Aavik,
Juhan. Muusika radadelt : Mälestusi ja mõlgutusi eluteelt 1. Orto, 1959. 304 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/196476 Juhan Aaviku elu jäi ajajärku, kuhu kuuluvad 19. sajandi viimased poolteist aastakümnendit ning 20. sajandi esimene pool. Autor alustab oma mälestusi lapsepõlvega Holstres ning raamatu lõpuosas õppima asumisest Viljandi linnakoolis.
Luuleraamat sisaldab luuletust "Viljandile".
Baturin, Nikolai. Fööniksburgi karussell. Kultuurileht, 2017. 134 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1439305
Kogumik koondab neli teksti: lühilood „Aken allikaga aeda“ ja „Kristuseveri ja kirsiviin“, näidendi „Heledate varjude õhtu“, mis räägib näitleja Toomas Tondust, ja kinonovelli „Värvilised värvud“. Kõik lood keerlevad ümber Viljandi. „Olen sisuloome kõrval pidanud silmas ka keeleloomet. Vormi ja stiili valik on teadvustatud, vahel vaistlik. Nii olen välja kujundanud loomelaadi, mida omaette nimetan „võimatusevõimaluse stiiliks“, st. kõik reaalne on sedavõrd ebareaalne, et on – juba uuel tasandil – reaalne,“ ütleb autor ise raamatu eessõnas.
Baturin, Nikolai. Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija : lapsepõlvemartüürium. Eesti Raamat, 1993. 472 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/47279
Teos on omamoodi alguste ja põhitõdede raamat, kus lapsehinge kannatuste ning ülenemiste taustal möödub ka ühe linna sõjaeelne, sõjaaegne ja sõjajärgne vapustusterohke elu. Ent autor ei anna sellest kõigest realistlikku pilti, vaid loob omapärase mütoloogilise panoraami, kasutades oma taotluste võimendamiseks pühakirjatsitaate ning – paralleele, antiiksümboolikat, groteski, saavutades nii romaani mitmetasandilisuse ja tiheda läbikootuse.
Bornhöhe, Eduard. Villu võitlused. [Ilmunud mitmes trükis ja digiteerituna]
"Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina.
Eha, Elle. Tähed panevad ilmaruumi särama : mälestusi Viljandi draamateatrist Ugala 1960-1972. E. Are, 2014. 336 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1148638
Raamat on tagasivaade ühele eredale, kuid lühikeseks jäänud teatriteele, mis on täis põnevaid sündmusi, värvikaid isiksusi ja ootamatusi.
Raamat hõlmab praeguse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ajaloo kolme etappi läbi kolme aastakümne: Viljandi Kultuurharidustöökoolina (kuni 1978), Viljandi Kultuurikoolina (kuni 1991) ja ka Viljandi Kultuurikolledžina. Raamatu teemaks on pedagoogitöö võlud ja valud, kooli mitmekesine pulbitsev loomeelu, tema inimesed. Meie silme ees rullub oma ajastu taustal lahti kultuurikooli õpilaste ja õpetajate värvikas galerii. Kuid meenutused haaravad Viljandi kultuurielu ka laiemas kontekstis, jutustades autori isiklikest kokkupuudetest paljude toonaste loomevalla tipptegijatega ning jäädvustades nende aastakümnete Viljandi kultuurileu tähtsündmusi. Autori soe pilk ja erakordselt kaasakiskuv jutustamismaneer teevad raamatu huviga loetavaks ka ainest kaugel seisvatele inimestele.
Ehin, Kristiina. Paleontoloogi päevaraamat. Petrone Print, 2013, 2015. 270 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/647050
Kristiina Ehin ei räägi mitte ainult oma lapsepõlvest Rapla alevis, vaid kirjeldab tundlikult ka nõukogude koolisüsteemi ning lahkab tüdrukuks olemise ja naiseks saamise valu. "Äkki leian ennast hoopis ühest teisest Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.”
Ekbaum, Salme. Veimevakk : pühapäevakarjuse mälestusi. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964. 296 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/224125
Autori noorpõlvest Viljandimaal, Viljandi periood peamiselt peatükis "Esimesed aastad linnakoolis".
Ohvitseriperekonna noorim laps meenutab enda kasvutingimusi, arenguprobleeme ja suhteid perekonnas. Siin on kirjeldatud ajastule iseloomulikke elu-olulisi taustu. Kõik toimub Tallinnas, Viljandis, Pärnus ja kodutalus Kannikmäel.
Hellat, Henn-Kaarel. Poiste sõda II : [mälestused]. Faatum, 2004. 238 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/250141
"Poiste sõda II" on autori meenutusteraamatute sarja kolmas köide. See pajatab aastatest 1944-1950 ja oludest pärast Nõukogude võimu taaskehtestamisest Eestis. Koolikuud mööduvad Viljandis, suved kodutalus Kannikmäel, aasta ka Tartus õe perekonnas. Sõja järelkajad nii olmes kui ka autori teadvuses on visad kaduma, Nõukogude võim jätkab repressioone. 1949. aasta suurküüditamise tulemusel on perekond nullseisus, elu korraldamist tuleb otsast alustada.
Henrik. Henriku Liivimaa kroonika. [Ilmunud mitmes trükis]
Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta. Sisaldab ka Viljandi linnuse esimesest piiramisest.
Peamise osa sellest moodustab kirjeldus meie rahva kaugema mineviku ühest suursündmusest - kangelaslikust väljaastumisest saksa feodaalide vastu aastail 1343-1345, mida me selle algusaja järgi tunneme Jüriöö ülestõusu nime all. Ka talupoegade Viljandi lissi vallutamise katsest.
Hommik, Katrin. Mina kummardan. K. Hommik, 2020. 70 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1973501
Raamat on humoorikas läbilõige Viljandi Jakobsoni Kooli balletistuudio 30 aasta tegemistest. Balletiõpetaja räägib juhtumistest tundides, reisidel, laagrites, esinemistel. Raamatus on palju põnevat pildimaterjali läbi aastate.
Jansen, Ea. Carl Robert Jakobson : lühimonograafia. Eesti Raamat, 1968. 223 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/624435
Jansen, Ea. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas : märkmeid, piirjooni, mõtteid. Eesti Raamat, 1987. 189 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1526454
Kitzberg, August. Külajutud. Eesti Raamat, 2002. 520 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/231152
Kitzberg, August. Ühe vana „tuuletallaja“ noorpõlve mälestused I-II. Eesti Päevaleht, 2010. 288 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/527015.
Töötas lühikest aega Viljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomina. Põhjalik raamatutuvustus blogis: http://viljandibibli.blogspot.com/2020/11/august-kitzberg-uhe-vana-uuletallaja.html
Kruus, Oskar. Aeg atra seada : kultuurilooline romaan. Eesti Raamat, 1986. 462 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/197590
Varem novelle, luulet ja kirjandusloolisi töid kirjutanud autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka Tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi. Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.
Kõverjalg, Ants. Sõda ja saatused : Viljandi koolipoisina Eesti Leegioni. Eessti Riigikaitse Akadeemia, 1995. 152 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/229173
Raamatus kirjeldatakse autori lapsepõlve ja kooliaega ennesõjaaegses Viljandis, sõjaaegseid sündmusi Viljandi linnas ja maakonnas, 1941. aasta küüditamist ja arreteerimisi ning Saksa sõjaväkke astumist.
Lattik, Jaan. Minu album. Orto, 1960. 240 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/207185
Mälestused lapsepõlvest Karulast, koolipõlvest Valgast, Viljandist pastorina töötamise ajast, Nõukogude Liidu ja USA suhetest ja paljust muust.
Lattik, Jaan. Viljandi kirikumõis kõneleb. Orto, 1948. 295 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/197998
Viljandi koguduse õpetaja mälestused elust enne Teist maailmasõda ja sõja puhkedes. Raamatu lõpus on toodud ka viimane jutlus Viljandis 10. septembril 1944 enne suure sõja lahingute jõudmist linnakesse.
Lattik, Vello. Pastoraal mummulisest kleidist. Eesti Raamat, 1978. 195 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/218449
Romaan juristiharidusega noormehe kohandumisest eluga Viljandis.
Lattik, Vello. Ühe lavastaja suvi. Eesti Raamat, 1977. 103 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1525468
Olukirjeldus Viljandi J. Gagarini nimelise Näidissovhoostehnikumi töötajatest.
Viljandis leiab aset ka kaugest Lihulast meie gümnaasiumi õppima tulnud Roometi lugu. Peategelase silme läbi näeme Viljandi gümnaasiumi oma arvestusenädalate ja üritustega, nagu "Raamaturock". Nauditavad olid Roometi joonistuste kirjeldused ning jalutuskäigud. Tähelepanu pälvisid rajad Paala järve, Uueveski treppide ja lossimägede juures. Teoses leidub paranormaalset ja see on noorteromaan, kuid et ulme- ja noortekirjanduses esinema kippuvaid häirivaid liialdusi on selles vähe, võiks see meeldida ka teistsuguse žanri austajaile.
Luik, Viivi. Seitsmes rahukevad. Eesti Päevaleht : Akadeemia, 2009. 271 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/562987
Autobiograafiline romaan, mille tegevus paigutub vahemikku 1950. aasta augustist 1951. aasta varakevadeni.
Luik, Viivi. Varjuteater. Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 2011, 2012. 308 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/555725 ; raamatukogus ka helisalvestisena 8 CD-l https://www.lugeja.ee/record/1157346
Viivi Luik Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Mõnes kohas põgusad viited Viljandile.
Matsin, Paavo. Doktor Schwarz : alkeemia 12 võtit. Lepp ja Nagel, 2011. 75, xxxiii, [7] lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/602672
Romaani autor on üks väheseid inimesi Eestis, kes on kõrghariduse kaitsnud uurimusega alkeemiast. Teose tegevus toimub 19. sajandi Tallinnas ja Viljandis ning 20. sajandi Prahas ja Kairos, tegelasteks kuulsad baltisakslased, salapärased vabamüürlased, uhked korporandid ja muud kummalised kohapealsed müstikud. Raamat on varustatud ajaloolise pildimaterjaliga ja kogu teose tiraaž on esitluste käigus alkeemiliselt pühitsetud.
Matsin, Paavo. Gogoli disko. Lepp ja Nagel, 2011. 144 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1360328
Paavo Matsini romaani "Gogoli disko" tegevus toimub tuleviku-Viljandis, kus on tagasi tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsed kirikute sibulakuplid. Värvikate ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase neoslaaviliku elu lööb segamini suure vene kirjandusklassiku Gogoli ülesärkamine surnuist.
Meie viiekümnendad : 50 viljandimaalase mälestusi 1950-ndaist aastaist. Viljandimaa Pensionäride Liit, 2003. 204 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/98643
Murakin, Ants. Paani riik : põgusaid matkavaatlusi keset sajapalgelist kodumaa loodust. Orto, 1947. 266 lk. Andmebaais: https://www.lugeja.ee/record/224599
1930. aastate Viljandist peatükis: "Linn looduse süles"
Murutar, Kati S. B. Viljandi-Piia Gambia – ellujäämisreisid alatiseks. MTÜ Heliraamat, 2021. 120 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1991250
Viljandi Piia Gambia – ellujäämisreisid alatiseks on raamat loomaarstist, Nuiamäe ratsatalu emandast, kes pärast tervise tõttu Gambiasse puhkusereisile juhtumist rajas sinna oma teise kodu ja turistide tõmbsoone. Kati S.B. Murutari kirjutatud teos sobib koju-sulgununa rändamise saateks – see on mitmekihiline reisikiri. Puhkusereisiks innustust saanu jaoks on ta teejuht. Heidame pilgu ka Piia ja tema tütar Kristi Vilu peetavasse Viljandi väikeloomakliinikusse ning perepoeg Kristo Maisa juhitavasse Nuiamäe hobukeskusse. Sinna saate oma hobud-koerad hoiule jätta, kui olete värvikalt sügava Gambia-raamatu läbi lugenud ja otsustanud ekvaatorile ookeani äärde end taastama ja taasleidma lennata.
