152 lk.
Võtsin raamatu sirvimiseks kätte ja ei suutnudki seda enne
ära panna, kui lugu oli loetud. Autor räägib hästijälgitavas keeles oma
lapsepõlvest, kuhu kuulus ema süles teki sisse mähituna öine põgenemine
vägivaldse isa eest, kellega oli tegelikult ka ilusaid hetki. Näeme, kuidas tüdruku
parimaks kaaslaseks sai napsuvennast vanaisa, kelle pisipättuste vältimiseks
tuli vanaemale mõnikord ka valetada.
Ta räägib raamatus julgelt oma kompleksidest ja vajadusest
olla perfektne. Unistusest saada arstiks. Kuni
avastab esimese kursuse lõpus end psühhiaatriakliinikus. Selgus, et kogu
lisahoog ja muinasjutuline jõud, mis lasi tal mängeldes saavutada häid tulemisi
trennis ja koolis, pole olnud lõivuta. Selgus, et ta pole olnud viimasel ajal
nii ilus, osav, võimekas ja imeliselt mängulises telepaatilises suhtes oma
kursusevennaga. Selgus, et tal oli akuutne skisofreeniline episood, millest
saadud ajukahjustuse järel sai edukast noorest naisest ülekaaluline
depressiooni põdev inimvare, kelle töövõime oli oluliselt langenud.
Nautisin seda, kuidas ta oma lugu rääkis ning lugejat läbi
oma haiguse tekke, tipphetke ja ravi juhatas. Meeldis, et autor andis võimaluse
enda mõtte- ja tundemaailma siseneda haigusele eelnenud aega, skisofreenilise
maailma sisse ja järele. Minu jaoks oli väga huvitav saada osa sellest, kuidas
ta maailma episoodi ajal nägi ja tajus, mida mõtles ja tundis. Kuidas see hiilis
pisitasa ligi. Mulle meeldis, et autor andis võimaluse näha, kui tõsine
ülesanne on enda puudustega silmitsi seista ning nendega koos elama õppida.
Head lugemist!
Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu
Raamatut saab laenata: teabekirjanduse saalist (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1995543
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar