VLRK 110: Viljandi Rahvaülikoolide seltsi raamatukogu esimesest tööaastast

Raamatukoguga ühel ajal – 1. veebruaril 1920 – avati 

ka lugemistuba, kuhu telliti kõik Eestis ilmunud 

olulisemad ajalehed ja ajakirjad. Nii raamatukogu 

kui lugemistuba kasutasid viljandlased elavalt. 

Paraku oli toetus pigem moraalne kui aineline, 

mistõttu Seltsil rahaga kitsas oli. 

17. detsembril 1920 ilmunud "Sakalas" ilmus väike

kokkuvõtte RÜS esimesest tööaastast ning lugemis-

lauast. Autor julgustab oma kirjutises viljandlasi 

seltsi aineliselt senisest enam toetama ning toob 

näiteid väljamaa praktikast.

RÜS esimese tegevusaasta põhjalik aruanne ilmus 1921. aasta märtsi ajalehe "Sakala" 2., 4., 9., 11., märtsi numbrites. Siinkohal edastame 19. märtsil 1921 ajalehes "Sotsiaaldemokraat" ilmunud lühemat ülevaadet RÜS raamatukogu kohta.

Haridusalalt

Viljandi Rahvaülikoolide seltsi raamatukogu 1920

Raamatukogu algas tegevust 1. veebruaril 1920. a. aluseks oli lugemise ringi raamatukogu 2000 köitega. Aasta jooksul muretseti juure 710 köidet ehk raha peale arvatult 19.000 marga väärtuses. Siia ei ole arvatud umbes 2000 köidet Saksa-Prantsuse ja Inglis keelseid raamatuid, mis endise „Deutschner Vereini“ Viljandi osakonna raamatukogus leidusid ja mis linnavalitsuse poolt Rahvaülkooli seltsi korraldada anti. Osa sellest raamatukogust on juba ära korraldatud, kuna suurem osa veel korraldamist ootab.

Raamatukogu tarvitajaid oli aasta lõpul 663 inimest; aasta algul oli see arv 4 korda vähem. Et raamatukogu aasta jooksul võrdlemisi vähe on suurenenud, siis oli raske kõigil soovijail kogust raamatuid saada. Et lugejate arvu kooliõpilased väga tuntavalt suurendasid, siis tuli niisugune korraldus luua, et õpilased nädalas kaks päeva raamatuid võtavad ja ainult iseäralise raamatute järjekorra järele, mis koolide õpetajate poolt kokku seatud.

Aasta jooksul on loetud 16.176 köidet. Sellest arvust oktoobri kuus 2572, novembri kuus 2528, detsembris 2024, märtsis 1775, apr. 1587, sept. 1517, mai kuus 1279, augusti kuus 1029, veebruaris 749, juunis 593 ja juulis 523 köidet. Seega on kõige vähem loetud juuli kuus ja kõige rohkem oktoobris. Ka lugejate arv oli oktoobris kõige suurem ja juuli kuus kõige vähem. Kui arvesse võtta, et raamatukogu 15. juunist 15. juulini kinni oli, siis langeb küll kõige vähem lugemine veebruari kuu peale.

Eesti ilukirjandust on loetud 10.073, Saksa ilukirjandust 1200 ja Vene ilukirjandust 983, kokku 12.256 köidet; matemaatika ja loodusteaduse osa 623 köidet; ajalugu 621, usu ja mõtteteadust 323, rahvaste ja maadeteadust 286, praktilisi teadusi 242, kunsti ja spordi osa 191, ühiskonna teadust 171, keele ja kirjanduse teadust 164 köidet.

Ilukirjandust on loetud 76%, teaduslist kirjandust 24%.

Keskmiselt on päeva jooksul raamatukogus käinud 30 lugejat ja lugeda on võetud 64 köidet, iga lugeja peale keskmiselt 2,1 köidet.

Kõige rohkem on raamatukogu tarvitatud 11 novembril, kus 87 lugejat 177 köidet välja on võtnud ja kõige vähem 17 juulil, kus 6 lugejat 16 köidet lugeda on viinud. Keskmiselt on 1 raamat 8 korda ringi läinud. Kõige loetavamad kirjanikud on olnud E. Vilde ja O. Luts. O. Lutsu „Suvi“ on 74 korda loetud.

Raamatutega ümberkäimine lugejate poolt jätab mõndagi soovida. Vihma ja lume sao ajal ei hoita raamatuid teel märjaks saamise eest. Sagedasti keeratakse raamat kahekorra kokku et teda tasku panna. Ka ei hoita raamatuid küllalt hästi määrimise eest.

Üleüldiselt peab tunnistama, et Rahvaülikoolide Seltsi raamatukogu Viljandis endale hulga lugejaid on võitnud. Meie Viljandi esimese avaliku maksuta raamatukogu esimene tegevuseaasta on rahuldavate tagajärgedega lõppenud.

Link originaalile: https://dea.digar.ee/page/sotsialdemokratesu/1921/03/19/4