4. veebruar - Jüri Lossmann

Jüri Lossmann 1920. aastal

Jüri Lossmann
(4.02.1891 Kabala mõis, Kõo vald – 1.05.1984 Stockholm)
Kergejõustiklane, kergejõustikus esimene Eesti olümpiamedalivõitja

Lõpetas Tallinna linnakooli ja õppis 1910-1911 Tallinna Nikolai gümnaasiumis. Alustas sportimist Lasnamäel, harrastas jalgpalli. 18-aastaselt liitus „Merkuri“ jalgpalliklubiga, 1913. ühines „Kalevi“ kergejõustiklastega.

Sai 1920. a. Antverpeni OM-il maratonis 2:32.48,6-ga hõbeda, 1923. a. Göteborgi mängudel pälvis maratoni kulla. Venemaa meistrivõistlustel võitis 5000 m kulla (1916), tunnijooksus (1915) ja 10000 m ja maratonis ka Venemaa rekordeid. Tuli aastatel 1919-1924 kokku 5 korral 5000 ja 10000 m Eesti meistriks ning püstitas kohalikke rekordeid. 37-aastasena (1928) osales jooksus läbi Ameerika mandri Los Angelesest New Yorki.

Töömeheteed alustas kullassepaõpilasena. Osales 1914. aastal I maalimasõjas ja sai haavata. 1922-1936 oli šokolaadivabriku „Kawe“ teenistuses. Oli Tallinnas Poiste Spordiliidu moodustajaid (1928), selle juhte ja auhindadega varustajaid. Koos Johannes Villemsoniga koostas meie esimesi spordikalendreid- ja käsiraamatuid. Elas ja tegutses ka Soomes. Juhtis 1942-1944 Eesti sporti Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis. Aastal 1944 läks Rootsi, kus töötas juveliirina.
(Allikas: ESBL)

1991. aastastalates on Viljandis peetud tema mälestuse hoidmiseks Jüri Lossmanni mälestusjooksu. Mälestusjooksu kodulehele saad SIIT

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis Jüri Lossmann hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 ​kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga.