Raamatuvõlglane ei lase end koju raamatutele järele tulnud
raamatukoguhoidjast häirida ning jätkab rahumeeli kartulite koorimist
Raamatuvõlglased
Kõige suurem mure on olnud ajast aega raamatuvõlglased. Nii oli see ka sügaval stagnaajal.
Meenub raamatuvõlglaste juures kodudes käimine õhtuti taskulampide valgel, kus tuli ette igasuguseid olukordi ühest äärmusest teise.
Näiteks kutsuti lahkelt tuppa, et otsige ise riiulilt, tunnete oma raamatud ära, või siis öeldi, et pole aega otsida, mees tuleb töölt, tahab süüa, seejuures katkestamata kartulikoorimist.
Laenutustöö
Ja seal vanas majas see suur ruumikitsikus. Laenutuse ruum oli nii väike. Eriti on meeles laupäevased päevad, kus rahvast oli ruum nii täis, et töötajal tuli inimeste vahelt teed rajada, et jõuda kataloogi juurde või teise ruumi raamatut tooma.
Väga tähtsal kohal oli teaduskirjanduse soovitamine, mille üle pidi eraldi arvet pidama. Eriti oluline oli aga ühiskondlik-poliitilise kirjanduse soovitamine. Püüdsime siis leida selliseid huvitavamaid raamatuid, mida ilukirjandusele lisaks anda.
Meenub üks meie kauaaegne lugeja, kes suhtus lugejapiletisse austusega. Ta kasutas ühte lugejapiletit aastaid, kuna kleepis ise sinna pidevalt vahelehti juurde. Ta ei soovinud uut piletit, mida me korduvalt pakkusime. Pilet oli tal väga hästi hoitud. Nii mõnelgi oli pilet juba mõne kasutuskorra järel kortsunud või määrdunud ja ka üsna sageli kadunud.
 |
| Selline nägi vanas majas välja laenutuslett |
Ühe lausega
Raamatukogutöötajad raamatukogu puid saagimas.
Kommunistlik laupäevak 1974. Siis rakendati raamatukoguhoidjate poolt üldiseks hüvanguks tööle ka kõik lähikondsed meeshinged
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar