VLRK 110: Kui raamatukoguhoidja on haige, on lood tõsised

1925. aastaks oli Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi raamatukogu ning lugemistuba rahva seas nii hästi vastu võetud, et haigestunud raamatukoguhoidja tõttu ukse taha jäänud lugejad oma õigust lugemispala laenata  leheveergude kaasabil tagasi nõutama hakkasid. 

Oma Maa, 6. juuni 1925

6. juunil 1925 avaldati ajalehes "Oma Maa" teade, et "Rahvaülikoolide raamatukogus on raamatute väljaandmine ajutiselt kuni 1. juulini katkestatud koguhoidja haiguse tõttu." Raamatuid sai tagastada iga päev, v.a. esmaspäev.

Sakala, 11. juuni 1925

Juba järgmisel nädalal, 11. juuni "Sakalas" avaldas anonüümne isik olukorra üle hämmeldust: "Otse üllatav, et Rahvaülikooli seltsi raamatukogu juhatus raamatute väljaandmise lõpetanud koguhoidja haiguse tõttu! Kui näiteks koguhoidja ära sureb - mille eest jumal hoidku - kas siis raamatukogu üldse likvideeritakse? Kust teab Rahvaülikooli seltsi raamatukogu juhatus, et koguhoidja tervis 1. juuliks korras on?"

Oma Maa, 18. juuni 1925

Samalaadne pahandamine ilmus ja ajalehes "Oma Maa" 18. juunil:

"Rahvaülikoolide seltsi raamatukogust.
Hiljuti suleti Viljandi rahvaülikoolide seltsi raamatukogu üheks kuuks ja seda kuuldavasti koguhoidja haiguse pärast. See on küllaltki imelik nähtus. Kas kõik ametiasutused siis tingimata suletakse, kui ametnikud haiged on või neile puhkust tahetakse anda. Arvatavasti pole ka suvel raamatukogu tarvitajaid vähem kui muul ajal; leidub küllalt kodanikke, kes raamatukogu järele tingimata vajadust tunnevad. Kas siis tõesti ei leidu üheks kuuks raamatukoguhoidjale asetäitjat?"

Sakala, 18. juuni 1925

RÜS juhatuse selgitus avaldati "Sakalas" juba nädala pärast:

"Rahvaülikoolide seltsi raamatukogu sulgumise asjus palutakse meid järgmist seletust avaldada:

Viljandi Rahvaülikoolide seltsil ei ole ainelistel põhjustel võimalust kahte raamatukoguhoidjat pidada; seepärast on raamatukoguhoidja pikema haiguse puhul raamatukogu sulgumine paratamatu: mitmetuhadeköiteline raamatukogu on suur varandus, mille eest vastutab raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidja haiguse ei saa ometi avada raamatukappe, et igaüks võtaks, mis talle meeldib, vaid tuleb leida asetäitja. Ei saa ka keegi vastutust raamatukogu eest enese pääle võtta, ilma et ta oleks raamatukogu inventuuriga vastu võtnud. Raamatukoguhoidja asetäitja leidmine ja inventuur võtab aega, seepärast tuleb raamatute väljaandmine ajutiselt lõpetada. Et meil ainult üks avalik raamatukogu, siis tudub raamatukogu kinniolemine takistusena ja võib telitada ligi kibedustunde, kuid et sulgmine raamatukogu haiguse puhul paratamatu, haigus aga ei allu inimesetahtele, siis ei ole vähemasti põhjust pahandamiseks. Sellega tuleb leppida kui paratamatusega.

Viljandis, 15. juunil 1925 a.

Austusega

Viljandi Rahvaülikoolide seltsi juhatus"

Sama aasta algusega hakkas Eestis kehtima ka avalike raamatukogude seadus ning tehti algust ühtse raamatukoguvõrgu üleriikliku loomisega, mistõttu raamatukogudega seotud teemad olid leheveergudel hästi kajastatud. Viljandi Rahvaülikoolide Seltsiga (RÜS) raamatukoguhoidja-asjaajaks oli 1921. aasta septembrist olnud Bertha Ott. Paraku raamatukoguhoidja Bertha Ott sel 1925. aasta suvel oma haigusest ei paranenudki ning lahkus 12. juulil 1925 elavate seast. Ta maeti 15. juulil 1925 Viljandi Vanale kalmistule. 

Sakala, 14. juuli 1925

Veidra nöögina ilmus veel 7. augustil 1925 ajalehes "Kaja" teade selle kohta, et Viljandi linnavalitsus on oma "avalikkude raamatukogude võrku võtnud Viljandi rahvaülikoolide seltsi kogu, mis asub nn. Uues lossis. Kogu juhatajaks on Berta Ott."

Bertha Emilie Ott`i (1.04.1893-12.07.1925) neli aastat kestnud ja surma tõttu lõppenud töö jätkajaks valiti 26 kandidaadi seast taas Anna Marend (Kuni 1921 Kaalep, 1921-1938 Meiner), kes töötas sellel ja hiljem raamatukogu juhataja ametikohal kuni RÜSi likvideerimiseni ning mõnda aega ka veel Viljandi Keskraamatukogus. Ta oli ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige.

Allikad (lisaks tekstis viidatule):

• Viljandi Linnaraamatukogu 100. - Viljandi, 2011. - 37 lk.
• HAUDI