reede, 26. märts 2021

VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija ALMA JUURME (JÜRISSON)

Alma Juurme (Jürisson)

1891-17.01.1974
Kooliõpetaja

FOTO: Jaan Riet 22.01.1912 / EFA.215.2.9578

VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus aastatest 1912-1915.Esineb ka protokollides aastani 1919. 

  • 1912.aasta liikmekande juures täpsustus „Lutsu uulitsas“, 1913.-1914. „Viljandis“ ja 1915. „Weske uul. Eigu m.“ 
  • Toona Alma Jürissoni nime kandnud neiu oli eestseisuse liikmete seas üks aktiivsemaid koosolekutel osalejaid aastani 1919. Ta oli paljude oluliste otsuste ning sündmuste planeerimise tuumgrupis. Kokku osales ta viie aasta jooksul 52 üld-, eestseisuse- ja seltside asemikkude koosolekul (protokolliraamatus kokku 92 koosoleku protokolli).
  • Tegutses Viljandi Esimese Lugemisringi kirjatoimetajana 1913-1917 ning oli eestseisuse liige kuni 1919. aastani. 
  • Osales Lugemisringi esindajana vaeslaste jõulupuu toimkonna koosolekutel 1913. aastal, mil talle ringi poolt usaldati jõulupuu fondi panustamiseks 10 rubla. 
  • Toimetas ka raamatute väljaandjana teisipäeva õhtuti kella 8-9 vahel koos Tõnu Saareperaga aastail 1915-1917. 
  • 1916. aastal valiti preili Jürisson raamatukogu revideerimise komisjoni.

 ***

Alma Juurme (Jürisson) sündis 1891. aastal. Lõpetas Pärnus Tütarlastegümnaasiumi VIII klassi kodukooliõpetaja diplomiga 1911. aastal. Nagu mitme teise VEL liikme nime puhulgi, leiame ka Alma Jürissoni nime Viljandi Eesti Haridusseltsi õpetajate seast.

Oli aktiivne ka Viljandimaa Õpetajate Liidus ning lõi 1939. aasta raamatu-nädala korralduskomitees August Maramaa ning teiste kohalike tegelaste kõrval juhatuse liikmena kaasa (Sakala 10. nov. 1939, lk. 2).

1936. aasta nimemuutuste ajal ilmus 15. jaanuari „Sakalas“ teade: "Viljandi linna perekonnaseisuametniku otsusega on määratud uuteks perekonnanimedeks: [..] Alma-Amalie Jürissonile ühes poja Kaupo`ga – „Juurme“.

Viljandi Vanale kalmistule maetud Alma Juurme sünniaeg on 1891, surmaaeg 17.01.1974.


Kaasaegsete mälestused

Peeter Hundi artiklis „Kool, mida nagu polekski olnud. Minu kooliaastad Viljandis“, saamegi esimese vihje, et Alma Jürisson sai hiljem kandma Juurme nime ning andis kooli esimestele klassidele laulmist:

Meie koolis oli aineõpetaja süsteem, st iga õppeaine jaoks oli oma õpetaja. Ei mäleta enam, kes millises klassis üht või teist ainet õpetas. Esimestes klassides õpetas laulmist proua Alma Juurme (Jürisson). Seda tegi ta niisama, ilma klaveri või mingi teise pilli abita. Laulis paar korda ette ja varsti me kõõrutasime vapralt järele. Pärast lasti ühekaupa ette laulda, sellest ka hinne. Ma ei tea, kuidas absoluutset ebamusikaalsust või viisipidamatust hinnati, sest ka seda esineb ja mitte vähe. Esimene laul, mida me õppisime, kõlas nii: „Mul on väike pesake,/ pesas väike linnuke,/ nüüd ta lendas kaugele/...“ Seejuures imiteerisime kätega pesakest ja linnukese lendamist. Pärast tulid muud ja peagi ka jõululaulud. (Lk. 174)

Hüüdnimesid õpetajail ei olnud. Meesõpetajad olid koolipoiste keeles vanad ja naised mutid, vanusest hoolimata. Vaid pika nimega Okelmaad olid mugavuse mõttes Vana-Oke ja Oke-mutt. Või pr Juurme – Jurla-mutt. (Lk. 177)

Täpsustuseks olgu öeldud, et Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlastegümnaasiumi algkooli võeti õppima ka poisslapsi ning Peeter Hundi koolitee algas 1935. aastal.

„Viljandi Muuseumi Toimetiste“ I osast leiame, et Alma Juurme oli 1944-1950 keeleõpetaja Viljandi II Keskkoolis. (Lk. 199) O. Renno, J. Schvede, A. Seemen meenutavad artiklis "Mälestusi õpetajatest Viljandi II Keskkoolis aastail 1944–1950":

Inglise keelt õpetas meile 6.–8. klassis Alma Juurme. Ta nõudis sõnavara omandamist programmi tasemel, samuti oskust etteütlusi kirjutada, ent hääldamise täpsust korrigeerida ta kuigi vajalikuks ei pidanud. Ta püüdis olla nõudlik, ent erilist autoriteeti ei saavutanud, nii et temaga oli seotud mõnigi õpilaste õelust ilmutav seik. Meie klassis varises ta kord tappidest lahti logistatud toolilt õpetajalaua alla – sellest tehti vemmalvärsski. Ühel ööl olid vanema klassi poisid ta akna puruks visanud, aga tänu direktor Härma diplomaatlikkusele lahendati vahejuhtum, ilma et süüdlasi oleks koolist välja heidetud. Mõnes maakoolis oli võõrkeelena õpetatud saksa keelt, nii et meie a-klassist pidi neli poissi võtma eratundide korras läbi inglise keele algprogrammi. (Lk. 190)

Viljandi Jakobsoni Kooli PILDIGALERII 1908-1920
Õppejõud teises reas vasakult:
1. Eduard Schönberg, 2. Helmi Jürgenstein, 3. Hilda Raska 4. dr Soosaar, 5. Mihkel Varrik, 6. Jaan Lattik, 7. Alma Jürisson, 8. Margarete Põld, 9. Jaan Siimer. 

Allikad:

on
Sildid: , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)