Mida neilt õppida meist endi, maailma ja parema tuleviku kohta
Varrak, 2018
335 lk.
Mida on neilt õppida meil endi,
maailma ja parema tuleviku kohta?
Raamat on paeluv pilguheit
lindude imetabasesse maailma ning hämmastavatesse viisidesse, kuidas nad kogu
meie planeedi elu rikastavad.
Kui vaatad looduse sügavusse,
hakkad kõike paremini mõistma. Autor ütleb, et linnud lummavad teda. Peale
kohtumisi ja vestlusi pistrikupidajate, kunstnike, moeloojate, põlisameeriklaste
ja paljude teistega avastas ta, et need sulgedega olevused etendavad inimeste
elus uskumatult erinevaid rolle.
Põhitõed, mis meie arvates
universumi toimimist juhivad, räägivad meile lugusid erinevatest tajuviisidest,
mille kaudu on inimesed looduse lõimesse põimitud. Linnud on seal kaasteelised,
vahel isegi perekonnaliikmed.
Käesolev raamat on autori
tagasihoidlik katse kirjeldada lindude elu siin imelisel planeedil, mida me
koduks kutsume. Linnud on olevused, kes suudavad lennata vahemaandumiseta
teisele poole maakera, sukelduda inimesest kümme korda sügavamale ookeanivette,
lennata tagurpidi ja pea alaspidi ning teha veel palju muudki, mida me senini
aduda ei suuda.
Linnud on dinosauruste ellujäänud
järeltulijad. Kuidas eelajaloolistel loomadel arenes lennuvõime? Millised
linnuliigid on geneetiliselt dinosaurustele kõige lähemad? Austraalias ja
Uus-Meremaal elavad rihukanad on julged ja ei tunne inimese ees mingit hirmu.
Kuidas nad pesitsevad? Ühe (!) päeva vanused linnupojad on täieliku sulerüüga
ja suudavad lennata ning vertikaalset kaljuseina mööda üles ronida.
Leonardo da Vinci uuris lindude
lendamist, pani tähele lindude iseloomulikku kuju ja nende liikumisviisi läbi
õhu ning avastas, et õhk toimib paljuski nagu vesi. See andis talle võtme
lindude lennu mõistmiseks. Leonardo valmistas isegi mõned visandatud
lennumasinate mudelid.
Pisikesed, peaaegu kaalutud
habekoolibrid lendavad igal aastal ligi viis tuhat kilomeetrit USA põhjaosast
Mehhikosse ja kevadel tagasi. Andides on nad surnust ülestõusmise sümbol, sest
külmadel öödel langevad nad tardseisundisse, linnud on kui elutud. Aga hommikul,
kui päike soojendama hakkab, ärkavad nad imepärasel viisil taas ellu. Kui mitu
tiivalööki teevad koolibrid ühes sekundis? Millised on need keerukad jõud, mis
linnu lendamise ajal toimivad? Lennates muudavad linnud sageli oma kuju. Nad
teevad seda niivõrd osavalt ja põhjalikult, et see on lihtsalt hämmastav!
Linnud on looduse võlurid! Nad on
korraga siin, seal ja kõikjal! Autor seisis ammuli sui ja jälgis rislade
tantsu. Nad liitusid õhus voogavaks pilveks, mis muutis kogu aeg kuju ja ka
värvi! Miks linnud niimoodi toimivad? See on metsikute lindudega seotud imeline
ja salapärane nähtus.
Linnud on meie varustajad – nad
annavad meile vahendid, mida me vajame. Ühed sellised on nende suled. Kõikidel
lindudel (ja ainult lindudel!) on suled ning igal linnutüübil on need suled
arenenud ainulaadselt erinevate vajaduste tarbeks. Teadlased on alles nüüd
hakanud mõistma näiliselt lihtsa linnusule erakordset ehituslikku keerukust ja
läbimõeldust. Kuidas linnud oma sulestikku puhastavad niiskusest ja mustusest?
Kuidas tekkisid ja kasvasid suled? Raamatu autor on jõudnud järeldusele, et
evolutsiooni käigus toimub asju, mida me ei oska eluski ette kujutada.
Peruu vanasõna ütleb et guaano
pole küll pühak, kuid teeb palju imesid. Linnusõnnik paneb looduse
tsükli käima. See on planeedi
tervise jaoks hädavajalik võimas väetis, mida emake loodus kasutab
strateegiliselt, et elu kogu maakeral õitseks ja kasvaks.
Guaano moodustab osa sellest,
mida teadlased nimetavad ökosüsteemi teenusteks. Kõik, mida linnud meie heaks
teevad – olles näiteks eeskujuks paremate lennukite ehitamisel, toiduks või
aknaks kunagisse dinosauruste ajastusse, aitab nende elutegevus looduskeskkonda
tasakaalustada.
Kuidas mõjutab loodust
merelindude rändetrajektooride muutumine või üldse kadumine? Ja keda
nimetatakse looduse koristajateks?
Lindudel on salakeel, mida meie
nimetame lindude lauluks. Mille järgi on nime saanud elund, mille abil linnud
laulavad? On selge, et linnud suudavad meid turgutada, meie enesetunnet
parandada, anda meie elule tähendus ja eesmärk. Emily Dickinson on öelnud: „Loodan,
et ka sina armastad linde. See säästab taevasse mineku vaeva“.
Loomulikult oleks suureks abiks,
kui linnud oskaksid meile ise kõnelda, kuidas nemad asju näevad. Ning kuigi see
võib tunduda üksnes pöörase soovunelmana, üritavad mõned teadlased just selleni
jõuda.
Jim Robbins on vabakutseline
kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud rohkem kui kolmekümne viie aasta
jooksul artikleid ajalehele The New York Times, tema lemmikteemadeks on teadus-
ja keskkonnaprobleemid. Raamatute jaoks on ta kogunud lugusid kogu maailmast,
käesolev on tal juba kuues raamat.
Raamatut luges: Kersti Joonsalu
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4.
saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1867373
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar