Fantaasia, 2020
124 lk.
Raamatu idee on autorile mullu kevadel otse sülle kukkunud ning pärast seda on ilmselt kuulda olnud üksnes klaviatuuriklõbinat, sest see nö tulevikustsenaarium tuli müüki juba novembris 2020.
Maailmalõpu päeviku on kirjutanud umbes kolmekümnendates mees, kes seletamatutel põhjustel on ainus ellujääja koroonaviiruse poolt hävitatud maailmas. Juhtunud on võimalikust halvim, kus pärast mitmeid koroonalaineid sureb paari tunni jooksul kogu inimkond, muud elusolendid on lahkunud juba varem.
Üllatavalt kaine mõistusega minategelane seab ennast sisse eramusse Tallinna lähedal, kogub ümbruskonna kaubanduskeskustest mitme aasta jagu varusid ning otsustab viimaks asuda teele, et otsida omasuguseid. Kuna tegevus toimub Eestis, siis on huvitav lugeda, kuidas autor kujutab meie postapokalüptilist maad- tuttavad paigad kangastuvad lagunenuna, põlenuna, uue invasiivse taime- põismaguna poolt vallutatuna.
Imekombel kohtubki ta Rakvere lähedal Maria ja tema kolme leidlapsega. Tänu minategelase enda läbielamistele ja väikese sensitiivse Joosepi abil võib aimata, et üha laiemalt vohavatel põismagunatel on oma suur roll selles, mis meie maailmapallil edasi juhtuma hakkab.
Kuigi raamatu välja andmine on ilmselgelt käinud ennaktempos, ei hakanud tekstis silma ühtegi trüki-, kirja- ega muud viga, mis lugejat nörritaks. Küll oli seal mitmeid võikaid ja ka arusaamatuid stseene, aga maalmalõpp saabki olla üksnes võigas ning arusaamatu. Raamatu enda lõpp on õnneks lootustandev.
See lugu on ulmekirjanduse austajale nagu hea beseekook-magus ja põgus kuid mäletamist väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar