6. aprill – August Maramaa 140

August Maramaa

6.04.1881 Aakre vald, Tartumaa – 26.12.1941 Lesnaja küla, Kaiski rajoon, Kirovi oblast, Venemaa
Kuni 1921 Marfeldt
Töötanud Viljandis ja Viljandimaal õpetaja ja koolijuhina, oli Viljandi linnapea, I Riigikogu liige. Avaldanud algkooli matemaatikaõpikuid

August Maramaa (kuni 1921. aastani Marfeldt) sündis 6. aprillil 1881 Suurekõrva talurentniku peres Aakre vallas Tartumaal.

Ta sai üldhariduse Astuvere külakoolis, Aakre õigeusu abikoolis ja Rõngu õigeusu kirikukoolis. Astus 1897. aastal Tartu Õpetajate Seminari, mille lõpetamise järel 1902. aastal asus tööle õpetajana Viljandimaale Vastemõisa ministeeriumikooli. Kahe aasta pärast sai Maramaast Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumikooli juhataja. Jaanuaris 1906 tagandati ta koolijuhataja kohalt seoses 1905. aasta sündmustega.

1909. aastal abiellus August Maramaa Anna Roossoniga. Peresse sündis viis last: pojad Ülo ja Kalev ning tütred Maimu, Salme ja Linda.

Järgnevalt töötas õpetajana Viljandi Wilhemsoni erakoolis ja Tõrva algkoolis. Alates 1913. aastast tegutses Viljandi algkooli juhatajana.

Õpetajana töötamise katkestas aastaiks 1915—1917 teenistus telefonistina Vene armees. Ilmselt just seal puutus ta kokku poliitikaga ja tutvus sotsialismiideedega.  

Juba enne sõda oli ta endale nime teinud, “Postimehe” juubelialbumis-leksikonis (1909. a.) on ta märgitud artikliga kui agar seltsitegelane (Helme-Tõrva ja Viljandi haridusseltside asutaja), “Postimehe” ja “Lastelehe” autor. Ka õpetajana oli Maramaa väljapaistvalt võimekas, hea metoodik ja osav sulemees. Varakult hakkas ta kirjutama õpikuid, juba 1907. a. ilmus koos Richard Tiitsoga esimene “Rehkenduse ülesannete kogu” (1918. a. viies trükk).

Aastail 1917—1919 töötas Maramaa taas Viljandi algkooli õpetajana. Ta oli üks Viljandi Hariduse Seltsi ja Helme-Tõrva Hariduse Seltsi asutajaid. A. Maramaa oligi põhiametilt matemaatikaõpetaja ja erakonnakuuluvuselt sotsiaaldemokraat.

 

Maramaa esimene periood linnapeana

1919. aastal sai August Maramaast ESDTP liige ja esimest korda Viljandi linnapea. Töö linnapeana 1920. aastate algul polnud kerge. Linna elanike arv oli kasvanud, halduspiirkond kitsaks jäänud, uusi hooneid vajasid paljud asutused (koolid, haiglad), halvas seisus olid tänavad ja kanalisatsioon. Eelarvet kurnas rängalt hoolekanne, tööpuuduse süvenedes kasvas ka abivajajate arv. Maramaa ja sotsiaaldemokraatlik volikogurühm taotlesid neil aastail järjekindlalt hoolekande-, haridus- ja tervishoiukulude suurendamist. Hoolekanderahad kahe- ja kolmekordistusid lühikese aja jooksul. Hoolekandeministeeriumi toetusel organiseeriti töötutele hädaabitöid.

See periood lõppes 1921. aastal, mil Maramaast sai Riigikogu liige A. Rei valitsuses. Veidi üle aasta istus ta rahvaasemiku toolil, kuid siis loobus, sest oli tegudeinimene. Ka ei piisanud pere ülalpidamiseks Riigikogu liikme napist sissetulekust.

1921-1927 panustas Viljandi linna ellu volinikuna ja oli aastatel 1922-1927 Viljandi 5. algkoolis õpetaja. Koolilõpetajana juhtis ta aastatel 1923-1927 Viljandimaa Õpetajate Liidu tegevust, olles selle esimees.

 

Maramaa - matemaatikaõpikute kirjastaja

1920.-1930. a. avaldas aukartustäratava hulga matemaatikaõpikuid. Nende lehitsemisel rabab nende praktilise eluga seotus: protsendivõtmist õpetatakse Eesti rahvaloenduse andmeil, tekstülesannetes on kasutusel kohalikud sõiduhinnad, ilmastikuvaatlused, loodusrikkused. Eraldi rahandusülesannete peatükk käsitleb hoiusummat ja intressi, laene, veksleid, tulumaksu jm. 

Õpikute väljaandmiseks asutas Maramaa Viljandisse oma kirjastuse “Siir”. Kirjastuse tulu aitas Maramaal peret ülal pidada ja ehitada 1926. a. Uueveski teele maja. Tema sulest on ilmunud ja aabits, vene keele õpik ja raamat kaasaegse koolimaja põhijooniste kavanditest.

 

Maramaa teine periood linnapeana

Teist korda sai August Maramaa Viljandi linnapeaks 1927. aastal ja siis juba kuni 1939. aasta lõpuni. Seejärel valiti Viljandi linnapeaks Albert Vilms. 

August Maramaa oli üks tolleaegsetest kohalikest omavalitsustegelastest, kes oli Eesti Vabariiki ülesehitava ja ümberkorraldava töö (linnade majandus- ja sotsiaalsfäär, planeerimine ja ehitus, heakord, hoolekanne, haridus, tervishoid, kultuur) tegelikke elluviijaid. 

Tema eluunistus oli teha Viljandist vaba rahva vääriline musterlinn, kus tuksub jõukas äri- ja tootmistegevus, kus on kaasaegsete hoonetega linnasüda ja inimsõbralikud aedlinnaalad, palju parke, platse, puiesteid, mälestussambaid, muuseum, teater jt. kultuuriasutused, heas korras ajaloomälestised, spordiväljakud ja supelrannad. Tulevikunägemuses heiastus idülliline sisemaakuurort, mis tõmbab ligi puhkajaid ja turiste. 

Maramaa tegevusperioodil ehitati moodne hotell EVE, uus rekoda, rannakohvik, haigla, lastekodu, vanadekodu jne. Rajati lennuväli, Uueveski basseinid, staadion, uus turg, alustati Paala linnaosa ehitamist. 

August Maramaa pidas linna heakorda nii tähtsaks, et 1928. aastal moodustati isegi linna ilu ja puhtuse komisjon. Sündisid uued pargid ja puiesteed. 

Eesmärgiga meelitada Viljandisse rohkem turiste kirjutas linnapea 1934. aastal sisuka raamatu „Viljandi“.

August Maramaa oli alates 1. septembrist 1937 Riigi Viljasalve nõukogu liige (Linnade Liidu esindaja).

 

Elluviimata plaanid

Siiski ei õnnestunud tal kõiki mõtteid ellu viia. Näiteks 1919. aastal tegi Maramaa ettepaneku asutada Eesti vaprate vägede auks lossimägedesse „Vabaõhu Museumi“. Seal oleksid kõik oma maa puud, taimed, linnud, ehitused, mälestusmärgid ja geoloogilised iseärasused. Lisaks asuks seal Eesti muistne talu koos rahvarõivas elanikega. Volikogu võttis selle ettepaneku isegi vastu. Grandioosne kava jäi küll ellu viimata, ent pisike loomaaed rajati hiljem lossimägedesse siiski. Teiste hulgas olid seal kaks kitse, põder Juku ning faasanid.

1919. aasta ühe volikogu koosoleku naelaks kujunes vanapoiste maks. Maramaa pidas sütitava kõne, milles rääkis kõigepealt Prantsusmaa ja siis Eesti rahva väljasuremisest ning teatas kurbusega, et meie maal on surmade arv sündide omast kümme protsenti suurem. Lõpuks tegi ta ettepaneku kehtestada vanapoiste maks üle 35-aastastele meestele. Läbirääkimised võtsid seejärel üsna lõbusa tooni. Volinikud ei olnud Maramaa seatud vanusepiiriga nõus ega jõudnud ka kuidagi kokkuleppele, millest alates üht meest vanapoisiks pidada, ning see maks jäigi Viljandis vaid kavatsuseks.

1930. aastate lõppu ilmestasid üldse grandioossed projektid. 1938. aastal kuulutas Viljandi linnavalitsus eesotsas Maramaaga välja Vabaduse platsi ümberehitamise projekti. Konkursile esitati kaheksa kavandit, üks uhkem kui teine. Võitnud projekti autoriks osutus Roman Koolmar. Projekt jäi ellu viimata.

Veelgi grandioossem oli Valuoja oru kujundamise plaan. Sinna pidid tulema neli tiiki, lehtlad, raidkujud, purskkaevud, sillad ja sillakesed. Seegi mõte jäi teostamata.

1934. aastal on Maramaal peas mõte alustada linnas võimla ehitamist. Isegi koht oli valmis vaadatud. 1938. aastal selgus lõplikult, et majandusministeerium ehitamiseks raha ei anna ja nii jäi ehitus ära. Võimla valmis alles 1955. aastal, aga enam-vähem Maramaa kavandatud koha peale.

1935. aastal tõusis teravalt üles algul Viljandi rahvamaja, hiljem Viljandi kultuurihoone ehitamise küsimus. Viimati nimetatus pidid lisaks teatrile peavarju leidma muuseum ja raamatukogu. 1936. aastal asutati isegi sihtasutus Viljandi Kultuurihoone. Teatriinimesed leidsid, et vaja on eraldi teatrimaja. Maramaa pidas seda ideed liiga kalliks. Uus teater, mis pidi rajatama Mõisa tee ja Politsei tänava vahelisele maa-alale, jäi ehitamata. Viljandlaste unistus sai teoks alles 1981. aastal, mil Valuoja kaldale kerkis moodne teatrimaja.

 

Emapalga idee

August Maramaa osales 1930. aastatel aktiivselt lavastuslikes seltskondlikes kohtuprotsessides. Need olid tollal väga moes. 1935. aasta 13. mai emadepäeva aktusel Ugalas rõhutas Maramaa oma kõnes emaarmastust laste vastu ning tuli lõpuks välja väga originaalse ettepanekuga: tuleb luua emade palga seadus. Igale emale tuleb ilmale toodud laste eest palka maksta; palka tulevat maksta nii abielus kui vallasemadele; raha selleks pidavat saama neilt, kellel pole perekonda.

 

Lastekasvatust suunavad ettepanekud

1935. aastal keelas Maramaa Viljandi algkoolides saiade müügi, sest võileib sisaldavat saiast rohkem vitamiine.

1938. aasta jõulupühade eel teatas Maramaa, et ta on otsustanud linnavalitsuses sisse seada niinimetatud musta raamatu, kuhu kirjutatakse üles kõikide nende laste nimed, kes tabatakse ulakuste tegemiselt. Lapsevanemad asusid ägedalt protestima ja seegi mõte maeti kalevi alla.

 

Tüli ajakirjanikuga

Ajakirjanduse kui neljanda võimuga tuleb hästi läbi saada, seda arvestab peaaegu iga poliitik. Ka Maramaa teadis seda hästi, aga ikkagi andis ta 1929. aastal oma au haavamise eest „Sakala“ vastutava toimetaja Erwin Laarmanni kohtusse. Kohus karistas Laarmanni ühekuulise üksikvangistusega. See oli pretsedenditu lugu ka tol ajal.

 

Elu pärast linnapeaks olemist

1939. aastal, pärast kaksteist aastat kestnud linnapea ametit, loobus August Maramaa kandideerimast ja läks Tallinna Kopli kinnisvarade juhatajaks. 

Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel okupeeriti, siirdus ta Läänemaale ja töötas Vigalas Penu algkooli õpetajana. 

August Maramaa arreteeriti 6. jaanuaril 1941 ja ta suri 26. detsembril 1941. Tema süü seisnes selles, et ta tegi oma tööd hästi ning julges ja suutis olla tubli linnapea. 

Abikaasa Anna küüditati samuti Nõukogude Liitu. Poeg Ülo mõrvati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Tütar Maimu pidi aastaid end varjama. Kahel tütrel, Salmel ja Lindal, õnnestus pääseda vabasse maailma. 

Tema väimees Harri Haamer oli Püha Jakobi koguduse, Tartu Pauluse koguduse, Tarvastu Peetri kogudus ja Kõpu Peetri koguduste õpetaja, tütrepoeg Eenok Haamer on Mustvee ja Lohusuu koguduse õpetaja, tütretütar Maarja Haamer-Renter on eesti laulja. Tema vend oli keemik Jaan Maramaa.

Tunnustus

A. Maramaa omas Eesti Punase Risti 3. kl. teenetemärki (1938) ja mitmeid Vene aumärke.

Viljandi Linnavolikogu tunnustas August Maramaa suuri teeneid Viljandi linna ees ja otsustas 31. mail 1996. aastal anda Maramaale postuumselt Viljandi linna aukodaniku nimetuse.

Mälestuse jäädvustamine

• Alates 1992. aastast toimub Viljandi kooliõpilastele iga-aastane august Maramaa nimeline matemaatikaülesannete lahendamise võistlus.
• Viljandis asub ka August Maramaa puiestee ja skulptuur.

Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses - autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal.

Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill 1881 - 26. detsember 1941) isikut ja tema linnapeaks oleku tegusat eluperioodi. Kuna linnaruum koosneb ka linna lahti mõtestavatest legendidest, siis raekojast väljanud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. Näiteks muretseti kunagi Maramaa poolt kehtestatud koerte maksustamise tulust Viljandi linnas "Ugala" teatrile klaver.

Skulptuuri väärtustab lan-valgusriba, mida on Eestis veel vähe kasutatud. Augut Maramaa oli Viljandi linnapea aastatel 1919-1921, linna volinik 1921-1927 ja uuesti linnapea 1927-1939. Linnapeana pühendus August Maramaa sellele, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud äritegevus ja tööstus ning kus on palju rohelust. Maramaa juhtimisel rajati Viljandisse palju puiesteid, parke, tänavaid ja uusi linnaosasid, ehitati staadion, EVE-hotell, uus raekoda, rippsild lossimägedesse, neli koolihoonet, haigla, rannahoone ja palju muud.

Tänane Viljandi on ilus linn paljuski tänu linnapea August Maramaa tegevusele. Ka tänapäeval jätkatakse mitmete tema julgete ideede elluviimist. 8. jaanuaril 1941. aastal August Maramaa arreteeriti. sama aasta 28. mail otsustas NKVD erinõupidamine määrata August Maramaale nõukogudevastase tegevuse eest üheksa aastat vangilaagrit. August Maramaa suri 26. detsembril 1941. aastal Kirovi oblastis Kaiski rajoonis Lesnaja külas.

(Allikas: Viljandimaa Turismiinfo)

 

Foto: Viljandi Muuseum

Omavalitsuste probleemid olid Maramaale alati südamelähedased. 1933. aastal ilmus tema sulest raamat „Maavalitsuste kaotamine ja valdade ümberkorraldamine“, mis võib-olla oli mõneti eeskujuks haldusreformi korraldajatele. Kuid linnapea ei jäänud kõrvale ka ühiskondlikust tegevusest. Alates 1936. aastast juhtis ta Viljandimaa Õhukaitse Ühingut. Juunis 1919 toimunud Viljandi Linnavolikogu valimistel said sotsiaaldemokraadid enamuse ja moodustasid linnavalitsuse. August Maramaast sai esimest korda Viljandi linnapea, sellele kohale jäi ta kuni 1921. aasta augustini.

Lisaks lugemisoovitusi

• Raudla, Heiki. August Maramaa aeg : Viljandi kroonikad 1918-1940 : [pedagoog ja omavalitsustegelane : 1881-1941] / Heiki Raudla ; [eessõna: Malle Vahtra]. - Viljandi : Viljandi Muuseum, 2004. - 207, [2] lk. : ill., portr. - August Maramaa raamatud : lk. 203-204. - Bibliograafia lk. 205-207
• August Maramaa. Minu mälestused 1905. aastast. – Viljandi muuseumi aastaraamat 1999. - lk. 173-178

Allikad:

• 10 Maramaa võistlust : A. Maramaa nimeline matemaatika ülesannete lahendamise võistlus / toimetanud Toomas Rähn. - Viljandi : Viljandi Arvutikool, 2001
• Pihlak, Jaak. August Maramaa // Sakala kalender 1997. Viljandi 1996. Lk. 52-54
• Raudla, Heiki. August Maramaa grandioossed plaanid // Sakala (2006) 1. apr., lk. 12 https://dea.digar.ee/page/sakala/2006/04/01/12