neljapäev, 27. mai 2021

Gail Honeyman. ELEANOR OLIPHANDIL ON KÕIK VÄGA HÄSTI

Ersen, 2018
324 lk.

Selle raamatu lugemine oli väga nauditav, oleks kohe kaanest kaaneni tahtnud ära lugeda. Kahjuks ei ole ma nii kiire lugeja ja ei ole väga suurel hulgal unetunde lugemiseks nõus loovutama. Seega ei soovita ette võtta enne magama minemist!

Tegemist ei ole armastusromaaniga, mitte et selles üldse armastust ei oleks. Lihtsalt Eleanor ei teagi, mis see on, kuna talle ei ole seda tema eluteel (30 aastat) osaks saanud ja ega ta oskakski sellega miskit peale hakata. Raamatus on huumorit, eneseirooniat, raskemeelsust, naiivset eluvõõrust, saladusi ja see on kirja pandud väga köitvalt ja kaasahaaravalt. Peakangelanna areng loo jooksul on märkimisväärne (ainuüksi juba tema muutused välimuses).

Lugu areneb tasapisi ja Eleanorist hakkad samamoodi tasapisi aru saama, just see mind selle raamatu puhul köitis. Arengud, mis noorele naisele osaks saavad, tulevad kõike muud kui lihtsalt aga siiski enamus kulgeb temale omase huumoriga. Seista silmitsi 20 aastat tagasi toimunud traagiliste sündmustega, mida ta on igati vältinud, on valus ja kurnav. Ärkamine armastuse illusioonist on omaette katsumus. Lahti lasta oma pettekujutelmadest on vabastav. Suhelda inimestega, keda sa esiti ei tunne ja nendest aru ei saa, on lõppkokkuvõtteks südantsoojendav ja vajalik.

Mulle see raamat väga meeldis aga tegemist ei ole lihtsa meelelahutusega. Soovitan seda nendele lugejatele, kes tahavad lugeda elust ja inimestest aga lääged armastusromaanid on ära tüüdanud.

Raamatut luges: Rene Vahtra
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1859970

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar