20. juuni – Andres Aavik 170

Mälestuskivi Paistu kalmistul

20.06.1851 Vana-Suislepa (Suistle) vald – 27.12.1918 Paistu
Koolmeister, laulu- ja puhkpilliorkstri juht, dirigendi, helilooja ja muusikategelase Juhan Aaviku isa

Andres Aaviku kodukoht oli Vana-Suistle vallas Kingu metsavahitalus. Õppis kohalikus vallakoolis ja seejärel Tarvastu kihelkonnakoolis (õpetaja Hans Wühner), 1869 sooritas vallakooliõpetaja kutseeksami. Töötas abikoolmeistrina Helme kihelkonnas Riidaja vallas, aastast 1871 Paistu kihelkonnas Heimtali vallakooli juhatajana. 

Ta tuli Holstre Pulleritsu koolmeistriks Jaan Adamsoni surma järel 1879. aastal, töötas seal 1884. aastani, mil ta vallandati mõisnike survel.

Juba Heimtalis juhatas Andres Aavik "mängukoori" ning jätkas ka Holstres innukalt koorilaulu viljelemist. 1880. aastal asutas sinna ka pasunakoori, "mis sajandi lõpus kujunes oma ala parimaiks kogu meie kodumaal". Holstre pasunakoor saavutas tema juhatusel 5. üldlaulupeol Tartus (1894) esimese koha.

Holstres leidis Andres Aavik endale kooriliikmete hulgast elukaaslase, kelleks oli põline holsterlane, neiupõlvenimega Ainson ja pärines Massumõisa talust. Nende esimene poeg sündis 29. jaanuaril 1884 ja ta ristiti Juhaniks.

Oli 1885–1888 õigeusu kirikukooliõpetaja Vasila karjamõisasas, seejärel rentnik Larmi-Tossu talus Tarvastu vallas ja 1891–92 Aidu vallas Laanekuru erakooli õpetaja-juhataja. 1892 sai õpetaja ametiõiguse tagasi, töötas kuni 1912. aastani Pirmastu algkooli juhatajana. 

Tema elutöö oli haridus- ja kultuurielu edendamine Holstre piirkonnas, kus asutas ja juhatas laulu- ja mängukoore. 

Jaan Hansson Holstre pasunakoorist meenutas 1944. aastal ajalehes "Eesti Sõna": 

Andres Aaviku asutatud Holstre pasunakoor on üldlaulupidudelt kaasa toonud kaks esimest ja ühe teise auhinna - juba see märgib tolleaegse orkestri kõrget taset. Juhan Aavik hakkas isa orkestris varakult kaasa mängima, kuid peamiselt tegi ta seda Viljandis õppimise ajal ja konservatooriumi-õpilasena, jutustab hallpäine orkestrant. 

Andres Aaviku iseäralduseks oli see, et ta nõudis niihästi laulukoorilt kui ka orkestrilt piinlikult ilusat tooni ja puhast mängu. Puhas mäng ja ühtlane toon oligi see, millega me kõiki võlusime. A. Aavik oli ise väga hea kornetimängija, ka mängis ta sageli soolot. Meil oli üks pala, mille nimi oli "Eksija metsas", mida solist mängis orkestrist eemal. See pala tekitas igal pool suurt vaimustust. Kord konservatooriumi vaheajal mängis ka noor Juhan ühel metsapeol Holstres seda soolot. Orkester asus peoplatsil, kuna solist mängis eemal põõsaste vahel.

Holstre mängukoor sai üldse väga palju kutseid esinemiseks. Mängisime Viljandi ja Valga väljanäitustel, mõisnike pallidel, Aleksandi koolimaja pühitsemisel, prof. Köleri matustel jne. Kõiki kutseid ei suutnud ajapuudusel kunagi täita. Kui Juhan oli konservatooriumist kodus, andis see orkestri esinemistele alati hoogu, isa lausus sel puhul: "No nüüd on Juhan kodus, nüüd võtame kutsed vastu."

Lõbus vahepala juhtunud kord, kui orkester kutsutud „Ständcheni" viima Abja parunile, keda kogu Mulgimaa tundis tema omapärase kõneviisi tõttu. Parun ilmunud särast mängimist orkestri juure ja ütelnud: "Mängisite ikka ilusasti kah!" Ja silmates orkestri keskel väikest Juhanit, imestanud parun: „Teil on väikesi poisse kah? Temal on pill kah? Ja ta mängib kah!?"

Meie lugupeetud muusikamehe isa Andres Aavik puhkab juba üle 25 aasta Paistu kalmistul. Tema elu ei olnud kerge. Kuigi ta oli väga tagasihoidliku iseloomuga ja väga hea inimene, sattus ta vastollu kiriku juhtidega, kes vallandasid ta ametist ja tegid takistusi uue koha leidmisel.

Allikad:

• Eesti Entsüklopeedia 
• Valgemäe. P. Juhan Aaviku noorusmaalt // Eesti Sõna (1944) 30. jaan.
• Valgemäe, P. Prof. Juhan Aavik 60-aastane // Sakala (1944) 29. jaan.