Selles raamatus kirjeldab metsnik ja kirjanik Peter
Wohlleben kuidas puud teevad pilvi ja vihmaussid juhivad metssigu.
Loodus on palju keerulisem kui üks suur kellavärk, kõik on
omavahel seotud. See võrgustik on nii peente harudega, et me ei hakka
tõenäoliselt kunagi mõistma selle täit ulatust.
Kui keerulised võivad olla suhted looduses, seda seletab autor
meile huntide põneva näite varal. Neil kiskjail on nimelt hämmastav võime muuta
jõgede kulgu ja kujundada ümber nende kaldaid.
Hunt annab metsale tagasi ta metsiku hinge.
See näitab veelkord selgesti, et ökosüsteemid on äärmiselt
mitmekihilised ning muudatused ei puuduta kunagi vaid üksikuid liike.
Kui loomad ja kalad paarisrakendina toimivad vaid veekogude
ääres, siis on veel üks loodusjõud , mis avaldab toimet kogu maapinnale. See on
vesi. Ta kujundab mäestikke, vormib orge ja jõeniite, kuid peamiselt töötab
suure ümberjagamismasinana. Põhjus on vee omadustes ja raskusjõus, ta kannab
toitaineid laiali nii maa peal kui maa all. Meie jalgealustel korrustel on
palju suuri eluruume. Sellest varjatud ökosüsteemist tunneme vaid murdosa.
Kuidas ringleb põhjavesi ja kelle toidulaud sellest sõltub? Kuidas toimetavad
metsas sipelgad ja kuidas nad puid kaitsevad? Sipelgaid nimetatakse ka maastike
salajasteks valitsejateks.
Pisut ülevaatlikum on lugu suurte surnud loomadega. Jah, ka
nemad on omaette ökosüsteem, umbes nagu väike planeet looduse maailmaruumis.
See on paljude liikide jaoks eriline maiuspala ja selle ümber toimub põnevaid
asju.
Erilist tähelepanu jagab autor öise metsa ja loomariigi
toimetustele. Kuidas leiavad tee ööliblikad? Ja kuidas loevad peegelduva kaja
järgi nahkhiired, kes või mis nende teel on? Metsades elutseb palju putukaid,
kes kasutavad partneri otsinguiks omamoodi välksignaalidest koosnevat
morsekoodi, mille takt ja sagedus peab ligi tõmbama ainult oma liigi
esindajaid.
Peter Wohlleben kirjeldab suurepäraste näidete varal, kuidas
valguse vilgutamine öises metsas tulemusi annab.
Raamatust saame teada ka seda, mis õieti sunnib linde
aastaaja vahetumisel kaugetesse maadesse lendama ja kuidas nad leiavad õige
tee. Et varesed toovad toitjale tänutäheks kingitusi ja miks ei saa puud enam
metssigadest lahti, ka see on raamatus arusaadavalt ära räägitud.
Kas teate, et suurem osa maismaast asub põhjapoolkeral?
Seepärast kasvab siin ka enamik puid. Ja kui puud ühekorraga lehed langetavad,
siis ka sellel on oma mõte. Midagi ei toimu niisama. Nagu tõusud ja mõõnad on
sisuliselt maakera raskuspunkti muutmised.
Autor räägib metsatulekahjude põhjustest ning sellest,
kuidas puud püüavad tulest kõige vähem kahjustatud saada, kliimasoojenemise
tagajärgedest ning ka sellest, kuidas mets taastub ja puud kolivad.
Peter Wohllebeni raamat annab sellest peenest võrgustikust
selgema pildi ja näitab hämmastavaid seoseid loomade, taimede ja keskkonna
vahel. Te jalutate koos autoriga läbi looduse, imestate koos ja mets ühes kõige
selles elunevaga saab palju tuttavamaks.
Raamat kuulub sarja „Looduse lood“.
Raamatut luges: Kersti Joonsalu
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1943051
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar