reede, 30. aprill 2021

30. aprill - kolonel Jaan Rink 135

Pildikogumikust
"Eesti Vabadussõdalaste ja
Vabaduseristi kavalerid ajalooarhiivist"
Jaan Rink

30.04.1886 Uue-Kariste mõis, Halliste kihelkond – 30.07. 1927 Tallinn
Sõjaväelane, kolonel
 
Jaan Rink sündis mõisa vahimees Jaagu perre 30. (vkj 18.) aprillil 1886. Oli kaks korda abielus. Esimesest naisest on teada vaid surmaaeg 25. jaanuar 1918. Abiellus teist korda 9. märtsil 1924 Tallinna Kaarli kirikus Alide-Johanna Tammanniga (1897–1936). Lastetu. 

Üldhariduse omandas kodus. Sõjalised teadmised Vilno (Vilnius) sõjakoolis 1903–1906 ja Nikolai Sõjaväeakadeemias Peterburis 1912–1914. Korporatsioon Rotalia liige.



J. Rink esimeses maailmasõjas


Määrati Nikolai Sõjaväeakadeemia lõpetamise järel 1914. aastal Vene I korpuse staabiohvitseriks, hiljem rooduülemaks. Esimeses maailmasõjas oli I korpuse staabi käsundusohvitser august – november 1914. Osales lahingu tegevuses Saksa vägede vastu 96. jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülemana kuni novembrini 1915. Sai maailmasõja lahingutes kahel korral peast põrutada. Detsembrist 1915 kuni maini 1918 teenis XIV korpuse staabis käsundusohvitserina, vanema adjutandina ning korpuse staabiülemana. Teenis Vene armees aastani 1918, siis naasis Eestisse.


J. Rink Vabadussõjas


Jaan Rink asus teenistusse Eesti Rahvaväes alampolkovniku auastmes 21. novembril 1918. 1918. aasta novembrist kuni 1919. aasta veebruarini oli ta 1. Diviisi staabiülem ja Viru rinde operatiivjuht. 1919. aasta veebruarist kuni 1920. aasta märtsini oli ta Kindralstaabi Valitsuse ülem ja ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja ning 1919. aasta aprillist ka Vabariigi Sõjakooli õppejõud. 1919. aasta juunis ja juulis oli Jaan Rink Sõjavägede Ülemjuhataja Staabi ülema ajutine kohusetäitja, juulis 1919 ülendati ta polkovnikuks ja oktoobris 1919 nimetati Sõjanõukogu liikmeks.

Rink osales 1919. aasta suvel Eesti delegatsiooni koosseisus vaherahu läbirääkimistel Landeswehriga pärast Landesveeri sõda, Pihkvas 1919. aasta septembris Pihkva rahukonverentsil ja Tartu rahu läbirääkimistel Nõukogude Venemaaga.


J. Rink rahuajal


Rink kuulus 1919. aasta novembrist Vabadussõja mälestusmärkide kavandite läbivaatamise ja hindamise komisjoni. 

1919. aasta detsembris nimetati Rink uuesti Sõjavägede Ülemjuhataja Staabi ülema ajutiseks kohusetäitjaks, kellena teenis kuni 1920. aasta veebruarini. Jaan Rink sai 28. märtsist 1920 Sõjavägede Staabi ülemaks, kuid 1920. aasta oktoobrist lahkus tegevsõjaväest.

1921. aasta veebruarist detsembrini oli ta Eesti Moskva saatkonna sekretär-atašee (täites tegelikult mitteametliku sõjaväe esindaja kohuseid). 1922. aasta alguses nimetati ta sõjaväeatašeeks Nõukogude Venemaale, kuid Vene võimude vastuseisu tõttu ei kinnitatud teda sellele ametikohale.

1922. aasta novembris nimetati polkovniku auaste ümber koloneliks. 1923. aasta kevadel nimetati Rink sõjaväeatašeeks Prantsuse Vabariiki, kuid Prantsusmaa võimude vastuseisu tõttu ei kinnitatud teda sellele ametikohale.

1923. aasta septembris astus ta uuesti teenistusse ning määrati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste ülemaks. Samal ajal oli ta ka Kindralstaabi Kursuste ülem ja õppejõud. 1923. aasta novembrist oli ta Sõjanõukogu liige.

1924. aasta algul eraldati talle autasumaa Harjumaa Anija valla Anija mõisa südamest, kus asus ka valitsejamaja. Selle 48,83-hektarilise koha, mis nimetati Rinki taluks, sai rendile maist 1924. Pidama asus seda vend Peeter Rink. Talu pärisid koloneli surma järel tema ema ja abikaasa, kelle ühisomandiks koht 1929. aastal ka müüdi.

Jaan Rink suri 30. juulil 1927 Tallinna Sõjaväe Keskhaiglas südamehaigusse ning on maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule. 

Rinki haual avati 1929. aasta oktoobris mälestussammas, mis purustati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Uus, teistsuguse kujundusega hauatähis pühitseti sisse 2001. aasta septembris.

Tunnustused

  • Püha Anna orden 4. järk, 3. järk ja 2. järk
  • Püha Stanislavi orden 3. järk ja 2. järk
  • Püha Vladimiri orden 4. järk
  • Vabadusristi I liigi 2. järk, 1920 (nr 10), 500 000 marka ja normaaltalu
  • Eesti Vabadussõja mälestusmärk
  • Läti Karutapja orden 3. järk (nr 911/17.03.1921)
  • Läti Vabadussõja mälestusmärk
 
Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar