Jaan Leppik
Ka Jaan Lepik või Jaan Leppik-Punabu, pseudonüüm Jaan Lehtlan
21.03.1861 Holstre vald,
Paistu kihelkond – 5.07.1943 Holstre
Kirjamees ja tõlkija
VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus aastatest 1914-1915. Esineb ka 1916. aasta protokollides. 1914. ja 1915 aasta kande juures täpsustus „Mäe u. 4“.
- Valiti 13. veebruaril 1912 koos härrade Jussi, Sepa, Kanguri, Saarepera ning preili Tattariga raamatute väljaandjaks. Sama aasta septembris tehti otsus paluda härra Sepal ja Leppikul uued raamatud sisse kirjutada.
- Valiti 13. veebruaril 1915 Lugemisringi abiesimeheks. Samal kuul kinnitati ühes preili Tattariga neljapäevaõhtutel 8-9 vahel raamatuid välja andma ning valiti värskeltvalitud „iseäralis komisjoni“ liikmeks. Selle komisjoni ülesanne oli raamatukogu korras hoida, uusi raamatuid köita anda ning inventariraamatusse sissekandeid teha. Jaan Leppiku kõrval kuulusid komisjoni ka A. Jürisson, M. Põld ja A. Sepp.
- Juba siis oli raamatukogul tegu lugejatega, kes raamatuid kokkulepitust pikemalt käes tahtsid hoida. 31. märtsil 1915 otsustati eestseisuse koosolekul: „Et raamatute kogust kadumist kõrvaldada, otsustadi lugejatel, kellede kätte raamatud pikemad aega seisma on jäänud, meeldetuletus saata, et nad raamatud viibimata tagasi tooks, ühtlasi ka hra J. Leppikul ja A. Sibulal kohuseks teha järelevaadata missugused raamatud nimelt lugejate kätte pikemat aega seisma on jäänud, kuna põhjaliku kogu revideerimist suvel kavatsetakse ette võtta, sest et siis nõudmine raamatute järele weiksem on ja revideerimine lugejatel raamatusaamises takistuseks ei (ole) tee.“
- 18. mail 1915 kajastab protokolliraamat, et hr. Sibula kuu pikkuse äraoleku ajal täidab tema ametikohuseid abiesimees härra J. Leppik. Sama aasta augustist taandub Leppik neljapäevastelt raamatute väljaandmise kohustustest.
- Aleksander Sibula tagasiastumise järel jaanuaris 1916 jätkab J. Leppik abina uue esimehe Hugo Raudsepa kõrval. Samuti jätkas ta novembrini 1916 tööd raamatute korrashoiu-, raamatukogu täiendamise ja uute raamatute sissekirjutamise komisjonides. 17. novembri 1916 protokollist loeme, et Jaan Leppik lahkub eestseisusest ja raamatukogu korrashoiu komisjonist elukoha muutumise tõttu. Eestseisuses jäi teda abipresidendina asendama T. Koik. Raamatute korrashoidmise komisjonist lahkusid lisaks Leppikule ka J. Rekkand ja preili A. Leppik, keda said asendama V. Ormisson, D. Koovit ja A. Orik.
Jaan Leppik on sündinud
1861. a. Mulgimaa südames, Paistu kihelkonnas, omandas ta hariduse Pulleritsu külakoolis Jaan Adamsoni juures aastail
1871-1873, Paistu kihelkonnakoolis aastail 1873-1876 ja Viljandi
kreiskoolis 1876-1879.
Töötas mõisakirjutaja ja –valitsejana Viiratsis 1880-1883, 1884-1885 ja Sürgaveres 1883-1885. Oli Punabu metsavaht 1886-1907, rentnik 1907-1935 ja omanik alates 1937. Majaomanik Viljandis ja Tartus.
Kirjutanud luuletusi, jutukesi, populaarteaduslike artikleid ja lastepalasid, teinud kaastöid „Postimehele“ ja „Meelejahutjale“, tõlkinud jutte jms. Kogus rahvaluulet J. Hurdale, M. J. Eisenile ja Eesti Rahvaluule Arhiivile.
O. Kuningas kirjutab 17. augustil 1943 Järva Teatajas ilmunud Jaan Leppiku järelhüüdes:
„J. Lepiku ilukirjandusliku loomingu enamik langeb läinud sajandi kahele viimasele aastakümnele, mil tema sulest ilmusid järgmised luuletuskogud „Salmikud", „Laululind" I-III, „Ema süda", „Kastetilgad" ja usulise sisuga „Vagad hääled“. Ta avaldas luuletusi ka „Postimehes" ja „Lindas". Tõlkes avaldas L. valimiku saksa luulet, pealkirja all „Eestistatud laulud" I-II. Veel on Lepik tõlkinud saksa vabaduslauliku T. Körneri näidendi „Tooni". Üldiselt kuulub J. Lepiku luuletoodang ärkamisaja järellainetuste hulka. […]
Olles ise eeskujulik põllumees, jätkus tal kirjandusliku tegevuse kõrval veel aega rahvuslikkudest üritustest osavõtuks. Nii töötas ta kaasa Viljandi Eesti Põllumeeste seltsis ja Holstre seltsides. Tal oli ka sidemeid ärkamisaegsete suurtegelastega, omades muuseas eriti südamlikku vahekorda Lilli Suburgiga.
Vanadusepäevade varjus võrsus selle talupojalauliku isiklik tragöödia. Ta poeg langes ohvitserina maailmasõjas. Akadeemilise haridusega tütar, kes töötas Võrus arstina, suri meie omariikluse algpäevil. Eriti viimane kaotus mõjus isasüdamele masendavalt, nagu kajastavad ta luuleread: „Mu laps, sind olen hoidnud Ma higi, vaevaga Ja su eest vaeva näinud Ma olen rõõmuga. Kõik selleks, et su elu kord oleks mureta Nüüd jääb mul üksnes valu, Kõik oli asjata!"
Jaan Lepik suri kõigist unustatuna Holstre „Kovali" talu saunas, sama „Kovali", mis oli ka Juhan Kunderi sünnikohaks.“
Jaan Leppik on maetud Paistu kalmistule.
Allikad:
· Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Leppik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar