Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

kolmapäev, 16. detsember 2020

Kalju Lillepuu (29. märts 1935 - 13. detsember 2020)

Kalju Lillepuu 70. aasta juubel
Viljandi Kultuuriakadeemias 29. märtsil 2005 a
Kalju Lillepuu

29.03.1935 Küti vald, Viru-Jaagupi kihelkond, Virumaa – 13.12.2020 
Kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist

13. detsembril lahkus armastatud õpetaja Kalju Lillepuu. 

Kalju Lillepuu sõbralik ja rõõmsameelne lähenemine sütitas Viljandi kultuurikoolis, -kolledžis ja -akadeemias õppinud tulevasi Eesti raamatukoguhoidjad  lugema uuemat laste- ja noortekirjandust ning seda uuele lugejapõlvkonnale edasi andma. 

Viljandi Linnaraamatukogu raamatukoguhoidjad  jäävad Kalju Lillepuud mäletama alati rõõmsameelse, sooja ja sõbraliku inimesena. 

Meie siiras kaastunne lahkunu lähedastele!


Kalju Lillepuu on sündinud talupidaja peres. Õppis 1943–1950 Viru-Jaagupi 7-klassilises koolis, 1950–1954 Rakvere Pedagoogilises Koolis. Töötas õpetajana Sadalas 1954–1955, veebruarist 1955–1962 Viru-Jaagupi koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel eesti keele ja kirjanduse õpetaja. 1956–1962 õppis kaugõppes Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti kirjanduse erialal. Täiendanud end hiljem ülikooli juures.

Pedagoogitööd Viru-Jaagupi koolis algklasside ja eesti keele õpetajana alustanud Kalju Lillepuu asus pärast abiellumist muusikaõpetaja Maie Läätsaga elama Viljandisse ja temast sai alates 1962. aastast Saarepeedi 8-kl kooli keele- ja kirjanduse õpetaja. Samast aastast oli ka lastekirjanduse õpetaja Viljandi Kultuurikoolis. 1965–2005 oli täiskohaga õpetaja kultuurikoolis, -kolledžis ja -akadeemias. Õpetanud eesti, laste- ja maailmakirjandust. Aastail 1991–1994 Viljandi Kultuurikolledžis kultuuriloo, kirjanduse ja psühholoogia kateedri juhataja.

1993. a kevadel viibis kuu aega Soomes Alkio-opistos (kultuurikolledži sõpruskoolis) tutvumaks sealse õppetööga ja ka esinemas.

Alates 1975. aastast Eesti Raamatuühingu Viljandi osakonna juhatuses, hiljem selle esimees. Viljandi raamatusõprade klubi esimees, koos Tallinna Bibliofiilide Klubiga organiseerinud Viljandi vanaraamatupäevi. Elias Lönnroti Seltsi Viljandi osakonna esimees, koos soomlastega oli Soome Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud õhtu üks korraldajaid Viljandis. On korraldanud palju kirjandusõhtuid ja kohtumisi kirjanikega nii koolis kui ka linnas. Oli Viljandi Pensionäride Liidu raamatuklubi esimees ja Ülemaailmse Esperantoliidu liige.

Kalju Lillepuu oli suur lastekirjanduse fanaatik ja on taasiseseisvunud Eestis teinud selle arendamisel palju tänuväärset tööd. Just tänu tema tegutsemisele koos soome sõpradega Tuglas-Seurast päästeti eesti lastekirjandus 1990. aastate algul madalseisust.

Kalju Lillepuu on olnud kirimale entusiast, alustas kirimalega juba koolipoisina Rakveres. 1969. aastast esperantist soome kooliõpetaja, esperantisti ja maletaja Ilmari Rautio õhutusel. Võitnud mitmeid üleeuroopalisi esperantistide individuaalseid ja võistkondlikke kirimale turniire. Ilmari Rautio kutsus Kalju Lillepuud osalema Soome esperantistide kirimale esivõistlusele ning malesõbra õhutusel ning saadetud raamatute toel saigi esperanto keel õpitud ning Kalju Lillepuu sai Soome esperantistide võistlusel esikoha. Tänu uuele keelehuvile tekkis Kalju Lillepuul kirjasõpru teistestki maadest.

1970ndatel mängis Kalju Lillepuu palju ja edukalt esperantistide kirimalevõistlustel: Eesti võistkond võitis Soomet ja Hollandit, II rahvusvahelisel Esperanto-maleliidu meeskondlikul esivõistlusel saavutati esikoht Hollandi ees. 1972. aastal, kui Paul Keres andis Viljandis simultaani, mängis Kalju Lillepuu temaga viiki.

Kalju Lillepuu suri 13. detsembril 2020 Viljandis.


Teosed

  • Merelapsed (1980, nukunäidend)
  • Trükikirjad (2005)

Kogumik koondab paarkümmend kirjandusloolist artiklit, millest üle poolte on varem ilmunud, peamiselt ajalehes „Sakala“. Enamik neist tutvustab Viljandi ja Viljandimaaga seotud kirjanikke ning kirjandustegelasi nagu Ado Reinvald, Albert Kivikas, Johannes Semper, Mart Raud ja teised. Samuti saab kogumikust lugeda väliseesti kirjanikest Kalju Lepikust, Herbert Salust, Arved Viirlaiust, Helga ja Enn Nõust.

Mõnigi artikkel pakub uudset vaatenurka teemadele, mida seni on vaid riivamisi puudutatud. Vaatluse all on Johannes Barbaruse ja Hendrik Adamsoni roll eesti kirjandusloos.

Vanim artikkel on pärit 1977. aastast, värskemad on 2004. aastast. Raamatust saab lisaks kirjandusega seonduvale teada põnevaid fakte Viljandimaa kohta, näiteks kas või seda, et Viljandimaalt pärit Ado Grenzstein on toonud eesti keelde malemängu nimetuse.

 

Tunnustused

  • Rinnamärk „Eeskujuliku töö eest keskerihariduse süsteemis“ – 1986
  • Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi poolt aastapreemia – 1997
  • Eesti Raamatu Aasta toimkonna tänukiri – 2001
  • TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tänukiri – 2005, 2012
  • Universala Esperanto-Asocio tänukiri enam kui 40 aastat liikmeks ja Viljandi delegaadiks ning erialadelegaadiks (kirjandus, male) olemise eest

 

Allikad

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar