Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 9. juuni 2020

Jim Robbins. IMELISED LINNUD


Mida neilt õppida meist endi, maailma ja parema tuleviku kohta

Varrak, 2018
335 lk.

Mida on neilt õppida meil endi, maailma ja parema tuleviku kohta?

Raamat on paeluv pilguheit lindude imetabasesse maailma ning hämmastavatesse viisidesse, kuidas nad kogu meie planeedi elu rikastavad.

Kui vaatad looduse sügavusse, hakkad kõike paremini mõistma. Autor ütleb, et linnud lummavad teda. Peale kohtumisi ja vestlusi pistrikupidajate, kunstnike, moeloojate, põlisameeriklaste ja paljude teistega avastas ta, et need sulgedega olevused etendavad inimeste elus uskumatult erinevaid rolle.

Põhitõed, mis meie arvates universumi toimimist juhivad, räägivad meile lugusid erinevatest tajuviisidest, mille kaudu on inimesed looduse lõimesse põimitud. Linnud on seal kaasteelised, vahel isegi perekonnaliikmed.

Käesolev raamat on autori tagasihoidlik katse kirjeldada lindude elu siin imelisel planeedil, mida me koduks kutsume. Linnud on olevused, kes suudavad lennata vahemaandumiseta teisele poole maakera, sukelduda inimesest kümme korda sügavamale ookeanivette, lennata tagurpidi ja pea alaspidi ning teha veel palju muudki, mida me senini aduda ei suuda.

Linnud on dinosauruste ellujäänud järeltulijad. Kuidas eelajaloolistel loomadel arenes lennuvõime? Millised linnuliigid on geneetiliselt dinosaurustele kõige lähemad? Austraalias ja Uus-Meremaal elavad rihukanad on julged ja ei tunne inimese ees mingit hirmu. Kuidas nad pesitsevad? Ühe (!) päeva vanused linnupojad on täieliku sulerüüga ja suudavad lennata ning vertikaalset kaljuseina mööda üles ronida.

Leonardo da Vinci uuris lindude lendamist, pani tähele lindude iseloomulikku kuju ja nende liikumisviisi läbi õhu ning avastas, et õhk toimib paljuski nagu vesi. See andis talle võtme lindude lennu mõistmiseks. Leonardo valmistas isegi mõned visandatud lennumasinate mudelid.

Pisikesed, peaaegu kaalutud habekoolibrid lendavad igal aastal ligi viis tuhat kilomeetrit USA põhjaosast Mehhikosse ja kevadel tagasi. Andides on nad surnust ülestõusmise sümbol, sest külmadel öödel langevad nad tardseisundisse, linnud on kui elutud. Aga hommikul, kui päike soojendama hakkab, ärkavad nad imepärasel viisil taas ellu. Kui mitu tiivalööki teevad koolibrid ühes sekundis? Millised on need keerukad jõud, mis linnu lendamise ajal toimivad? Lennates muudavad linnud sageli oma kuju. Nad teevad seda niivõrd osavalt ja põhjalikult, et see on lihtsalt hämmastav!

Linnud on looduse võlurid! Nad on korraga siin, seal ja kõikjal! Autor seisis ammuli sui ja jälgis rislade tantsu. Nad liitusid õhus voogavaks pilveks, mis muutis kogu aeg kuju ja ka värvi! Miks linnud niimoodi toimivad? See on metsikute lindudega seotud imeline ja salapärane nähtus.

Linnud on meie varustajad – nad annavad meile vahendid, mida me vajame. Ühed sellised on nende suled. Kõikidel lindudel (ja ainult lindudel!) on suled ning igal linnutüübil on need suled arenenud ainulaadselt erinevate vajaduste tarbeks. Teadlased on alles nüüd hakanud mõistma näiliselt lihtsa linnusule erakordset ehituslikku keerukust ja läbimõeldust. Kuidas linnud oma sulestikku puhastavad niiskusest ja mustusest? Kuidas tekkisid ja kasvasid suled? Raamatu autor on jõudnud järeldusele, et evolutsiooni käigus toimub asju, mida me ei oska eluski ette kujutada.

Peruu vanasõna ütleb et guaano pole küll pühak, kuid teeb palju imesid. Linnusõnnik paneb looduse
tsükli käima. See on planeedi tervise jaoks hädavajalik võimas väetis, mida emake loodus kasutab strateegiliselt, et elu kogu maakeral õitseks ja kasvaks.

Guaano moodustab osa sellest, mida teadlased nimetavad ökosüsteemi teenusteks. Kõik, mida linnud meie heaks teevad – olles näiteks eeskujuks paremate lennukite ehitamisel, toiduks või aknaks kunagisse dinosauruste ajastusse, aitab nende elutegevus looduskeskkonda tasakaalustada.

Kuidas mõjutab loodust merelindude rändetrajektooride muutumine või üldse kadumine? Ja keda nimetatakse looduse koristajateks?

Lindudel on salakeel, mida meie nimetame lindude lauluks. Mille järgi on nime saanud elund, mille abil linnud laulavad? On selge, et linnud suudavad meid turgutada, meie enesetunnet parandada, anda meie elule tähendus ja eesmärk. Emily Dickinson on öelnud: „Loodan, et ka sina armastad linde. See säästab taevasse mineku vaeva“.

Loomulikult oleks suureks abiks, kui linnud oskaksid meile ise kõnelda, kuidas nemad asju näevad. Ning kuigi see võib tunduda üksnes pöörase soovunelmana, üritavad mõned teadlased just selleni jõuda.

Jim Robbins on vabakutseline kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud rohkem kui kolmekümne viie aasta jooksul artikleid ajalehele The New York Times, tema lemmikteemadeks on teadus- ja keskkonnaprobleemid. Raamatute jaoks on ta kogunud lugusid kogu maailmast, käesolev on tal juba kuues raamat.

Raamatut luges: Kersti Joonsalu
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1867373

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar