VLRK 110: Viljandi linn ja lugemisring Esimese maailmasõja pöörises

Sakalas 15.02.1915
avaldatud 1914. aasta kokkuvõttest selgus, et
"...huvitus raamatute vastu vähemaks jäi, 
kuna mitmed liikmed sõtta läksid"

Majandus- ja kultuurielu normaalse arengu katkestasid 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud revolutsioonilised sündmused Vene keisririigis. Juba 1914. aasta augustis läksid maailmasõja rinnetele esimesed 76 vabatahtlikku.

Esimesed maailmasõja aastad ei avaldanud lugemisringi tegevusele algul mainimisväärset negatiivset mõju, ent hilisemad sõjaga kaasnenud võimuvahetused mõjutasid siiski suuresti lugemisringi tegevust. Sellel ajal tegeleti peamiselt raamatukogutööga, seltskondlik tegevus oli olematu. Kuna raamatuid anti välja ehk laenutati muu töö kõrvalt, vahetusid pidevalt inimesed, kes seda ülesannet ilma palgata oma vabast ajast täitsid.

1914

Läbi aegade laenati Lugemisringi kogust peamiselt ilukirjandust. 1914. aasta kohta kokkuvõtet tehes tõdeti, et võrreldes eelneva aastaga loeti siiski 728 köidet vähem: 

„Tuleb see sellest, et aasta algul raamatukogu ümberkorraldamise tõttu kuu aega seisis, kuna teisel pool aastal sõja tõttu uute liikmete juurdetulek kui ka huvitus raamatute vastu vähemaks jäi, kuna mitmed liikmed sõtta läksid. Ka ilmus läinud aastal hästi vähem uut kirjandust.“ Eelmiste aastate eeskujul sooviti ettelugemisõhtuid korraldada, „kuid algav sõda tõmbas asjast kriipsu läbi.“ (Sakala 15. veebr. 1915)

1914. aastal töötati välja lugemismäärused, mille järgi lugejale antakse korraga kuni kolm raamatut kolme nädala peale; ainult „iseäralikul juhtumil võib lugemise aega pikendada, koguhoidja lubal“; tähtaja ületamise puhul trahv üks kopikas iga päeva eest iga raamatu kohta; rikkumise või kaotamise või üle kahe kuu enese käes pidamise korral tuleb raamatu hind välja maksta. Seati sisse uus raamatute väljaandmise süsteem, praagiti varem kingitustena saadud vähemväärtuslikud teosed kogust. Raamatukogu kasutamise tingimused trükiti ja kleebiti iga raamatu kaane külge. Raamatutele pandi alguses ümber paber, aga võimaluste kasvades püüti neid köita.

1915

Lugemise elavnemisel hakati loetavamaid raamatuid kahes eksemplaris muretsema. Selleks, et rohkem inimesi lugeda saaks, lühendati laenutuse tähtaega. Raamatukogu korrashoidmiseks valiti veebruari 1915 komisjon, kes tegeles raamatute sissekandmisega inventariraamatusse, raamatute korrastamise ja köitmisele viimisega. Milliseid raamatuid ja kui palju osta, seda otsustas eestseisus. Kuigi eesmärgiks oli soetada eelkõige väärtuslikumat eestikeelsest trükisõna, tuli mõelda ka vähenõudlikuma maitsega lugejale. Suvel 1915 sai Lugemisring hr. Baarsilt kingiks üle 200 raamatu.

1915. aastal suleti kõik saksa seltsid ja keelati saksa keele tarvitamine avalikes kohtades. Suuri muudatusi Viljandi elus tõi kaasa suve lõpp, mil pärast sakslaste suurpealetungi ujutati linn üle sõjapõgenikega Läti aladelt. Pärast Pärnu pommitamist augustis evakueeriti Viljandisse osa sealseid asutusi.

1915. aasta suve lõpp tõi Viljandisse sõjapõgenikud Lätist. EUROPEANA kogust võib leida foto, mille kirjeldus on: "Keeleteadlase Julija Žukauskaitė õppeaasta Fellinis (praegu Viljandi, Eesti). 1916"
URL: Kalbininkės Julijos Žukauskaitės mokslo metai Fellin (dabar - Viljandi, Estija) mieste. 1916 m. / Julija Žukauskaitė ... [et al.]. - 1916-1917 | Europeana

Üldse töötas 1915. aastal Viljandis korralikult ainult üks seltsiraamatukogu – Viljandi Esimese Lugemisringi raamatukogu. „Koidu“ raamatukogust jäi raamatute väljaandmine pea täiesti seisma ning Kaskusseltsi raamatukogu oli hoopis suletud.

20. jaanuari 1916 Sakala esiküljel avaldati Eduard Schönbergi „Lühike tagasivaade kohaliku lugemiseringi viieaastase tegevuse peale”, milles nenditakse: „Lugemine on Lugemiseringi kogus aasta-aastalt tõusnud, ainult paaril viimasel aastal on see väliste olude tõttu natuke tagasi läinud. Viie aasta jooksul on kogust umbes 15 000 köidet kirjandust nõutud. Lugejate arv ei ole võrdlemisi suur, ta on 130–150 ümber kõikunud”. Loodeti, et vaatamata sõjaajale jätkab lugemisring oma tegevust ja saab juurde uusi liikmeid.

1916

Hugo Raudsepa 4. märtsil 1917 etteloetud aruandest selgub, et 1916. aastal Lugemisringi tegevuses "uuendusi ja muudatusi ei ole olnud, töödati endises sihis ja vanadel piiridel. [...] Tarvitasid teda aasta jooksul 197 liiget - neist endisis lugejaid 101 ja uusi 96; ärajäänud on mitmesugustel põhjustel neist 38. Nõudmine raamatute järele oli märksa suurem, kui endistel aastatel ja tõotab ka edaspidi veel tõusta. [...] Kõige elavamalt tarvitasid raamatukogu üleüldse noored, tähtis osa lugejatest langeb naisterahvaste peale. [...] Kokkuvõttes võib ütelda, et raamatukogu on enesele teed rahva sekka rajanud ja tema tegevus on edenenud." (Protokolliraamat lk. 65, 66)

1916. aasta 21. mai üldkoosolekul teatati, et lugemisring ostis 25 rubla eest ära karskusseltsi Vabadus raamatukogu. Sama koosoleku päevakorras oli ka raamatukogu laiendamise küsimus, kuid erakorraliste ühiskondlike olude tõttu otsustati „mõtte arendus” mõne aja peale edasi lükata.

SÕJA VÄE. KOMISJON 1916. a

Sõda tähendas noorte meeste mobiliseerimist ja tööjõunappust, mis andis Viljandis eriti tunda 1916. aastal. Viljandi Esimesele Lugemiringis avaldus see laenutuste arvu suurenemisega 1915. aasta 3376lt 1916. aasta 6272le.
Foto algallikas: https://www.osta.ee/en/viljandi-sojavae-komisjon-1916-98422639.html

Sõjaaja mobilisatsiooni ja hädaabitöödega oli seotud maal ja linnas tekkinud tööjõunappus, siis sai eriti tuntavaks 1916. aastal.  Linna ettevõtteid tabas pankrotilaine. Ainuke ettevõte, mis suutis sõja ajal oma toodangut suurendada, oli presenti valmistav linavabrik. Suhteliselt kergesti pääses ka tikuvabrik.

1917

Viljandis algas Veebruarirevolutsiooni järel
pööreterohke ja segane aeg.
Lugemisringile tähendas see haruldaselt suurt tõusu
nii liikmete kui laenutuste arvus
foto, Viljandi, Posti tn kohtumaja ees meeleavaldus, 1917
(VM VMF 500:76 F 9321);
Viljandi Muuseum; vmvmf500_76F_pisipilt.jpg

Teated Veebruarirevolutsioonist jõudsid Viljandisse 7. märtsil 1917. Kolm päeva hiljem tähistati demokraatliku Vene riigi loomist ülelinnalise rahvamiitinguga Suurel turul. Viljandis oli alanud poliitiliselt pööreterohke ja segane aeg.  

„Lugemiseringi raamatukogu tarvitamine on käesoleva aasta esimesel poolel haruldaselt suureste kasvanud. Kuna läinud aastal sama aja jooksul üle 2700 köite lugeda võeti, on tänavu see arv üle 5600 seega rohkem kui kahekordseks tõusnud. Kõige suurem tegevus oli märtsikuul, kus ligi 1200 köidet lugeda võeti; kõige vähem on raamatukogu maikuul tarvitatud umbes 800 köidet. Võrdluseks olgu juurde lisatud, et terve läinud (1916) aasta jooksul kokku 6272 köidet lugeda on võetud. Sarnase suure kasvu põhjuseks, et Lugemiseringi raamatukogu ainuke seltskondline raamatukogu Viljandis on, mis avatud oli. Tänavu on seni umbes kolmveerand sada uut liiget vastu võetud. Raamatukogu tarvitamine algas kiirelt kasvama läinud aasta oktobrikuust peale ja tõusis iseäranis suureks tänavu, kuna pühapäevadel alati sada ja ka üle saja köite välja anti. Äripäevadel väljaantud raamatute arv kõigub 50 ja 80 vahel. Raamatukogu teeb kättesaadavaks odav liikmemaks, - ainult 1 rbl. aastas. Kõige rohkem on ilukirjandust loetud - nimelt 3414 köidet, siis on mitmesugust kirjandust (käsitaamatuid, koguteoseid jne) 629 köidet loetud. Kõige vähem on keeleteaduse, kirjanduse ja arvustuse üle loetud - 46 köidet. (Sakala 31. juuli 1917. - URL: https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/31/8)

4. novembril õnnestus kohalikel kommunistidel käsu kohaselt Viljandis võim enda kätte võtta. Uue võimu esimesed sammud olid maavalitsuse eestimeelsete liikmete arreteerimine ja ajalehe „Sakala“ sulgemine.  

1917. aasta kohta kokkuvõtlikku aruannet ei leia, ent 30. aprillil 1919 ilmunud „Sakalast“ võib lugeda:

Lugemiseringi raamatukogust võeti 1917a. jooksul üle 10 tuhande köite lugeda, s. o. umbes 2 korda enam kui 1916 a. Ka liigete arv tõusis umbes kahekordseks – 380 pääle. Seega on Lugemisering üks perekamateks seltsidest Viljandis.

1918

1918. aasta 24. veebruaril iseseisvuse väljakuulutamisele järgnes 25. veebruaril alanud üheksa kuud kestnud Saksa okupatsioon. Sellest aastast leidub koosolekute protokolliraamatus ainult üks sissekanne ja seegi ainult uute liikmete registreerimisest 10. jaanuaril. Koosolekuid ei toimunud ja raamatukogu oli suletud. 

Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal Viljandis Lugemisring ei tegutsenud
Foto algallikas: http://www.estonica.org/et/Saksa_okupatsioon_1918/Sakslased_Viljandis_1918/?max

Teisipäeval, 12. novembril heisatakse raekojale sinimustvalge lipp. Linna asutused ja koolid antakse eestlastele üle 23.-27. novembrini.

Märtsis 1919 laiendatakse Ajutise Valitsuse otsusega Viljandi territooriumi: liidetakse Kivistiku linnaosa, Uue tänava piirkond, Uueveski maad, Tallinna tänava äärsed eeslinnad, Viljandi mõisa hoonestik, Valuoja ümbrus ning Kantreküla. Linna pindala suureneb sellega 91 hektarilt 162 hektarini. Märtsis elab linnas 9269 inimest.

30. aprilli 1919 Sakalas ilmus teade, et lugemisringi raamatukogu on aastase kinnioleku järel jälle avatud. Kuna rahaline seis polnud kiita, otsustati 25. mai 1919 lugemisringi peakoosolekul liikmemaks tõsta 6 margalt 10 margale. Suureks probleemiks oli laenutatud raamatute tagastamata jätmine. Raamatukogu oli küll uuesti avatud, kuid ainult 49 päeval. Sellele vaatamata kogunes laenutusi 1919. aastal 2339 ehk ligi 48 köidet päevas. Peeti ainult kolm koosolekut (kaks juhatuse ja üks üldkoosolek), sest nii mõnigi kord tuli plaanitud koosolek osavõtjate vähesuse tõttu edasi lükata või hoopis ära jätta.

1. juunil 1919. on esimesed linnavalimised iseseisva Eesti Vabariigi ajal, linnapeaks saab August Marfeldt (Maramaa).

 

Allikad (lisaks tekstis viidatule):

·       Ajaraamat 1911-1951 ja 1971-1980. – Viljandi Keskraamatukogu, [1985]
·       Ajakillud. – Viljandi Keskraamatukogu, 1975
·       Viljandi 1918-2018 sõnas ja pildis. I osa: Eesti Vabariik ja okupatsioonid 1918-1987. – (Viljandi Muuseumi toimetised VII). - Viljandis, 2018. - 255 lk.
·       Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamat 14.08.1911 – 29.10.1922
·       Viljandi Linnaraamatukogu 100. - Viljandi, 2011. - 255 lk.