kolmapäev, 28. aprill 2021

VLRK 110 : Viljandi Esimesest Lugemisringist Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi raamatukoguks

Eesti ajaloost toimus 1918-1920. aastatel palju murrangulisi sündmusi, mis sundisid seni toiminud ettevõtmistel oma tegevusi ümber hindama ja –kujundama.

30.04.1919 Sakalas ilmunud teade
Lugemisringi raamatukogu Saksa okupatsioonile järgnenud
taasavamise kohta

Suurim mõjutaja Viljandi linnas tegutsevatele seltsidele oli loomulikult 1918. aasta. 24. veebruari iseseisvuse väljakuulutamisele järgnes 25. veebruaril alanud üheksa kuud kestnud Saksa okupatsioon. Okupatsiooni ajal peatus linna seltsielu. Ka Viljandi Esimese Lugemisringi tegevus seiskus täielikult – koosolekuid ei toimunud ning raamatukogu oli suletud.

Saksa okupatsiooni võis lõppenuks lugeda teisipäeval, 12. novembril 1918, mil raekojale heisati sinimustvalge lipp. Linna asutused ja koolid anti eestlastele üle 23.-27. novembril. Pisitasa püüdis ka Lugemisringi aktiiv soikunud tegevusele elu sisse puhuda ning kuulutas 30. aprillil 1919 „Sakalas“, et raamatukogu on jälle avatud. Paraku oli 1919. aastal raamatukogu avatud vaid 49 päeval ning mitmedki planeeritud koosolekud tuli osalejate vähesuse tõttu edasi lükata või ära jätta. 

1920. aastal elavnes taas kohalik seltsielu - tegutsema hakkas poolkutseline teater "Ugala, "Koidu" seltsi eestvedamisel jätkus Sakalamaa laulupidude traditsioon ning rahvas soovis end taaskord hariduslikult täiendada.

Aeg oli küps teha asju uuel tasemel.


Uue seltsi loomine

Juba 1916. aastal kirjutas Lugemisringi juhataja Eduard Schönberg seltsi viieaastasele tegevusele tagasi vaadates: „Üleüldiseks sooviks oli, et Viljandis midagi sellesarnast püütaks läbi viia, mis rahvaülikooli kaudseltki meelde tuletaks.“ Üha enam juurdus eestvedajates rahvaülikooli seltsi asutamise idee.

Viimase tõuke uue seltsi loomiseks andis kindlasti ka 9. ja 10. novembril 1919 Tallinnas toimunud Esimene Rahvahariduspäev, millest kirjutame pisut põhjalikumalt järgmises postituses.

Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi (RÜS) põhikiri registreeritigi Eduard Schönbergi initsiatiivil  juba 12. novembril 1919 Viljandi-Pärnu Rahukogu poolt. 14. detsembril 1919 peeti Viljandi Linna Kõrgema Algkooli ruumides seltsi asutamiskoosolek, kus valiti juhatusse Eduard Schönberg, Johannes Lepp, Johan Animägi, Peeter Adamson, Mihkel Varrik ja Jaan Vollmann. Vastvalitud juhatus pidas sealsamas ametite jaotamiseks oma esimese koosoleku. 

Ametid jagunesid järgmiselt:

  • Esimees: Ed. Schönberg
  • Esimehe abi: J. Lepp
  • Kirjatoimetaja: J. Animägi
  • Kirjatoimetaja abi: P. Adamson
  • Kassahoidja: V. Varrik
  • Kassahoidja abi: J. Vollmann

Eduard Schönberg oli seltsi esimehe kohal kuni Viljandist lahkumiseni 1920. aasta sügisel. Siis valiti tema asemel seltsi uueks esimeheks Hans Ruubel, kes jäi ametisse seltsi tegevuse lõpuni 1940. aastal.

RÜS nagu eelnev lugemisringki hakkas arendama mitmekülgset hariduslik-kultuurilist tegevust. Võrreldes lugemisringi tegevusega, oli seltsi tegevuskava laiahaardelisem ja temaatikalt mitmekesisem. 

Uue seltsi tegelik töö algas 19. jaanuaril 1920 linnagümnaasiumis, kus esimese loengu pidas Hans Ruubel eesti keelest. Samal nädalal algasid dr. Jaan Varese loengud tervishoiust ja õpetaja W. Schiele inglise keele kursus. Esimesel aastal korraldas loenguid seltsi juhatus, aga kui Viljandi RÜSi rahvaülikool võeti vabariigi rahvaülikoolide võrku, pidi tal olema haridusministeeriumis registreeritud juhataja. RÜSi sissetulek ei võimaldanud juhatajat palgata, seetõttu valiti rahvaülikooli juhatajaks 30. septembril 1921 seltsi esimees H. Ruubel, kes hakkas neid kohuseid täitma senise töö kõrvalt ja jäi sellele kohale kuni RÜSi tegevuse lõpetamiseni 1940. aastal.

Keskenduti rahvaülikooli tegevuse korraldamisele ja raamatukogu organiseerimisele.


Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi raamatukogu algus

Raamatukogu korraldajaks valiti E. Schönberg, lugemislaua sisseseadmise eest vastutajaks A. Karro. Ettelugemistega, nagu tookord nimetati loenguid, hakkas tegelema M. Varrik. Nii E. Schönberg kui Aleksander Karro ei püsinud oma ametites kuigi kaua - esimene lahkus Viljandist juba 1920. aasta sügisel, Ajakirjanik Karro kutsuti aga 1921. aastal "Päevalehe" toimetusse.  Nende asemel jätkasid Hans Ruubel, 1921. aasta septembrini raamatukogus Anna Marend.

Raamatukogu organiseerimisega oli seltsil rohkesti probleeme. Oli vaja sobivaid ruume ning raha raamatute ja mööbli soetamiseks. Seltsi juhatus mõistis, et täiesti uut raamatukogu luua pole majanduslikult võimalik. Pöörduti lugemisringi eestseisuse poole ettepanekuga anda lugemisringi raamatukogu seltsile kasutada. 5. jaanuaril 1920 sõlmitud kokkuleppe kohaselt sai loodav raamatukogu enda kasutusse ligi 2000 teost koos kappidega.

Kokkuleppe põhjal andis lugemisring oma raamatukogu Rahvaülikoolide Seltsi (RÜS) kasutada koos õiguste säilitamisega raamatukogu üle.  Lugemisringi liikmed võisid endistel alustel raamatukogu kasutada, jäeti sama kataloogisüsteem ning Rahvaülikoolide Seltsi poolt ostetud raamatud kanti vastava märkusega kataloogi. Raamatukogu eest vastutas RÜS. Selle otsusega lakkaski tegelikult Viljandi Esimese Lugemisringi eksisteerimine, kuigi ametlikult vormistati see alles mõni aasta hiljem. 


Uue raamatukogu esimesed asukohad


RÜS raamatukogu esimene asukoht
aadressil Lutsu 3
(veebruar 1920-mai 1921)
Raamatukogu aga, mis seni oli peavarju leidnud „Sakala“ talituses, avas nüüd – 1. veebruaril 1920. aastal – Lutsu t. 3 end Colongue majas
avaliku raamatukoguna oma uksed. 

Raamatukogu uksed avati pärast hädapärast remonti. Kahest toast üks kuulus raamatukogule, teine lugemistoale. Ruumid olid küll avarad, kuid külmad ning sünged. 

Lutsu tänaval saadi olla vaid 1921. aasta maikuuni, kuna omanik vajas ise neid ruume.

Linnavalitsuse kaasabil saadi uued ruumid Viljandi mõisa (parun Ungern-Sternbergi loss). Raamatukogu kasutada oli alumise korruse seitse ruumi. Põrandapinda oli külluses, kuid puudus vajalik küte ja ruumid kandsid alles sõjajärgset pitserit, vajades hädapärast remonti. Raha aga ei piisanud ruumide korrastamiseks, sest raamatukogu võimalused olid piiratud - sissetulekut saadi vaid liikmemaksudest ja lugemismaksust. Riiklik toetus raamatukogule polnud nimetamisväärne, millest ei jätkunud kaugeltki remondi tegemiseks.

Endises Viljandi mõisas paiknes raamatukogu pea kaheksa aastat, pakkudes oma ruume ka naisseltsi lasteiale. 

Viljandi mõisas asus raamatukogu 1921-1928
Pildi allikas: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:65701/11730

Palgaline raamatukoguhoidja

Anna Kaalep
Juba seltsi juhatuse esimesel koosolekul otsustati ametisse võtta palgaline raamatukoguhoidja-asjaajaja, kelleks sai Anna Kaalep

Peatselt võeti tööle teinegi palgaline töötaja – seltsi teenija ametisse asus Marie Pokk, kelle hooleks oli ka lugemislaud, samuti abistas ta raamatukoguhoidjat laenutamisel. 

Anna Kaalep töötas RÜS raamatukogus septembrini 1921, mil lahkus perekondlikel põhjustel. 

Uueks raamatukoguhoidjaks-asjaajajaks valiti Berta Ott, kes töötas raamatukogus ligi neli aastat. Ta suri 12. juulil 1925.


Töökorraldus ja lastetöö

Raamatukogu juhindus oma töökorralduses 28. jaanuaril 1920 seltsi juhatuse poolt vastu võetud raamatukogu määrusest. Selle kohaselt oli Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi raamatukogu tarvitamine kõigile maksuta. Lugejad, kes polnud seltsi liikmed, pidid maksma 25 marka kautsjonit või muretsema kirjaliku vastutuse mõne isiku poolt, keda seltsi juhatus tundis ja usaldas. Kooliõpilased pidid tooma vastutuse oma klassi- või koolijuhatajalt. Kautsjoni maksmisel sai lugeja kviitungi, mille alusel kautsjon tagastati. Kui lugeja kuue kuu jooksul polnud raamatuid lugeda võtnud ega ka kautsjonit tagasi nõudnud, jäi see raha seltsile. 

Raamatukogu oli avatud teisipäevast reedeni 16.00-19.00, laupäeval 18.00-21.00 ja pühapäeval 15.00-18.00. Esmaspäeval oli raamatukogu suletud. Hiljem neid aegu veidi muudeti. Korraga anti lugemiseks kaks köidet kaheks nädalaks. Erandjuhtudel võidi tähtaega ka pikendada. Lugeja, kes ei toonud määratud ajaks raamatut tagasi, pidi maksma iga viivitatud päeva eest 10 penni trahvi ja meeldetuletuse eest 15 penni. Rikkumise või kaotamise korral tuli raamatu hind välja maksta, niisamuti ka siis, kui raamat kahe kuu möödumisel ei olnud tagasi toodud.

Laste lugemise paremaks korraldamiseks hakati 1920. aasta novembrist neile raamatuid välja andma kahel päeval nädalas. Neil päevil täiskasvanuile lugemisvara ei jagatud. Lasteks loeti kõiki algkooliõpilasi, keskkooliõpilasi neljanda klassini ja teisi alla 15-aastasi lapsi. Viimastele laenutati raamatuid nende vanemate või hooldajate vastutusel. Lastele anti välja ainult õpetajate soovitatud raamatuid. Kuus ja pool aastat suudeti tegutseda maksuta raamatukoguna. 


Kogud

Viljandi Esimeselt Lugemisringilt saadud raamatud panid hea aluse RÜS raamatukogule. Lugemisringi pärandusena oli raamatukogul ligi 2000 eestikeelset teost, kus oli päris korralikult esindatud varasem eesti kirjandus. 

Raamtukogu täiendamiseks võeti eelarvesse võimalikult suur summa, sest nõudmine uute raamatute järele oli väga suur. Esimese tegevusaasta jooksul täiendati RÜS raamatukogu 710 köitega. Kõige rohkem osteti ilukirjandust. Eesti autorite uudisteosed ja juba ilmunud teoste kordustrükid püüti osta vähemalt ühes eksemplaris. Tõlkekirjandust osteti ainult väärtteoseid. Teaduslikku, popilaarteaduslikku ja tarbekirjandust ilmuski vähe ning võõrkeelse kirjanduse järele lugejate huvi oli väike, mistõttu piirduti vaid üksikute teadustööde ning maailmaklassika varasalve kuuluvate teoste soetamisega. 

1920. a suvel saadi raamatukogule väärtuslikku lisa Olustvere mõisast, kust osteti soodsalt 86-köiteline venekeelne Brockhausi entsüklopeedia, täielik Shakespeare’i teoste kogu inglise keeles ja Cervantese teoste kogu. Muretseti juurde ka vanemat eesti kirjandust ja Eesti kohta ilmunud raamatuid. 1920. aasta lõpuks oli raamatukogus 2406 köidet. 

See arv oleks võinud veelgi suurem olla: selts sai endale „Deutscher Vereini” saksa-, prantsuse- ja ingliskeelsete raamaute kogu, millest osa raamatuid polnud arvele võetud. 

Raamatud köideti ja kaitsti kaanepaberiga. Tagastatud teoseid parandas vajadusel ja võimalusel raamatukoguhoidja ise, ent tõsisemalt määrdunud ja rikutud raamatud pidi lugeja hüvitama. Soovi korral said lugejad end nõutumatele teostele ka järjekorda panna. Järjekorra saabumisest teavitati lugejat kirjalikult. 

Need raamatud, mis RÜSi raamatukogu lugejatele ei sobinud, jäid pikaks ajaks niisama seisma. 1936. aastal paigutati need, kokku 1287 köidet, hoiule linnavalitsuse pööningule. Samuti otsustati sinna paigutada 358 köidet seltsi vanemaid raamatuid, mille järele ei olnud nõudmist.

Raamatukoguga ühel ajal – 1. veebruaril 1920 – avati ka lugemistuba, kuhu telliti kõik Eestis ilmunud olulisemad ajalehed ja ajakirjad. Nii raamatukogu kui lugemistuba kasutasid viljandlased elavalt.


***

Lugemisringi eestseisus veendus, et RÜS on suutnud lugejate nõudeid rahuldada ning analoogse raamatukogu järele vajadus puudub. Samuti leiti, et Lugemisringi ja Rahvaülikoolide Seltsi sihid ja eesmärgid ühtivad ning Lugemiring on muutunud ülearuseks. Viljandi Esimese Lugemisringi viimane koosolek toimus 1922. aastal, kus otsustati ringi tegevus ametlikult lõpetada. Alanud oli Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi avaliku raamatukogu aeg, mis kestis 1940. aastani.

16.10.1922 "Sakalas":
Lugemise Ringi pääkoosolek
Viljandi Lugemise Ring, kes juba mõni hää aasta tagasi kõik oma tegevuse Rahvaülikoolide Seltsile üle andis, on vormiliselt siiski veel likvideerimata. Nüüd on 23. okt. ringi pääkoosolek kokku kutsutud, kus pääle mõnesuguste aruannete ka likvideerimise küsimus lõpulikule otsustamise tuleb.
Liige

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar