VLRK 110: Raamatukogu asukohad seltside aegadel 1910-1940

Viljandi Esimese Lugemisringi periood

Posti 6

Viljandi karskusseltsi „Vabadus“ kirjandushuvilised liikmed koostasid ühe Riia lugemisringi eeskujul põhikirja, millele kirjutasid alla Viljandi raudteejaama ülem Aleksis Parnitsky, raamatukaupluse ja trükikoja omanik Ado Tõllasepp ja raudteeametnik Heinrich Tats. Liivimaa tsiviilkuberner Nikolai Zvegintsov allkirjastas lugemisringi põhikirja 14. aprillil 1910. Ringi nimeks sai Viljandi Esimene Lugemisring (edaspidi VEL), teisi taolisi sellel hetkel linnas polnud.

23. augusti 1910 "Viljandi Teataja" teavitas, et raamatute väljaandmisega tehakse algust 25. augustil karskusseltsi "Vabadus "ruumides Posti tänav 6. Päriselt tuli laenutustegevus seisata kuna raamatud olid arvele võtmata ja nõuetekohaselt korrastamata.

Tartu 9 ja Tartu 9a

Foto originaal: Viljandi, A. Tõllasepa maja (Tartu 9), u 1915, foto J. Riet.
Allikas: ajapaik.ee

1911-1914 - karskusseltsi "Vabadus" uutes ruumides

2. veebruari 1911 peabki praegune Viljandi Linnaraamatukogu oma sünnipäevaks. Raamatukogu asus esialgu karskusseltsi "Vabadus" uutes ruumides Tartu tänav 9.

1914-1920 - „Sakala“ toimetuse ruumides

Plaaniti leida ühisruum kolmele seltsile: lugemisring, karskusselts "Vabadus" ja spordiselts "Tulevik". Selles pidi Soome eeskujul leiduma ka tee- ja kohviruum. Väärt mõte jäi kahjuks teostamata. Ruumipuuduse mure püsis ja läbirääkimiste tulemusel õnnestus lugemisringi raamatukogul 1914. aasta märtsis leida varjupaik kõrvalolevates "Sakala" toimetuse ruumides Tartu tänav 9a. Lugemisringi kasutada olid lauad ja toolid. 

Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi periood

RÜS raamatukogu esimene asukoht aadressil Lutsu 3
(veebruar 1920-mai 1921)

Lutsu 3 (1920-1921) - Colongue maja

Raamatukogu aga, mis seni oli peavarju leidnud „Sakala“ talituses, avas nüüd – 1. veebruaril 1920. aastal – Lutsu t. 3 end Colongue majas avaliku raamatukoguna oma uksed.  Raamatukogu uksed avati pärast hädapärast remonti. Kahest toast üks kuulus raamatukogule, teine lugemistoale. Ruumid olid küll avarad, kuid külmad ning sünged.  Lutsu tänaval saadi olla vaid 1921. aasta maikuuni, kuna omanik vajas ise neid ruume.

Viljandi mõis (1921-1928)

Pildi allikas: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:65701/11730

Linnavalitsuse kaasabil saadi uued ruumid Viljandi mõisa (parun Ungern-Sternbergi loss). Raamatukogu kasutada oli alumise korruse seitse ruumi. Põrandapinda oli külluses, kuid puudus vajalik küte ja ruumid kandsid alles sõjajärgset pitserit, vajades hädapärast remonti. Raha aga ei piisanud ruumide korrastamiseks, sest raamatukogu võimalused olid piiratud - sissetulekut saadi vaid liikmemaksudest ja lugemismaksust. Riiklik toetus raamatukogule polnud nimetamisväärne, millest ei jätkunud kaugeltki remondi tegemiseks.

Endises Viljandi mõisas paiknes raamatukogu pea kaheksa aastat, pakkudes oma ruume ka naisseltsi lasteiale.  Majanduskriisist tingitud marga kursi languse tõttu pidi selts 1924. aasta 1. maist hakkama samade ruumide eest maksma 6000 marka kuus. Seetõttu otsustati lasteaiale kasutada antud tubade eest võtta kuus 2500 marka üüri. Muudetud üürileping nägi ette, et juhul, kui põllutööministeerium ei soovi enam raamatukoguga lepingut uuendada, on tal õigus see kuuajalise etteütlemisega lõpetada ning selts kohustus ruumid tõrkumata vabastama. 

1928. jaanuaris saigi selts kirja, milles talle ruumid mõisahoones 1. maist üles öeldi. Kuna raamatukogu ei saanud uute ruumide puudumisel ka pärast mitmekordset nõudmist lossist lahkuda, taheti teda kohtuga välja tõsta. 5. oktoobrile määratud kohtuistung jäi siiski pidamata, kuna linnavalitsuse abiga leiti uued ruumid ning 4. oktoobril alustas raamatukogu väljakolimist.

Eha 4 (1928-1931)

Eha 4

Selts üüris Martha Martinsenilt Eha tänav 4, Rieti majas alumisel korrusel asuva seitsmetoalise korteri koos maja juurde kuuluva aiaga. Ilma aiata polnud pr Martinsen nõus korterit välja üürima. Üüriks määrati 90 krooni kuus.  Raamatukogu avati 20. oktoobril 1928. 

Kahte tänavapoolset suuremat tuba hakkasid kasutama raamatukogu ja lugemislaud, köögi kõrval asuv väiksem tuba jäi seltsi kasutusse, üks eraldi paiknev tuba sai raamatukoguhoidja eluruumiks. Kolm aiapoolset tuba koos aiaga üüriti 40 krooni eest kuus välja ühele perekonnale. Kööki, sahvrit ja keldrit hakkasid raamatukoguhoidja ja allüürnikud ühiselt kasutama.  

1931. aasta sügisel teatas majaomanik üürilepingu pikendamisel, et soovib üüri tõsta, millega selts ei nõustunud. Kuna seltsi juhatuse ja majaomaniku vahelised läbirääkimised tulemusi ei andnud, oldi sunnitud ruumid vabastama. Eha tänav 4 ruumidesse jäädi 28. oktoobrini 1931, siis alustati kolimist Oru tänav 8 majja.

Oru 8 (1931-1941)

Oru 8

Raamatukogu avati Oru tänav 8 majas 10. novembril. Toad olid küll soojad, kuid liiga väikesed. raamatute arv kasvas aasta-aastalt ja 1939. aastaks kujunenud olukorda kirjeldab 9. juuni "Sakala" artiklis "Huvi kirjanduse vastu suureneb": „Ei ole enam ruumi, kuhu mahutada uusi raamatukappe ja -riiuleid. Seepärast on tulnud paigutada osa raamatuid isegi aknalauale. Rahval on ruumide väiksuse tõttu jälle raskusi raamatute vahetamisel. Sageli täitub säälne väike ruum nii rahvast, et hilisemad tulejad peavad ukselt tagasi pöörduma ja ootama, millal osa rahvast raamatukogust lahkub.” 

Uusi avaramaid ruume ei läinudki seltsil korda soetada.

***

Sissevaade Oru 8 asunud raamatukogule

1940. aasta juunis alanud nõukogude okupatsioon tõi kaasa täieliku pöörde kõikides eluvaldkondades. Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi korraldusel likvideeriti senised „kodanlised” vabahariduslikud seltsid, nende kirjatoimikud ja vallasvara, sh raamatukogud anti üle linnavalitsusele. 

Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi raamatukogu eksisteeris kuni 1940. aasta novembrini. 

Pärast arhiivi korrastamist ja arhivaalide saatmist Viljandi linnavalitsusele, tegilinnavalitsus ettepaneku anda seltsi raamatukogu linna kasutusse. Raamatukogu nimetati 1940. aasta novembrist Viljandi Keskraamatukoguks, seda nime hakati kasutama ametlikes dokumentides. Samal ajal võib näha kirjavahetuses Viljandi Maakonna Keskraamatukogu, Viljandi Linna Keskraamatukogu nimesid, vahel ka Viljandi Rahvaraamatukogu nime. Keskraamatukogusse hakati vähehaaval koondama teisigi linnas likvideeritud seltside väiksemaid raamatukogusid.

Raamatukogu asus Oru tänav 8 aadressil kuni 1941. aasta aprillini.