Ots, August. Mehed sündmuste kurvidel. Andromeda, 1976. 392 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/20575
August Ots (1901-1977) õppis Viljandis A. Kamseni kaubanduskoolis, võitles vabadussõjas Viljandi Kooliõpilaste Pataljoni kolmandas roodus ning lõpetas 1922. a. Viljandi Ühiskommerts-gümnaasiumi. Kirjutab raamatus lähemalt kirjastusosaühisus "Sakala" ülevõtmisest ning oma peatoimetajaks olemise perioodist.
Petrone, Epp. Elust kirju. Petrone Print, 2014. 352 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1216757
"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab... Üks mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised.
Petrone, Justin. Kirju Eestist. Petrone Print, 2016. 255 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1395864
Petrone, Justin. Minu Eesti 3 : Mis juhtus?. Petrone Print, 2015. 351 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1335596
Petrone, Justin. Minu Viljandi : Tagasi alguses. Petrone Print, 2020. 304 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1973470
Post, Reet. Sinule ... .: valik luulet. [Helisalvestis/ CD]. 2010. 1 CD : 23 min. 18 sek. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/555520
Sisaldab luuletust "Viljandile" Indrek Sammuli esituses
Põder, Ena. Kirjud kindad. 1995. 25. lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/199981
Sisaldab „Kiri Viljandist“, „Kodulinn“
Rei, August. Mälestusi tormiselt teelt. Eesti Päevaleht : Akadeemia, 2010. 443 lk.
Luuletus Eestist, kaks salmi pühendatud Viljandile
A. Rennit sündis 5. novembril 1860. aastal Tarvastu vallas Vaigu talus peremehe teise lapsena. Töötas ligi aasta Viljandis A. Peedi „Sakala“ toimetuses. 1892. aastal sai ta loa avada Viljandis raamatukauplus, kus ta pidas ka ”Oleviku” abikontorit. 1896. aastal, mil abiellus Anna Zeigeriga, asutas ta ka trükikoja. Paaril sündis kaks last. Sõbra vekslile allkirja andmise tõttu aga kaotas trükikoja ning jäi puupaljaks. Trükikoda läks uue omaniku kätte 1917. aastal.
1918. aastal pidas Viljandis „Maaliidu“ abitalitust, mille laiendas hiljem ajalehekontoriks. Viimaseid eluaastaid elas ta Viljandis kirjanduse kultuurkapitalilt saadava väikese pensioni toel tütre perekonnas. Pikem biograafia SIIN
Salum, Ants. Raiusin kõik raamatusse. 2 : Töö- ja tegutsemise aastad. Ilmamaa, 2006. 190 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/360220
Ants Salumi mälestustesarja esimene osa oli pühendatud kujunemisaastaile, teine osa räägib töö- ja tegutsemise aastatest. Asumiselt Komist naasis Ants Salum 26-aastasena. Elu tuli alustada uuesti tühjalt kohalt ja tühja taskuga. 1950–60-ndail aastail viis lõpuni ülikooliõpingud vene filoloogina. 1954. a. asus elama Viljandimaale ja jäi terveks eluks selle maakonnaga seotuks. 1970–80-ndatesse jäi aktiivne ühiskondlik tegutsemine. 1990-ndatel pühendus kirjutamisele (seitse suguvõsalugu, eesti kultuuriloo, baltisaksa, läti ja leedu kirjanduse loengukonspektid, mälestused jm).
Sepp, Arnold. Mu meelen… : assotsiatsioonid. Orto, 1963. 336 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/224729
Väliseestlase meenutusi oma elust Eestis (Viljandis) ja Ameerikas.
Mõni kant on lugudest tulvil. Viljandit ääristab soine ala. Teispool seda muutub elulaad ja tunnetus. See raamat on maastikule joonistatud vaimne kaart, milles kohtuvad eri ajalookihid, „haiged“ ja „terved“, lapsepõlv ja ammused elud, leitu ja nähtu, Isalt saadud aju ja Ema rinnapiim, Jämejala ja Paalalinn.
Stöör, Ülo. Ühe arhitekti mälestused. Kolmas köide : 1967–1977 : peaarhitekt. Ilmamaa, 2015. 460 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/1357284
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu reisidest Poola, Soome, Moskvasse, suuresti arhitekti, mitte turisti silme läbi.
Ülo Stööri mälestuste neljas köide kannab alapealkirja “Arhitekt linnas ja maal”, aga seekord võiks lisada siia ka “Arhitekt ajamasinas” sest raamatu esimene osa “Kaasaeg ja muinasaeg” pajatab autori enda mälestustele lisaks lugusid Eesti kaugemast ajaloost, muidugi läbi arhitekti silmade. Teine osa “Viljandi linn 700” veab eesti jonni joone läbi venestamisaja kuni 1990. aasta Toompeani välja. Kolmas, “Ikka Jumala abiga – meie võitsime” kajastab ägedaid üheksakümnendaid. Neljanda osa pealkiri “Ehitame Eesti riiki” räägib enda eest ise. Viies osa “Vanalinna arhitekt” toob Stööri kodulinna tööde-tegemiste juurde tagasi. Kuuendat osa “Õpetan ja kirjutan” alustab ta aga koolmeistrina Vana-Võidus. Raamatu pildimaterjal pärineb autori kogust.
Tetsmann, Johannes. Mis oli, mis tuli : meenutusi 1950-1990-ndatest aastatest Viljandis ja Kõpu-Tipus, vaadetega ka pisut taha- ja ettepoole. 2011. 344 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/572673
Uibo, Enn. Testament : valik luulet 1930-1965. [Anamnesia], 1995. 302 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/202127
Luuletused „Laul Viljandile“, „Viljandi lossimägedes“, „Valuoja kaldal“
Vahtra, Jaan. Valitud tööd : mälestusi, vesteid, artikleid. Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. 368 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/508647
Kunstnik, ajakirjanik ja kirjanik Jaan Vahtra töötas aastail 1909-1911 "Viljandi Teatajas", sisaldab selleaegseid mälestusi.
Vahtre, Sulev. Jüriöö. Eesti Raamat, 1980. 93. lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/154616
Sisaldab Viljandi „kotilugu“
Veske, Mihkel. Laulud. Eesti Kirjanduse Selts, 1931. 205 lk. Andmebaasis: https://www.lugeja.ee/record/329367
Luuletus „ Oh Viljandi, oh Viljandi!“. Kuna raamat on ilmunud 1931. aastal, on tegemist kodulookogu kohalkasutuseks mõeldud teosega. Saab küsida koopiat luuletusest
Raamat "Kullamäe lood" on kirjutatud tõestisündinud lugude ainetel, mis leidsid aset 20. sajandi keskpaiku Viljandis, raamatu peategelasteks on mõneteistaastased poisid. Kuna temaatika on igihaljas, on lood toodud tänapäeva, et lugejal, eriti lastel, oleks lihtsam tegevustikku sisse elada. Teemad, mida puudutatakse, on needsamad, mis poisse läbi aegade huvitanud on: varandusejaht, tüdrukud, sport ja seiklused. Raamat näitab väikelinna poiste elu, mida pole vallutanud IT-maailm, ning kus esikohal on endiselt läbikäimine sõpradega, liikumine värskes õhus ja armastus oma kodukoha vastu. Kindlasti on oluline tänapäeval vohavate arvutimängude ja tehislike superkangelaste virrvarri tuua sisse kindlaid väärtusi, oma ja armsat Eestimaad. Lood on lõbusad ja positiivsed, sisaldades mitmeid õpetlikke nüansse. Raamat on kasulik ka lastevanematele, see aitab mõista laste, eriti poiste probleeme ja mõttemaailma. Samuti võib olla raamatust kasu Viljandis asuva unustusse vajunud puhkepiirkonna – Uueveski – elustamiseks, kuna just seal hargnevad lahti päris mitmed lood raamatus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar