Artur Perna 3.05.1881 Abja - 28. 04.1940 Tallinn
Eesimene kutseline Eesti arhitekt. Sõjaväelane
 |
Arvatakse, et A. Perna projekteeris Viljandi visiitkaardiks peetava tuletikuvabrikant E. Pohlile kuulunud maja, mis valmis 1909. aastal Lossi ja Tartu tänava nurgal. Hoone arhitektina on mainitud Artur Perna autorsuse tõendamiseks pole kirjalikku allikat seni leitud, kuid jooni Perna käekirjast võib hoonel leida mitmeid. Hoone arhitektuurist saab lugeda lähemalt: |
Abiellus Salme Mägiga 20. oktoobril 1912. aastal Sankt Peterburgis. 1915. aastal sündis neil poeg Artur.
1913. aastal kodumaale naasnuna asutas koos K. Burman vanemaga arhitektuuribüroo Tallinnas, mis tegutses I maailmasõjani. Büroo oli edukas. Edu sai alguse, mil nad koos K. Burmaniga võitsid 1913. aastal esikoha ülevenemaalisel konkursil N. Gruschetski villa projekteerimisega Kellomäkis. Sama edukas oli ka Peterburi rahapaja tööliste elamu projekt 1914. aastal.
Võttis I maailmasõjast ja Vabadussõjast osa
Esimeses maailmasõjas teenis 1914. a augustist 11. sapööripataljoni telegraafiroodu nooremohvitseri, jaoskonna- ning rooduülemana. Ülendati alamleitnandiks novembris 1915. Osales lahingutegevuses Saksa, Austria-Ungari ja Rumeenia vägede vastu. Alates veebruarist 1917 teenis Tallinnas Peeter Suure Merekindluse raudteepataljoni roodu- ja pataljoniülema ning merekindluse raudteeülemana. Oktoobris 1917 omistati talle sõjaväe insener-arhitekti nimetus. Veebruarist maini 1918 oli Eesti Inseneriroodu nooremohvitser. Pälvis Stanislavi 3. ja 2. järgu, Anna 4., 3. ja 2. järgu ordenid.
Vabadussõja algul, 15. detsembril 1918 määrati sõjavägede liikumise jaoskonna ülemaks, kuid juba 28. detsembril 1918 sai temast Operatiivstaabi maakuulamise jaoskonna ülem. Mais 1919 ülendati leitnandiks ning juunis 1919 alamkapteniks. Nimetati 21. juunil 1919 Kindralstaabi Valitsuse maakuulamise osakonna ülemaks alates 1. aprillist 1919. Oktoobris 1919 ülendati kapteniks. Kuulus novembrist 1919 Vabadussõja Mälestusmärkide kavandite läbivaatamise ja hindamise komisjoni. Detsembris 1919 läkitati Sõjaväe Varustusvalitsuse ülema käsutusse ja nimetati jaanuaris 1920 Sõjaväe Korterivalitsuse ülemaks. Veebruaris 1920 ülendati alampolkovnikuks. Juulist 1920 kuni sõjaväeteenistusest lahkumiseni veebruaris 1921 Sõjaväe Varustusvalitsuse ehituse- ja korteriosakonna ülem. Senine auaste nimetati novembris 1922 ümber kolonelleitnandiks.
Naasmine arhitektitöö juurde
Jätkas pärast sõda tööd arhitektina. Projekteeris arvukalt hilisjuugendliku plastilise fassaadikäsitluse ja klassitsistlike detailidega elamuid ning esindusliku fassaadiga monumentaalseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas ja mujal Eestis.
Oli Tallinna Tehnikumi rajajaid ning õppejõud 1918–1919 ja 1919–1936, samuti Eesti Tehnika Seltsi erikursuste lektor. Osales Tallinna Linnavolikogu töös ning oli Tallinna abilinnapea 1921–1922.
Olnud Põhja Kinnitus-Seltsi nõukogu esimees ja Kristliku Rahvaerakonna liige.
Artur Perna oli patriarhaalne kuju, eriti tolle aja haritlasringkonnas. Artur Perna oli esimene kutseline arhitekt Eestis.
Arthur Perna suri 28. aprillil 1940 Tallinnas Greiffenhageni haiglas ajurabandusse. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Poeg Artur Pärna mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse ning hukkus kinnitamata andmeil 1942. aastal Nõukogude Liidus ohvitseride muldonni põlengus.
Projekteeris 1920ndate
aastate esimesel poolel, oma loomingu kõrgajal hilisjuugendlikke avalikke
hooneid, sh. koolimaja Tallinna Raua tn. 6 (1922-1924) ja Haapsalus F. J.
Wiedemanni t. 35 (1927), Nõmme lastehaigla (1925) ning joonia stiilis
pilastritega suurejoonelise maja Tallinna Suur-Karja t. 18 (1923). Projekteerind
rohkesti eramuid ja väiksemaid üürimaju, põhiliselt Haapsalus ja Viljandis. 
Raua tn. kool
Tunnustus
Sõjaliste teenete eest saanud I liigi II järgu Vabaduseristi, Vene, Läti ja muid aumärke.
Allikad:
- EE 14. LK. 367
- Eesti avalikud tegelased : Eluloolisi andmeid. Eesti Kirjanduse Selts,1932. LK. 233
- Geni.com
- Juugend: elulood. URL: https://webzone.ee/juugend/elulood/Perna.html
- Kalmistute register HAUDI
Pilt "Eesti kunsti ajaloo" 2. köitest - 1931. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonnas. Keskel istub õppejõud Artur Perna, Abjast pärit ja Riias õppinud mees, üks esimesi kutselisi eesti rahvusest arhitekte, kelle kavandatud maju on Tallinna kesklinnas omajagu (tuntuim ehk see hiigelmaja Sõpruse kõrval, kus asub muu hulgas ka Valli baar, aga ka nt Raua tänava kool, Haapsalu Wiedemanni gümnaasium). Eesti Vabariigi ajal ta enam uute suundadega eriti kaasa ei läinud, jäi pisut kinni sõjaeelse juugendimaitselise laadi juurde, nii et mõjus mõnevõrra vanamoodsana. 
Allikas: Imbi Kaasik, Tallinna Tehnikaülikool
Allikas: Eesti Arhitektide Liit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar