4. juuli - August Vomm 115

Foto allikas: Geni.com

August Vomm 
4.07.1906 Sika talu, Abja Pärnumaa – 1.05.1976 Tallinn
Eesti skulptor ja pedagoog

August Vomm sündis Abja vallas põllutööliste peres. Pärast Viljandi kommertsgümnaasiumi lõpetamist 1924. aastal kolis Vomm Tartusse. 

Ta õppis 1924–1927 kõrgemas kunstikoolis Pallas ning oli selle kooli 17. lõpetaja. Esialgu õppis ta Ado Vabbe juures maalikunsti, hiljem aga Anton Starkopfi ja Voldemar Melliku juures skulptuuri. August Vomm täiendas end 1929. aastal Prantsusmaal. 

August Vomm oli abielus maalikunstnik Benita Vommiga. Aastal 1944 põgenes Benita Vomm koos lastega Saksamaale. Nende poeg on kunstnik Ants Erik Vomm ja tütar maalikunstnik Mai Reet Järve-Vomm.

1946. aastast oli ta ERKI õppejõud, aastast 1971 professor.

1953. aastal ostis Vomm endale Eesti Panga presidendi Jaaksoni õunaaia valvuri putka. Ja ehitas putkast selle maja. Kui vene ajal kunstnikele kortereid jagati, siis Vommile ei antud. 

1967. aasta suvel õnnestus professor August Vommil sõita Eestist Kanadasse oma perekonnale külla.

Vomm oli noorena kena väljanägemisega suur tugev mees. Skulptorid on alati hästi teeninud ja raha Vomm ei lugenud. Levib hulgaliselt legende tema liiderdamise ja laaberdamise kohta. Elu nautis ta täie rinnaga.

Ants Vomm suri Tallinna keskhaiglas 1976. aasta esimesel mail.

Looming

POISS KALAGA
Asukoht: Viljandi Johan Laidoneri platsil
Aasta: 1934

Purskkaevu valmimise kohta saab lähemalt lugeda:
 29. juunil 1934 ilmunud „Sakala“ artiklis „Purskkaev valmib“

Enne II maailmasõda koosnes August Vommi looming valdavalt portreebüstidest ja kümmekonnast töömahukast hauasambast. Ta on kujutanud Ruts Baumani, Ants Lauterit, Hugo Lauri, Gustav Ernesaksa, Romulus Tiitust, Ferdi Sannameest jt.

Ühena vähestest sõja-aastad kodumaal veetnud kunstnikest kohanes August Vomm uute nõudmistega kohe esimestel sõjajärgsetel aastatel. 1945. aastal liitus ta skulptorite brigaadiga, luues Estonia teatri liiduvabariike sümboliseerivad reljeefid ja skulptuurigrupp “Kaitsel”. 

1947. aastal valmis monument Viljandis Suures Isamaasõjas langenuile, 1952. aastal avati brigaadimeetodil loodud Lenini monument Tartus ning koos Lagle Israeliga Nikolai Burdenko mälestusmärk Tartu Toomemäel.  

Tema loodud on nüüdseks teisaldatud revolutsioonitegelaste Johannes Vares-Barbaruse ja Hans Pöögelmanni monumendid Tallinnas. 

Lenini juubelinäitusele 1970 lõi Vomm hiigelmõõtmetes tammepuidust V. I. Lenini portreebüsti, mille eest pälvis koos Elmar Kitse ja Avo Keerendiga riikliku preemia ja Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, samuti üleliidulise äramärkimise ajakirjanduses.

Eriline osa oli tema loomingus ka lapsi ja loomi kujutaval skulptuuril.

1970 – Eesti NSV teeneline kunstnik

Allikad

• EE 14 : Eesti Entsüklopeedia 14. Lk 620
• Vikipeedia
• Ants Juske. Üks mehine skulptor // Eesti Päevaleht (2006) 3. juuli 
• Kaldma, Helgi. Mai Reet Vomm-Järve: meie suguvõsas on kolmteist kunstnikku // Sakala (2004) 27. nov. 
• Jürgen, Madis. "Kuhu ma nende kujudega lähen?" // Eesti Ekspress (2002) 20. märts