26. august - Valter Ilison 100

Foto allikas: Eesti Entsüklopeedia

Valter Ilison

26.08.1921 Mõisaküla linn - 13.11.1986 Mõisaküla
Tehnik-tehnoloog, Mõisaküla muuseumi asutaja

Valter Ilison õppis Mõisaküla kuueklassilises koolis, mille ta lõpetas 1937. aastal paremuselt teisena. Kooli lõpuaktusel kingiti talle pühendusega raamat "Ümera jõel".

Valter Ilisoni õpingud jätkusid esialgu Valga Tööstuskoolis, kus ta kahe aasta jooksul omandas teadmisi, et astuda Tallinna Tehnika Raudteekooli. Tollal oli vajalik ka üheaastane praktika Mõisaküla Raudteetehases kõigil tööaladel, sealhulgas valukojas vormimisel ja valamistöödel. Sõja-aastad katkestasid noormehe õpingud. Töömehe teed alustas 1944. aastal tehnikuna Mõisaküla veduridepoos Tallinna Raudtee Peatehases remonditud vedurite proovisõitudel. 

Enne kui tehas Saksamaale evakueeriti, peitis Valter Ilison vedurite tehnilised dokumendid tehnikabüroo korstnajalga ja ahjudesse ning osa kaevas kodus koguni maasse. Päästetud joonised olid 1960. aastani Mõisakülas vedurite remontimise põhialus. Ta päästis ka osa valmistajatehase silte ja Belgias toodetud raudteerööpaid. Kogus põliste raudteelaste mälestusi, kohaliku tööstustoodangu näidiseid, tarbe- ja mälestusesmeid. 

1961. aastal ühendati Mõisaküla depoo Tallinna Ekskavaatoritehasega, töö jätkus insener-tehnoloogi ametikohal. 1963. aastal omandas Tallinnas ehitus- ja mehaanikatehnikumis tehnik-tehnoloogi kutse.

Valter Ilison päästis lisaks Sakasamaale evakueeritud tehase tehnilistele dokumentidele isikkooseisu dokumente, mis aitasid hiljem inimeste sõjaaegset tööstaaži tõestada. Veel õnnestus tal päästa osa valmistajatehase silte ja Belgias toodetud raudteerööpaid. Kogus põliste raudteelaste mälestusi, kohaliku tööstustoodangu näidiseid, tarbe- ja mälestusesmeid. 

Koduseinte vahele kogutud esemed tekitasid soovi asutada muuseum. 1968. aastal lubas Talleksi Mõisaküla tsehhi juhtkond hoida kogutut tehnoloogilise büroo ruumis Eesti raudtee 100 ja Mõisaküla 75. aastapäeva tähistamiseks avati 17. detsembril 1970 Tallinna Ekskavaatoritehase Mõisaküla tsehhi isetegevuslik muuseum, eksponeeriti 1200 museaali. Muuseum asus tehase kinnisel territooriumil, kuid huvilistele oli sissepääs sinna võimaldatud.

Muuseumi rajamisel oskas Valter Ilison enda ümber koondada mõttekaaslasi ja abimehi. Nendeks said Kustas Lensment, Karl Järsu, Jaan Veintal ja Ants Murik. Osava töömehena oli Ants Murik Valter Ilisonil abiks vanavara korrastamisel. Alati oli asjaliku nõuande ja metallitöö oskustega abiks Aleksander Pikkor.

Valter Ilisoni üks edu pante oli oskus noori tööle innustada. Esimesed kakskümmend aastat kulgesid nõukogudeaegsete reeglite järgi, mil omapäi tegevuse reklaamimine ei olnud soositud. Muuseumiarendaja üks oskuslikke omadusi oli just muuseumiga seotu korrektne esitlemine.

Valter Ilisoni kolme kohaliku keele (eesti, vene ja läti) ning lisaks saksa keele valdamine nii kõnes kui kirjas andis talle võimaluse muuseumimaterjalide kogumisele kaasa haarata kõik omaaegsed mõisakülalased kogu maailmast.

Vlater Ilisoni kulla kaaluga tegevuse katkestas tema surm 13. novembril 1986.

Valter Ilisoni emakeeleõpetajast abikaasa Alma Ilisoni õlgadele jäi muuseumitöö korraldamine alates 1986. aasta lõpust kuni 2002. aasta veebruarini.

Tänu kunagise Mõisaküla linnapea Arvid Tisleri agarusele sai muuseum endale lõpuks kodu uue linnavalitsuse hoone teisel korrusel, kus 2001. aasta kodukandipäevade ajal 3. augustil avati ekspositsioon moodsates tingimustes.  

Muuseumi püsinäitus annab põhjaliku ülevaate Mõisaküla ajaloost, asula tekkimisest, siinsete ettevõtete toodangust, haridus- ja kultuurielust ning sporditegevusest. Mõisaküla Muuseumi ühed väärtuslikumad eksponaadid on Mõisakülast sirgunud tõstja, maadleja ja olümpiakangelase Arnold Luhaääre (1905-1965) medalid. Muuseumil on arvukas kellade kollektsioon, samuti rohkesti tarbeesemeid jpm. Muuseumi kogude suurus on üle 20 000 säiliku. Igapäevaselt on eksponeeritud üle tuhande erinevat eseme ja foto.

Allikad:

• Ilison, Andor-Olari. Mõisaküla muuseum kerkis ühe mehe elutööna // Sakala (2005) 10. dets. 
• Viljandimaa Koduloolasi : teatmik. Tartumaa Trükikoda, 2009. Lk. 18-19