VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija MARGUS KÕIWA

Margus Kõiwa

Esineb ka nimekuju Markus
2.05.1874 (vkj 20.04) Mäkiste talu, Polli vald, Karksi kihelkond, Pärnumaa - ?
Viljandi kaupmees

Kõiva vastutas raamatukogu eest ka 1912. aastal
Teade ilmunud "Viljandi Teatajas" 11. juunil 1912

Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamatust:

Liikmeks registreeritud aastatel 1912-1915, elukohaks märgitud lihtsalt „Viljandis“. Nimekujud:

• 1911. aasta protokollides – Kõiwa, M. Kõiwa, M. Kõiva
• Registreerimiskanne nr. 52 16.04.1912 – hr. M. Kõiwa
• Registreerimiskanne nr. 129 30.10.1913 – Markus Kõiva (kanne nr 139 13.12.1913 pr. A. Kõiva)
• Registreerimiskanne nr. 67 26.03.1914 – hr. M. Kõiva (kanne nr. 66 pr. A. Kõiva)
• Registreerimiskanne nr. 7 29.01.1915 – Margus Kõiva (kanne nr 8 pr. A. Kõiva)

Kõiva valiti 1911.  aasta 18. augustil Lugemistringi raamatukogu uueks vastutajaks:

Herra Heinrich Tatsi kirja 16 augustist s.a. ärakuulates milles wiimane ennast raamatukogu wastutawast isikust lahti ütleb, teatades, nagu oleks temale ülemearalisi laitusi tehtud, sellepärast Lugemise ringi eestseisus ühelhäälel otsustas: Herra Heinrich Tatsi raamatukogu wastutavast isikust vabastada ja raamatukogu uueks wastutawaks isikuks M. Kõiwa walida, mille üle Kubernerile teada anda. (Lk. 3.2)

Kubernerilt saadi uus luba „Kõiva nime pääle tagasi“ 10. oktoobriks 1911 ning juba järgmisel päeval otsustati regulaarse laenutustegevusega uuesti alustada. Raamatuid otsustati anda teisi-, nelja- ja laupäeviti kell 8-9 ja pühapäeviti kell 4-5. (lk. 5.1)

14. veebruaril 1911 valiti Lugemisringi eestseisuse „kassahoidjaks Kõiwa“. Kõiva kassahoidjana ametis 1915. aastani (k.a) ning andis igal aastal kassa seisust põhjaliku ülevaate. 

Viljandi Esimese Lugemisringi aastamaksu
oli võimalik tasuda ka
M. Kõiva Lossi uulitsal asuvas kaupluses
Sakala (1912) 23. jaan. 

16. jaanuaril 1916 peetud „üleüldisel“ koosolekul pidi 1915. aasta kohta kassa aruande ette lugema hra A. Sibul, kuna „kassapidaja on ära sõitnud, abi pole ilmunud“. 1916. aastal saigi uueks kassapidajaks hr. T. Saarepera ning tema abiks A. Sepp valitud.

26. veebruaril 1913 otsustati „seltsi varandust 600 rub. eest kinnitada, agendi hra Kõiva juures.“ (Lk. 37.1)

***

Kaupmees Margus Kõiva sündis 2. mail 1874. aastal Polli vallas asuvas Mäkitse talus. 

M. Kõiva on lisaks Viljandi Esimese Lugemiringi kassahoidja tööle, kindlustusagendina tegutsemisele, oma kaupluse ning nahamäärde- ja kreemitööstuse pidamisele, linavabriku asutamisele ja juhatuse tööle panustanud ka Viljandi Mesilasepidajate Seltsi tegevusse, kandideerinud linnavalitsusse, andnud kohtus tunnistusi endise rahukogu esimehe G. Seene ja endise notari H. Kaspersoni süüasjas, olnud osaline Sakala Pangas ning toetanud ka tuletõrjet.

Rohu- ja värvipoe pidaja Kõiwa

M. Kõiva nahamäärde ja saapakreemi tööstus asutati 1900. aasta paiku. 

Tööstus valmistas nahamääret "Polli" ning saapakreemi "Wirve", tooteid tunnustati erinevate auhindadega ning eksporditi edukalt Venemaale. (Allikas: Postimees (1927) 4. aprill)

Eelmise sajandi esimesel kümnendil leidis ajalehtedes tihti teateid M. Kõiva toodete või kaupluse kohta.
2. aprillil 1909 "Sakalas" ilmunud teade kaupluse uue asukoha kohta

Viljandi Postimees (1926) 15. nov. 

Tema Lossi tänav nr 26 aadressil asunud rohu- ja värvikauplus natsionaliseeriti veebruaris 1941.

Linavabrikant Kõiwa

Markus Kõiva oli 23. aprilli 1912. aastal alustanud Viljandi Linavabriku üks asutajaid koos Magnus Laamanni, Ado Tõllasepa, Jüri Metsamärki, Johan Lutsu, Hans Miti ja Johannes Kondoriga.  

Ettewõte töötas alul omawahelise lepingu alusel, muudeti aga Eesti walitsuse päewil aktsia seltsiks ümber. […] Wabrikus leiawad praegu tööd kahe wahetusega päewas umbes 300 inimest – peale selle hulk ametnikke. Tööstuse juhatajaks on algusest peale püsinud Magnus Laamann. (Viljandi linavabrik 20 a. töötanud // Postimees (1932) 22. aprill)

1938. aasta märtsis oli linavabrikus suur tulekahju, tööta jäi 200 töölist ning 3. märtsil 1938 ajalehes "Waba Maa" ilmunud artiklis hinnati kahju 150 tuhande krooni peale, ehkki tulekustutustööd polnud veel lõppenud.

Õiget Margus Kõiwat otsides

Karksi kihelkonnast pärit Margus Kõiva nimelisi kaasaegseid olen vanades ajalehtedes ilmunud artiklite ja sugupuude põhjal suutnud tuvastada lisaks veel kolm:

1. Margus Kõiva (15. okt. 1860 Murassoo, Äriküla, Karksi khk - 2. veebr. 1945), oli abielus Reet Rauksiga (1875-1944). 
2. Margus Kõiwa (muud nimed "Markus", "Kõiva", "Köiwa";  4. märts 1838 Kase talu, Polli vald, Karksi khk - 8. veebr. 1922 Kõnnu talu, Peraküla, Polli vald), oli abielus Els Rõigasega (1842-1929)
3. Eelmise poeg Margus Kõiva (muud nimed "Köiwa", "Kõeva", "Kõewa"; 3. juuli 1869 Kõnnu talu, Peraküla, Polli vald, Karksi khk - 30. märts 1937 Tartu kliinik), poissmees. Suri maovähki. On olnud agar vanavarakoguja ja rahvaluulekoguja (vt. Vana Kannel IV lk. 19). Ajalehes "Teataja" ilmus 31. märtsil surmateade: "Karksis, Polli-Kõnnu talus suri tuntud põllumees ja tööstur Markus Kõiwa. Kadunu oli Räpina veski omanikuks, mis üks suuremaid veejõul töötavaid veskeid maal."

Miks olen järeldanud, et 20. aprillil (vkj) 1874. aastal Mäkitse talus, Polli vallas sündinud Margus Kõiwa on õige isik? 

1. Nimetatud isik oli abielus Anna nimelise naisega ning protokolliraamatusse on koos Lugemisringi liikmeteks registreerunud pr. A. Kõiva ning hr. M./Margus Kõiva. (vaata postituse algust)

2. 

   Autode kokkupõrge Wiljandis
   

       Jõulu laupäeval põrkasid Wiljandis Waksali tänaval kokku sõiduautod 

   W-234, juht Tõnis Kikas, ja W-21, juht Jaan Laur. W-21 sõitjateks olid 

   Wiljandi kaupmees Margus Kõiwa ühes abikaasa Anna ja tütre Maiega. 

   Kokkupõrke hoost sai pr. Kõiwa nii tugevasti põrutada, et wiibis 

   umbes 5 minutit meelemärkuseta olekus. Hiljem toimetati kodusele rawile. 

   Tütar sai muhu otsa ette.

       Õnnetus juhtus selle tõttu, et W-234 sõitis walekätt.

   Ilmus: Uus Eesti (1935) 28. dets

   Viljandi linnas tegutsenud kaupmees Margus Kõiva kohta ilmus 1935. aastal uudis autoavariist, milles olid nimetatud abikaasa ja lapse nimed. 
3. Anna Kõiva surma puhul ajalehes "Sakala" 31. mail 1939 avaldatud kaastundeavaldused kinnitavad M. Kõiwa seost aktsiaseltsiga Viljandi Linavabrik ning M. Kõiwa rohukauplusega, kaastunnet avaldatakse abikaasale ja tütrele.
4. Kalmistute register HAUDI andmeil on Viljandi Vanale kalmistu 3-kohalisele kirstuplatsile maetud Maianne Kõiva (sünd. 29.05.1920), Margus Kõiva (sünd. 2.05.1874) ja Anna Kõiva (Suga; sünd. 4.10.1876 - 29.05.1939). Siit sain sünnidaatumid uue kalendri järgi.

fotonegatiiv, Viljandi, Koidu (Harjutuse) tn algus, J. Rieti fotoateljee aed, mootorratas kolme rattaga, omanik Margus Kõiva (Kauba 7), 1911. aasta 3 hj ratas A.W. Wall
Foto: E-Varamu (e-varamu.ee)

Allikad:

• 35 Viljandi miljonäri // Viljandi Uudised (1928) 11. juuli
• Autode kokkupõrge Wiljandis // Uus Eesti (1935) 28. dets. 
• Eesti NSV Teataja Lisa veebruaril 1941, lk. 8. URL: https://docplayer.ee/180330510-Eesti-n-sv-teataja-lisa-veebruaril-1941.html
• End. rahukogu esimehe G. Seene ja end. notar H. Kaspersoni süüdistusasi riigikohtus // Sakala (1925) 9. juuni
• Geni.com
• Kalmistute register HAUDI
• Lugemiseringi peakoosolek // Viljandi Teataja (1912) 11. juuni
• M. Kõiwa nahamääre ja saapakreemi tööstus // Postimees (1927) 4. aprill
• Sakala Panga tegewus 1929. a. // Sakala (1929) 29. aprill
• Seebiwabrik asumises // Päewaleht (1920) 9. dets.
• Wiljandi linawabrik 20 a. töötanud // Postimees (1932) 22. aprill
• Wiljandi Mesilastepidajate Seltsi koosolekust // Sakala (1913) 25. jaanuar
• Wiljandi tuletõrje täieneb // Oma Maa (1930) 2. aug.