Raamatukoguga
ühel ajal – 1. veebruaril 1920 – avati ka lugemistuba, kuhu telliti kõik
Eestis ilmunud olulisemad ajalehed ja ajakirjad. Nii raamatukogu kui lugemistuba kasutasid viljandlased elavalt. Paraku oli toetus pigem moraalne kui aineline, mistõttu Seltsil rahaga kitsas oli. 17. detsembril 1920 ilmunud "Sakalas" ilmus väike kokkuvõtte RÜS esimesest
tööaastast ning lugemis- lauast. Autor julgustab oma kirjutises viljandlasi seltsi aineliselt senisest enam toetama ning toob näiteid väljamaa praktikast. |
Haridusalalt
Viljandi Rahvaülikoolide seltsi raamatukogu 1920
Raamatukogu algas tegevust 1. veebruaril 1920. a. aluseks
oli lugemise ringi raamatukogu 2000 köitega. Aasta jooksul muretseti juure 710
köidet ehk raha peale arvatult 19.000 marga väärtuses. Siia ei ole arvatud
umbes 2000 köidet Saksa-Prantsuse ja Inglis keelseid raamatuid, mis endise „Deutschner
Vereini“ Viljandi osakonna raamatukogus leidusid ja mis linnavalitsuse poolt
Rahvaülkooli seltsi korraldada anti. Osa sellest raamatukogust on juba ära
korraldatud, kuna suurem osa veel korraldamist ootab.
Raamatukogu tarvitajaid oli aasta lõpul 663 inimest; aasta algul
oli see arv 4 korda vähem. Et raamatukogu aasta jooksul võrdlemisi vähe on
suurenenud, siis oli raske kõigil soovijail kogust raamatuid saada. Et lugejate
arvu kooliõpilased väga tuntavalt suurendasid, siis tuli niisugune korraldus
luua, et õpilased nädalas kaks päeva raamatuid võtavad ja ainult iseäralise
raamatute järjekorra järele, mis koolide õpetajate poolt kokku seatud.
Aasta jooksul on loetud 16.176 köidet. Sellest arvust
oktoobri kuus 2572, novembri kuus 2528, detsembris 2024, märtsis 1775, apr. 1587,
sept. 1517, mai kuus 1279, augusti kuus 1029, veebruaris 749, juunis 593 ja
juulis 523 köidet. Seega on kõige vähem loetud juuli kuus ja kõige rohkem
oktoobris. Ka lugejate arv oli oktoobris kõige suurem ja juuli kuus kõige
vähem. Kui arvesse võtta, et raamatukogu 15. juunist 15. juulini kinni oli,
siis langeb küll kõige vähem lugemine veebruari kuu peale.
Eesti ilukirjandust on loetud 10.073, Saksa ilukirjandust
1200 ja Vene ilukirjandust 983, kokku 12.256 köidet; matemaatika ja
loodusteaduse osa 623 köidet; ajalugu 621, usu ja mõtteteadust 323, rahvaste ja
maadeteadust 286, praktilisi teadusi 242, kunsti ja spordi osa 191, ühiskonna
teadust 171, keele ja kirjanduse teadust 164 köidet.
Ilukirjandust on loetud 76%, teaduslist kirjandust 24%.
Keskmiselt on päeva jooksul raamatukogus käinud 30 lugejat ja
lugeda on võetud 64 köidet, iga lugeja peale keskmiselt 2,1 köidet.
Kõige rohkem on raamatukogu tarvitatud 11 novembril, kus 87
lugejat 177 köidet välja on võtnud ja kõige vähem 17 juulil, kus 6 lugejat 16
köidet lugeda on viinud. Keskmiselt on 1 raamat 8 korda ringi läinud. Kõige
loetavamad kirjanikud on olnud E. Vilde ja O. Luts. O. Lutsu „Suvi“ on 74 korda
loetud.
Raamatutega ümberkäimine lugejate poolt jätab mõndagi
soovida. Vihma ja lume sao ajal ei hoita raamatuid teel märjaks saamise eest.
Sagedasti keeratakse raamat kahekorra kokku et teda tasku panna. Ka ei hoita
raamatuid küllalt hästi määrimise eest.
Üleüldiselt peab tunnistama, et Rahvaülikoolide Seltsi
raamatukogu Viljandis endale hulga lugejaid on võitnud. Meie Viljandi esimese
avaliku maksuta raamatukogu esimene tegevuseaasta on rahuldavate tagajärgedega
lõppenud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar