.

„Mis võib juhtuda emaarmastusega, kui kokteili lisada süü, lein, igatsus ja probleemsed peremustrid?“ küsib Epp Petrone raamatu sisekaanel.

Kaks lapseootel naist. Mõlemal on saladus.

Agatha elu on olnud keeruline. Viimaks ometi tundub, et kõik on laabumas. Ta töötab toidupoes, tal on mereväes teeniv poiss-sõber ja peagi sünnib kaua igatsetud beebi. Agatha suhted emaga on keerulised, kuid noormehe vanemad on tema beebiootusest elevil. Sünnituse ajaks saabub merel koju ka Hayden.

Meghani elu suurepärane. Ta elab avaras majas, tal on edukas abikaasa ja kaks toredat last. Ta on kodune ema ja peab populaarset emmeblogi Räpalapsed. Nüüd on oodata üllatusbeebit.

Ühel hetkel hakkavad mõlemad lood lagunema. Kui kaua veel saab Agatha valetada, kui kaua Meghan varjata?

See raamat võttis minult terve pühapäeva ja see ei olnud raisatud aeg. Sel hetkel, kui saladused hakkasid ilmsiks tulema, ei olnud ajal enam tähendust.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1900958

1342 FAKTI, MIS LÖÖVAD SIND PAHVIKS

Koostanud John Lloyd

Tallinn, Ersen, 2019
223 lk

Raamatu „1342 fakti, mis löövad sind pahviks“ võid paari tunniga läbi lugeda. Hea raamat selleks, et aeg maha võtta ja lihtsalt lugeda.

Lisandväärtuseks on see, et lisaks lugemise nautimisele võib midagi ka „kõrva taha jääda“. Loodan, et faktid löövad sind pahviks samamoodi kui mind.

Mõned faktid sellest raamatust:

*bussi oodates tundub aeg minevat kiiremini, kui seisad paigas, kus kasvab rohkesti puid.
*Edmund Hillary tähistas Everesti tippu jõudmist pissides.
*kui inimene oleks nähtamatu, siis ta ei näeks midagi.

Kahtluse korral saad kõik üle kontrollida veebilehelt qi.com/1342. Kliki lingil ja saad lugeda pikemat seletust fakti kohta.

Hoiatan ette, et selle raamatu lugemise ajal võib tekkida abibliofoobia. Mis see veel on? Saad teada, kui raamatu kätte võtad.

Head lugemist!

Raamatut luges: Jane Haavel

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1937780

Jaan Aru. AJUST JA ARUST: UNEST, TEADVUSEST, TEHISINTELLEKTIST JA MUUST

Kirjastus Argo, 2017
160 lk.

„Ajust ja arust“ räägibki nagu pealkirjas lubatud ajust ning sellest, mis on teadvus ja kuidas see tekib. Veel on teemaks, kas tehisintellekt saab olla inimesega võrdväärne ning juttu on ka unest ja unenägudest. Minu jaoks räägib see raamat eelkõige inimeseks olemise tähendusest ja mulle näib, et romantilise meelelaadiga inimesele võib see raamat tunduda isegi veidi kurb. Sest ütleb ju autor keerutamata, et ilma ajuta ei ole teadvust ja ilma teadvuseta inimest. Ei ole mind. Samas, kui ikka tahta uskuda hinge ja vaimu, mis on ajatu ja füüsilisest kehast sõltumatu, siis jätab Jaan Aru siin pisikese võimaluse, öeldes, et teadusel on veel käia väga pikk tee leidmaks kõikidele küsimustele vastuseid ja teadlase ülesanne ongi uurida, küsida, proovida, eksida ning küsida ja proovida ja eksida uuesti.

Raamatu juures istub mulle autori selge ja rahulik jutustamisviis. Kuigi aju on sedavõrd keeruline masin tundub Arut lugedes, et saad päris hästi aru, mida ta ütleb. Tooksin siin välja ka ühe laialt levinud müüdi justkui kasutaksid inimesed vaid 5% oma ajust (või selle potentsiaalist). Millegipärast meeldib paljudele inimestele seda uskuda ja levitada, ehkki minule kõlab Aru argument selle müüdi kummutamiseks palju paremana. Ta kinnitab, et me kasutame oma aju maksimaalselt, sest olgem ausad, oleks ikka narr küll käia ringi ja omada sellist suurepärast instrumenti nagu aju, aga kasutada sellest vaid murdosa. See oleks sama hea kui hoida terve elu üsna väikeses elutoas tiibklaverit ja käia sellelt vaid tolmu pühkimas.

Raamatu huvitavaim ja uudseim osa oli minu jaoks une ja unenägude osa. Kellele ei meeldiks mõelda, et näeme unes ennustusi või siis lahendab aju unes meie eest meie probleeme. Kas see nii aga ka tegelikult on? Aru kirjutab, et ei, pigem mitte. Siiski sain inspiratsiooni oma unenägude meelde jätmiseks ja üleskirjutamiseks. Sisendan endale enne uinumist (nagu autor soovitas), et jätan unenäo meelde ja ma kinnitan, et see toimib. Isegi kui unenägu on ärkamise hetkel justkui minema libisenud, tuleb see iga päevaga mälusoppidest aina kergema vaevaga välja. Milleks seda teha, kui unel puudub ennustav või elu muredele vastuseid pakkuv funktsioon? Mina põhjendan seda nii, et kui me magame kolmandiku oma elust, siis oleks ju lihtsalt huvitav teada, millega meie keha üks olulisim lihas sellel ajal tegeleb.

Raamatut luges: Agnes Kuus-Korv

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saal (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1430650

Jørn Lier Horst. SALAMANDRI MÕISTATUS

Varrak, 2019
147 lk.

Cecilia Gaathe polnud kunagi varem surnud inimest näinud. Kuni praeguseni.

Cecilia Gaathe elab idüllilises Paadisadamas pansionaadis Pärl, mille omanik on ta isa. Koos sõprade Leo ja Une ning koer Egoniga avastavad nad, et pansionaadis elavad mingid saladuslikud tüübid. Kas neil tüüpidel on midagi ühist surnud mehega, kes rannalt leiti?

Sõbrad hakkavad asja uurima omal käel, puutuvad kokku keerulise kuriteoga, millesse on segatud nii kahtlased isikud, laevahukk, palju raha kui salapärane salamander.

JØRN LIER HORST on endine kriminaalpolitseinik ja Norra soositumaid ning tunnustatumaid krimikirjanikke.

Salamandri mõistatus on tema esimene raamat lastele mõeldud krimisarjast „CLUE“. Praeguseks on raamatuid kokku juba 13, nii et kindlasti läheb peale sissejuhatust veel põnevamaks.

Üks korralik ja hea kriminull tõelistele krimka fännidele. Lugu võtab päris ohtlikke pöördeid. Lastel tuleb rikkuda mitmeid reegleid, võtta riske, olla julge ja nutikas.

Raamatut luges: Kalli Hendrikson

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1912435

Martin Algus. MIDAGI TÕELIST

Tallinn: Varrak, 2018

177 lk.

Autori esikromaan on saanud sel aastal mitme tunnustuse osaliseks - Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ning Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna intrigeeriva elulise teema käsitlemine põnevas, mahlakas ja kirjanduslikult meisterlikus vormis.

Algselt kirjutas autor selle teksti näidendina ja 2018 lavastati see Sadamateatris, kus lavastust siiani menukalt etendatakse. Veiko Porkanen äsja vanglast vabanenud Karli rollis pälvis 2018 teatriliidu parima meespeaosatäitja auhinna.

Romaan jutustab loo pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda, aga satub karmi väljapressimise küüsi. Keskealise abielumehe ja kahe lapse isa maailm lendab nüüd pea peale, algab võitlus elu eest.

Raamat räägib tõsistel teemadel, mis on omased praegusele nutisõltlaste ühiskonnale. Põnev lugemine. Soovitan!

Raamatut luges: Ege Mücker

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1879764

Silja Vaher. UURIJA

Hea Tegu, 2019

231 lk.

Loen Eesti kirjanike kirjutatud krimikirjandust suure huviga. Silja Vaheri raamat „Uurija“ oli esimene minu raamat, mille puhul ma juba esimeste lehekülgede lugemise järel helistasin oma tuttavatele ja küsisin, kas nad on juba lugenud seda raamatut. Kuigi raamat oli väga põnevalt kirjutatud politseinike tegemistest seoses mõrvade uurimisega, ei köitnud see mind nii palju kui see, et järjest edasi lugedes tulid tuttavad kohad lapsepõlvest: Lalsi, Odiste, Rõika, Kolga-Jaani, Meleski, Viljandi.

Nagu autor on öelnud, toimub tegevus raamatus peadpööritava kiirusega, kus üks sündmus järgneb teisele, andmata uurijatele aega hinge tõmmata. Lugege ja üllatuge, loodan, et saate peale mõnusa lugemiselamuse ja nende kohtade kohta, kus tegevus toimub, rohkem teada.

Raamatut luges: Ülle Aaren

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1912174

Heather Gudenkauf . EI AINSATKI HELI

Inglise keelest tõlkinud Merike Kivilo

Tallinn: Ersen, 2018
279 lk.

Raamat "Ei ainsatki heli" on ilmunud sarjast New York Timesi bestsellerid, kus Heather Gudenkauf on üks menukamaid autoreid.

Kriminaalromaani peategelane on meditsiiniõde Amelia Winn, kes on raske autoavarii järel kurdiks jäänud ja langenud sügavasse depressiooni. Viimaks kaotab ta kõik - töö, abikaasa Davidi ja kasutütre Nora.

Kaks aastat hiljem on tema ainsaks truuks seltsiliseks abikoer Stitch ja tundub, et on aeg jalule tõusta. Paraku tema hoolikalt taastatud elu ähvardab taas kildudeks puruneda, kui ta leiab oma metsade sügavuses asuva kodu lähedalt jõest endise töökaaslase surnukeha. Ootamatult paisatakse Amelia kõhedakstegeva müsteeriumi keskele ja mõrvaasjaolude selgumisel leiab naine end liigagi sügavalt juurdlusesse kaasatuna.

Kogu romaan on haarav ja näitab, kui paljuga on üks naine võimeline riskima, et tõde päevavalgele tuua ja tapja kohtu ette saata.

Olen kindel, et lugejatele, kellele "krimkad" meeldivad, on raamat "Ei ainsatlki heli" tõeline maiuspala.

Raamatut luges: Marju Must

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1857952

Fredrick Backman. VANAEMA SAATIS MIND ÜTLEMA, ET TA PALUB VABANDUST

Varrak, 2018
347 lk

Elsa on 7-aastane, vanaema 77-aastane. Elsa on omamoodi tüdruk ja vanaema on üsna pöörane vanainimene. Võib-olla seepärast nad nii hästi sobivadki, neil on oma salakeel ja muinasjutu salamaailm. Nad veedavad koos palju aega ja igav neil küll pole.

Kui vanaema sureb, jätab ta Elsale ülesande- ta peab viima kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluma. Sellest saab omamoodi suur seiklus ja aardejaht, kus Elsa kohtub muuhulgas selliste mõistatuslike tegelastega nagu Monstrum, vorss, sündroomiga poiss jne. Kas tavalised inimesed on tavalised, või on kõik omamoodi? Kui kõik on omamoodi, kuidas siis sellega toime tulla? Ühes trepikojas on koos erinevad maailmad.

Viimase kirja saab vanaemalt Elsa ise. Ja kõik läheb paremaks. Kõik läheb hästi.

Ehkki raamatu peategelane on 7-aastane tüdruk, on see siiski lugemine täiskasvanutele. Naljakas, kurb, mõtlemapanev leppimise ja lepitamise raamat.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1850318

Wolfgang Herrndorf . MIKS ME VARASTASIME AUTO?

Eesti Raamat, 2018
212 lk

Ühteaegu äge ja naljakas, seikluslik ja samas mõnusa kergusega lihtsamaid ja keerukamaid noorteprobleeme lahkav raamat. 200 leheküljele mahub tõesti palju: sõprus ja armastus, koolitarkuse vastandumine päriselule, rassism ja inimeste erinevused, vaesus, alkoholism jne.

Peategelane Maik õpib ühes Berliini gümnaasiumi 8. klassis, koolis on ta märkamatu, kellel ei ole sõpru ega suhtle ta eriti ka klassikaaslastega. Ühel päeval saabub aga klassi uus poiss Andrei Tšihhatšov (Tšikk) - mongoliidsete näojoontega vene päritolu, „asotsiaalse“ välimusega poiss, kelle nime hääldamisega pedagoogidki hätta jäävad. Temast saab edasiste sündmuste käivitaja. Koolivaheajal, mil Maigi isa on sõitnud silmarõõmuga puhkama ja ema viibib järjekordselt võõrutusravil, ilmub Tšikk „laenatud“ helesinise Lada Nivaga Maigi ukse taha. Tšikk suudab Maigile selgeks teha, et temagi on ühe lõõgastava puhkuse ära teeninud ja kutsub poisi reisima Valahhiasse. Alguse saab tragikoomiline road movie, millesse mahub mitmeid värvikaid tegelasi, õnnetusi ja õnnelikke pääsemisi, nalja ja kurbust, prügimägesid ja kaevandusi. Maigi jaoks on see midagi ennenägematut ja täiesti pöörast, Tšikk võtab aga kõike stoilise rahuga. Pöörane suvine seiklus ilma kindla sihi, teekaardi ja mobiilita. Teekonnal saab poistele selgeks kui hindamatu on sõprus, ustavus ja ausus. Autor on suutnud tempoka süžee ja sooja huumoriga luua noorteraamatu, mis lugedes endasse haarab ja peategelaste seiklustele kaasa elama paneb. Raamatu põhjal on vändatud ka noortefilm. („Tchick“).

„Miks me varastasime auto“ on täiendus noortekirjanduse riiulis, sest teismeliste poiste probleeme, muresid ja mõttemaailma ei leia noortele suunatud raamatutest just eriti sageli.

Raamatut luges: Epp Raudsepp

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1864870

Raivo Pikner. KILDE EESTI TELEFILMI PÄEVILT

Tallinn: Nornberg & Co., 2019

175 lk

Raivo Pikner ja Andrus Nirk jagavad raamatus isiklikke mälestusi Eesti Telefilmis töötamise ajast. Põhjaliku ülevaate annab autor aastatel 1973-1990 tehtud filmidest, mille loomeprotsessis ta osales.

Lõbusaid ja tõsisemaid juhtumisi, mis filmitööga kaasnesid, oli põnev lugeda ning fotodel tuntud näitlejate ja filmitegijatega taas kohtuda.

Raamat lõpeb isikute registeriga.

Soovitus lugejale: leia ka sina raamatust põnevaid kilde Eesti Telefilmi ajaloost.

Raamatut luges: Ülle Aaren

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1907743

Voldemar Õun. UUS EVANGEELIUM

Tallinn, Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009
Kirjeldus: 575 lk

„Uus evangeelium” võiks olla üks lugeja suuri avastusi. See on ajalooliselt täpne ülevaade Eestist aastail 1939–1941, mis hõlmab teatavasti Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone.

Lugesin seda raamatut aastaid tagasi ja sain unustamatu elamuse. Siiani imestan, kuidas pole see väärtteos jõudnud gümnasistide kohustusliku kirjanduse nimistusse? Raamat on väga köitev ja annab hea ülevaate inimeste tunnetest ja valikutest sel raskel ajajärgul.

Õnneks on kirjastus „Hea lugu“ avaldanud sel aastal romaanist kordustrüki ja hetkel on see raamatupoodides saadaval. Soovitan soojalt!

Raamatut luges: Ege Mücker

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1890626

Kristi Rebane. AITÄH ELU EEST

Toimetanud: Karme Beek

Ilmumisandmed: Tallinn: Tänapäev, 2016
Kirjeldus: 294 lk

Peategelane noor neiu Deivi kannatab depressiooni all. Näljutamine, endasse sulgumine, koolikiusamine, alkohol ja narkootikumid on need teemad, mis noorte seas tihti probleeme tekitavad ja nii juhtub ka Deiviga. Talle tundub, et terve klass on tema vastu, tüdrukute liider Siret teeb kõik võimaliku, et tema elu koolis täielikuks põrguks teha. Teda narritakse ja alandatakse. Neiu hakkab end teadlikult näljutama, koolist puuduma. Talle tundub, et ainuke, kes tema poolt on, on klassivend Martti. Ka vanematega puuduvad Deivil usalduslikud suhted, ema küll märkab, et midagi on valesti tema tütrega, kuid ta ei keskendu tütre muredesse piisavalt ja ei oska ka olla toeks.

Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi.

Katkend raamatust lk. 190-191:
Lappasin aknalaual bioloogia õpikut. Tunni alguseni oli jäänud kõigest 10 minutit. Selle ajaga polnud mul lootustki nii mahukat teemat endale selgeks teha, kuid püüdsin talletada nii palju infot kui võimalik. Pea oli hommiku kohta üllatavalt klaar, mis andis lootust, et ehk saan töö normaalsele tulemusele tehtud, kuid see lootus kahanes iga uue minuti täitudes.

„Deivi-Deivi-Deivi! Kuule, sa ikka tead, et Deivi on tegelt üldse poisinimi vä? Ma tean ühte lauljat, kelle nimi on Davey! Ja Daisy venna nimi on David,“ kõlas otse mu selja tagant Sireti häirivalt nasaalne hääl, mis oli piisavalt vali, et kõik klassi juures viibijad algava stseeni publikuks muutusid. Kahju ainult, et keset koridori popkornimasinat polnud paigaldatud.

Tuvastasin umbes kümmekond õpilast, kes olid pilgud õpikulehelt minule tõstnud, ega teadnud, kas olla solvunud või pigem meelitatud tõsiasjast, et minu alandamise jälgimist rohkem prioritiseeriti kui head õppeedukust.

Raamatut luges: Jane Haavel

Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1395913

Hendrik Groen. ELA JA LASE ELADA

Hollandi keelest tõlkinud Kaari Antzon/ toimetanud Õie Ristioja
Ilmumisandmed: Tallinn : Eesti Raamat, 2019 (Euroopa Liit)
Kirjeldus: 260 lk

Ei ela ise ja ei lase teistel ka elada, vaid ..

Kummalisel kombel paelus see raamat mind esimestest lehekülgedest alates. Kummalisel seetõttu, et olen rohkem ulme ja fantaasiaraamatute lugeja. Selle raamatu haarasin kiiruga nn „bussisõidu raamatuks“ ja ei pidanud kahetsema. Sisu ümber jutustama ei hakka, seda peab ise lugema ja kogema:) Must huumor, peategelase tavamõistes „äraspidine“ maailmavaade, puändiga lõpp – kõik see annab kokku väga hea lugemiselamuse. Pani mõtlema, kas tasub elada rutiinset, harjumuspärast elu või anda võimalus vimkale, teha kannapööre ja elada ning lasta ka teistel elada. Muuseas, kes lugeda ei viitsi, sellel on võimalus seda raamatut kuulata järjejutuna - https://arhiiv.err.ee/vaata/jarjejutt-hendrik-groen-ela-ja-lase-elada-01/same-series. Loeb Jan Uuspõld.

Hoiatus! Kõrvaklappidega kuulates võid kaasinimeste igapäeva rutiini naerupahvakutega rikkuda!

Raamatut luges: Valli Tammsalu

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1893115

Olav Osolin. MINU ESIMENE ELU

Kaasaegsete elulooraamatute kättevõtmiseks ja lugemiseks peab vähemalt minu puhul olema mingi suurem tõukejõud kui lihtsalt uudishimu, kuidas keegi oma elu on elanud. Pigem on huvitav see kuidas tundus elu ja sündmused, mis olid minu ajal või veidi enne, kellegi teise pilgu läbi. Need teemad huvitasid mind ka Osolini elulooraamatu puhul. Ja vähemalt raamatu esimeses poole ei pidanud ma sugugi pettuma. Tõele au andes oligi minu jaoks huvitavam raamatu esimene pool, mis rääkis lapsepõlvest ja koolieast, sest seal oli veidi enam tuttavat. Osalt sain ma läbi Osolini jutustuse kujutleda oma vanemate kaasaegsete elu ja mingist hetkest juba ka seda aega, milles mina ise elusolendina osalesin. Jutustas aga Osolin hästi. Lugeda oli teda hea ja tema lapsepõlv ja perekond (üsnagi värvikas seltskond) tulid ikka väga selgelt silme ette. Nagu ka Tallinn rohkem kui 50 aastat tagasi. Sestap vaatasin siira huviga ka raamatusse pandud perekonnafotosid, olgugi et inimesed olid neil võõrad, olid nad mingil kombel ka tuttavad. Seda hirmu, et Osolin oleks oma raamatus liiga paljastav ja intiimne, kinnitan, ei ole. Nagu ta ise ütleb, oli tal kindel otsus, et enda naissuhetest ta ühe erandiga, selles raamatus ei kirjuta kohe üldse mitte. Ja nii ta tegigi.

Raamatu teine pool, mis rääkis Osolini täiskasvanuks saamisest ja kohtumistest ning tegutsemisest toonases muusika- ja televisioonielus olid minu jaoks kohati liiga detailsed. Sellegi poolest oli huvitav lugeda, kuidas toona asju aeti. Ausalt, praegu küll ei tahaks enam sellises maailmas elada. Aga, eks lugege ise

Raamatut luges: Agnes Kuus-Korv

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1946808

Maeve Haran. VAHT CAPPUCCINOL, EHK, KUIDAS VÄIKESED RÕÕMUD VÕIVAD SU ELU PÄÄSTA

Minu elu esimene eneseabi raamat, mis tegelikult ei olegi eneseabi raamat. Aga hea oli lugeda asjadest, mis on ühtaegu tühised ja tähtsad ning kogeda, et selliseid väikseid rõõme tunnevad ka teised. Ma ei olegi imelik, kui rõõmustan hea juukseklambri, leivale määritava ürdivõi või sügisese päikesetõusu üle! Kui suuri asju muuta ja paremaks teha puudub meil võim, siis väikesed rõõmud aitavad elus olla küll.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/519502

Simon Spence. DEPECHE MODE: KULTUSBÄNDI LUGU

Depeche Mode polnud küll päris esimene elektroonilist muusikat viljelev Briti bänd, kes kitarrid nurka viskas, kuid suurt tähelepanu pälvisid nad varajastes 80-ndates sellegipoolest. Isegi nii palju, et raputasid muusikamaailma postmodernistlike laulusõnade, erilise muusikastiili kui ka ekstravagantse välimuse poolest. Nii nagu raamatu autor, saan ka mina tunnistada, et ei leidnud omal ajal sugugi palju eakaaslasi, kes oleks minuga koos „Depechit“ kuulanud või salamisi bändi solisti Dave Gahani esinemist imetlenud. Eks selline isiklik huvi Dave vastu panigi mind selle raamatu vastu rohkem huvi tundma. Raamatut lugedes sain teada, et bändi laulja pole mitte kunagi laulmist õppinud, siiski on just tema eriline lauluhääl see, mis muutis lugude esitamise väga omapäraseks ja haaravaks. Palju infot leiab raamatust ka selle kohta, kust on bändikaaslased pärit, kuidas kulges nende tee tippu, millised olid nende omavahelised suhted ja kes on nende suurepäraste lugude autorid, nagu näiteks „Enjoy the silence“, „Stripped“, „Walking in my shoes“ jne.jne.

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/635699

Gustaw Herling-Grudziński. TEINE MAAILM

Raamat sisaldab mälestusi, mida kirjanik koges, viibides Arhangelski lähedal olevas sunnitöölaagris. 1940 põgenes Herling Nõukogude okupeeritud Poola, märtsis arreteeriti ta NKVD poolt. Teda süüdistati Saksa spionaažis: sürreaalne ettekääne oli, et "Herling" kõlas vene keelde ümber kirjutades sarnaselt Hitleri asetäitja Herman Goeringi nimega. Peale lühikest ülekuulamist mõisteti Herling viieks aastaks sunnitöölaagrisse Kargopolis, Valge mere ääres.

„Ent kui ma tahan objektiivselt kirjeldada sovettide laagrit, siis pean astuma põrgusügavikku ja mitte otsima inimesi sealt, kus Lethe (kreeka mütoloogias allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu) põhjast vaatavad mind juba teise ilma läinute või ehk ka veel elavate laagrikaaslaste näod, mida on moonutanud sissepiiratud metsloomade raev ning kes sosistavad näljast ja kannatustest siniste huultega: “Räägi kogu tõtt, millised me olime, räägi, milleni meid tõugati.““(lk 150)

See raamat on oluline lugemine kõigile, kes on tõeliselt huvitatud nõukogude türannia ajaloost ja eriti seetõttu, et seda kohati ikka veel ei usuta (ei taheta uskuda?). Raamat on õudust tekitav reaalne dokument gulagist, sellisena, nagu ta oli.

Raamatut luges: Valli Tammsalu
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1912912

Golnaz Hashemzadeh Bonde. SELLISED ME OLEME

„Sellised me oleme on“ on napilt 50-aastase Nahidi suremise lugu ja ka elamise lugu. Nahid on iraanlanna, kes on viimased kolmkümmend aastat elanud Rootsis, kuhu ta tuli põgenikuna 80ndatel aastatel koos oma mehe ja imikueas tütrega ja kes on nüüd suremas vähki. Nahidi lugu on mitmekihiline ja aus. Valusalt aus. See räägib tema perest, kuhu ta sündis oma vanemate pettumuseks kuuenda tütrena. Oma emast räägib Nahid näiteks seda:

„Ema pandi mehele, kui ta oli üheksa-aastane. Neid sõnu pole kerge lausuda. Mul on häbi seda teha. Nagu kiidaksin ma selle heaks, kui seda üldse nimetan. Nii et ma parem ei nimeta. Ema oli üheksane ja mu isa oli kakskümmend seitse. Siis ei olnud see midagi ebatavalist. Kuid ma ei usu, et tavalisus ema jaoks tähtis oli. Et see mõjutas seda, mis tunne temal oli, kui ta pidi oma vanemate juurest ära minema ja astuma seksuaalsuhtesse võõra täiskasvanud mehega.“

Kui Nahidi loo alguses on ta ise lootustandev meditsiinitudeng, kes usub koos oma tulevase mehe Masoodiga muutustesse Iraanis, siis aastaid hiljem näeme naist, kes ei ole suutnud endale andestada oma noorema õe surma, kes tunneb, et on kangelase asemel reetur ja kelle luhtunud abielu ilmestab üsna hästi järgmine kirjeldus:

„Kui mees peksab naist, saab ta seda teha nii mitmel viisil. Kui inimene ise ei ole seda kogenud, siis arvab ta võib-olla, et jutt on kõrvakiilust. Või et sind tõugatakse vastu seina. Kuid Masood kasutas eri viise. Ta raev oli otsatu ja kui see välja paiskus, oli seda võimatu peatada. Ja see hääl. Kui olnuks võimalik lindistada seda häält. Korjata kokku kõik vedelikud. Hais. Lõugamine, mitte niivõrd sõnad, just lõugamine. Minu nuuksed, minu pisarad. Masoodi ähkimine, ta higi. Kuum tee lendas vastu tapeeti. Sigaretid, mida ta hingeldades suitsetas. Ja siis peksmise matsud.“

Ka Nahidi suhted oma tütrega on kõike muud kui lihtsad. Näib, et ta on pannud oma tütre õlule liiga suure vastutuse, või et ta karistab iseennast tõugates oma tütart endast eemale ja saab sellest ise küll aru, kuid ei suuda seda muuta. Ometi on kogu selle kibeduse ja väljaütlemata mõtete ja mõtlematute väljaütlemiste taga varjus suur armastus. Selleni jõudmiseks läheb vaid kole palju aega. Õnneks siiski mitte liiga palju.

Ja nagu sellest oleks veel vähe, on loo läbivaks kihiks suremine, iseenda lõplikkuse ja ajalikkusega silmitsi seismine, mis on ehk isegi kõige mõjusam osa sellest loost. Seda ei ole kuidagi ilustatud, ega õilistatud. See tekitab kohati peategelase suhtes tunde, et tahaks teda raputada ja tema peale karjuda, või siis hoopis teda hoida ja kallistada, niimoodi lohutavalt õõtsudes. Teate ju küll.

Raamatut luges: Agnes Kuus-Korv
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1901426

Indrek Hargla. FRENCH JA KOULU TRILOOGIA

Vot see oli alles magus suutäis. Ning kolmanda osa lõpp oli säärane, et ma ootan neljandat ka. Aga see võib olla muidugi ka sügavalt minu isiklik probleem. See on eesti mees, kelle raamatuid ma loen samasuguse entusiasmiga nagu Vildet omal ajal.

Fantaasia ja alternatiivajaloo keerdkäikudesse põimunud Maavald, kus rüübatakse hommikuti üks erutav kama, vitsutatakse ka piruka kõrvale leiba ning iga törlöndi sisse käib kõvasti mugulaid ja hapukapsast, on lihtsalt vaimustav.

See sarkastiline ja sõnamänguline huumor ning stereotüüpse absurdsuseni arendatud tegelaskujud, ihne burgundlasest ori French ja tema arbujast peremees Koulu. Libahundineiu Nell ning tammelugejast (st. raamatupidaja) luuletaja Imbi. Vahvad sõnad, nt. mugulad, konfrontatsioone, gasoliin, kultuuripanoptikum, atakeerima, amuurne, sakvuajaaž, konspireerima… Puudu pole ka salaühingud ning romantika.

Iga sõna on nagu kompvek, mis turgutab rutiini vajunud meeli, loob uusi seoseid ammu-unustatu ja uudse vahel. Soovitan soojalt!

Raamatuid luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatutele andmebaasis Urram:

1. osa: French ja Koulu https://www.lugeja.ee/record/1365983

2. osa: French ja Koulu Tarbatus https://www.lugeja.ee/record/416061

3. osa: French ja Koulu reisid https://www.lugeja.ee/record/1909226