8. veebruar - Mats Kirsel 180

Mats Kirsel

8.02.1841 Laane, Loodi vald – 18.03.1907 Jämejala haigla
Kirjamees, rahvaraamatute tõlkija

Mats Kirsel (1841- 1907) on sündinud talurentniku pojana Loodi vallas Laanel (Lane) 8. veebruaril 1841. Matsi isa Hans oli Paistu kiriku vöörmünder ja heas läbisaamises kirikuõpetajaga. Kirselite peres kasvas 3 poega ja neli tütart. Poegadest Matsist ja Hansust said kihelkonnakoolide juhatajad, Mats Viljandis ja Hans Hallistes. 

Mats Kirsel õppis Paistu kihelkonnakoolis koolmeister Hans Wühneri ja pastor Hnaseni käe all 1855-1857, töötas õpetajana 1858-1860 sealsamas. 1860 asus ta õpetajaks vastavatud Viljandi kihelkonnakooli, kus töötas 29 aastat, algul koolmeistrina ja alates 1862 juhatajana. 

Kihelkonnakool asutati maakonna kirikukonvendi poolt eesmärgiga talulastele ainult üheaastase õppega lisaharidust anda, et nad ei võõrduks talurahva seisusest. Ometi suutis Mats Kirsel saavutada vastupidist; ta koolitas ligi 50-st kasvandikust kooliõpetajad, mitmed lõpetajad õppisid edasi kõrgemas koolis ning vaatamata tagasilöökidele alustas kool 1882/83 õppeaastat juba 4-klassilisena. 1868 aastal jättis tulekahju koolimajast püsti ainult seinad, uus kivikatusega maja valmis 1870. Uues koolimajas tulid tööaastad, mis etendasid hariduselu Viljandi kihelkonnas ja kaugemalgi. M. Kirsel oli iga tegevuse eesotsas: õpilasi lasti muretseda jõukohaselt endale õppetarbeid või osteti neid võimaluse piirides koolile. Koolimaja juurde rajati ilus viljapuuaed. M.Kirseli enda tunnid olid elavad ja huvipakkuvad, eriti hinnati õpilaste poolt tema usuõpetuse tunde, mis olid rohked eluliste näidete poolest. 1885.a.- l ilmus keisri seaduslik akt, millega allutati kõik Baltimaade koolid Rahvahariduse Ministeeriumile ning venekeelsele õpetusele tuli üle minna kolmandal õppeaastal. Ainult usuõpetus jäi kirikuvõimu alla, algas kihelkonnakoolide kiratsemine.

Mats ja Marie-Pauline Kirseli peres kasvas 6 last: Feliks (1872), Viktor (1876), Hilda (1878), Alfred (1883), Leonhard (1886) ja Herbert (1889).

Kirsel leidis koolitöö kõrval aega kirjanduslikuks tegevuseks ja kohalikus seltsielus osalemiseks, olles Viljandi lauluseltsi „Koit“ esimene president ja koorijuht, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja ajalehe „Sakala“ kaastööline. 

Kirsel avaldas 14 saksa keelest vabalt tõlgitud rahvaraamatut, nende temaatika muutumine peegeldab selgesti rahvusliku liikumise eri etappe. Keeleise rikkuse ja elava esitusega kuuluvad M. Kirseli tööd tõlkeliste rahvaraamatute paremikku.

Kirsel esitas 1887. aastal koos kuue kolleegiga venestava koolipoliitika vastase palvekirja, mistõttu tal tuli 17.jaanuaril 1889. aastal õpetajaametist lahkuda. Protestiks õpilaste poolt lugupeetud juhataja vallandamise pärast tuli kooli tagasi 70-st ainult 40-50 õpilast. 49-aastasele Matsile jäi 100-rublase palgaga Viljandi Pauluse koguduse orelimängija koht. Tema noorem poeg oli siis vaid 5-kuune.

Nende ja muude raskuste, ka joomise tõttu, läks Kirseli elu ja tervis allamäge, kuni ta suri 18. märtsil 1907 Jämejala vaimuhaiglas. Mats Kirsel on maetud Viljandi Riia mnt kalmistule.

Allikad: 

• Eesti kirjanike leksikon
• Paistu valla ajaloolisi isikuid: rahvusliku ärkamisaja hariduselu edendaja Mats Kirsel // Maaleht (2012) 22. dets. URL: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65422208/paistu-valla-ajaloolisi-isikuid-rahvusliku-arkamisaja-hariduselu-edendaja-mats-kirsel?