Karl Grau
31.10.1884 Miku talu, Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa - 18.08.1952 Augsburg
Advokaat ja esimene eestlasest Viljandi linnapea 29. juuli-15. detsember 1917
 |
| Geni.com |
VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus aastatest 1912-1913, 1915.
1912. aasta kande juures täpsustus puudub, 1913. aastal "Viljandis" ja 1915. aastal "Viljandis omas majas".
23. septembril 1912. aastal pidas üldkoosolekul pikema kõne:
Adwokat K. Grau rääkis omas kõnes pikemalt "Enesetapmisest, mille lühikene kokkuvõte järgmine oleks: Tungmised, mis enetapmisele wiiwad on mitmekesised, nagu majandusline, ühiseluline ja ka osalt ka kliima. Niisama ettentava pärimus ja bioloogilised tingimused enesetapmise juures õige tähtsat osa. (protokolliraamat lk. 18/1)
Karl Grau esindas 1913. aasta suviste kursuste korraldamise koosolekul Põllumeeste Seltsi.
***
Karl Grau sündis 31. oktoobril 1884 Miku talupidajate Mihkel ja Anna Grau (n Brafmann) peres. Õppis kohalikus vallakoolis, Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis (1904) ja sooritas küpsuseksamid Peterburis. Õppis 1904-1905 Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja seejärel õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1911. aastal cand jur kraadiga.
Pärast pooleaastast töötamist Tartus vandeadvokaadi abina Oskar Rütli juures asus ta 1911. aastal Viljandisse, kus hakkas elavalt osalema seltskondlikust ja omavalitsuse tegevusest, olles aastail 1912-1917 ka ajalehe "Sakala" vastutav toimetaja. Viljandis elades astus Grau Viljandi Põllumeeste Seltsi, kus valiti juhatuse liikmeks ja seejärel seltsi esimeheks. Aastail 1914-1917 oli ta koos Karl Baarsiga ka "Sakala" väljaandja.
Kirjanik Hugo Raudsepp on oma "Sakala" päevilt Karl Graud
meenutanud järgmiselt:
Teise vastutava väljaandjana kirjutas lehele alla Karl
Grau. Ta oli noor väle advokaat, riietuselt ikka tip-top ja lõhnav hästi.
Kõnekas, ikka rõõmsa näoga ja naljaviskav. Toimetuse vastu tal otsekoheseid
kohustusi ei olnud, käis telegramme lugemas, malet mängimas ja muidu jutlemas, läbisaamine
oli alati hää. Baars oli
haritlasena teadlikult maamehe (vallamanema!) tüüpi pidama jäänud, ta minu
Viljandi tulles oli küll veel Karl Baars, kuid muutus hiljemini õigusega
Kaarliks. Grau oli ka Karl, kuid linnamees, „peenmees",
ta võis küll saada sotsiaaldemokraadiks, kuid Kaarliks mitte kunagi.
(Raudsepp,
Hugo. Sõja ja rewolutsiooni "Sakala" : Mälestusi ajult, mil
„Sakala" politilise sisu eest wastutas sõjatsensor ja erawahekordi
lahendasid Wiljandi kolm nimekamat adwokaati // Sakala (1928) 23. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1928/03/23/37)
1917. aastal kuulus ta Viljandi Maanõukokku ja oli valitud Eestimaa Kubermangu Maanõukogu liikmeks.
23. juulil 1917 valiti Grau sotsiaaldemokraatide nimekirjas Viljandi linnavolikokku. 26. juulil kandideeris ta koos Mats Nõgesega linnapeaks. See õnnestus tal alles kolmandas voorus 29. juulil. Vastvalitud linnapeana loobus ta linnapea palgast, kuna oli kaksikvõimu aeg ja linnal ei jätkunud raha, et osta inimestele vajalikke küttepuid ja teravilja. Tema ametioleku ajal asutati Viljandis Kaitseliit ja mindi kõigis linna algkoolides üle eestikeelsele õppele. 15. detsembril 1917. esitas Grau tagasiastumispalve. Tema asemel sai linnapeaks Gustav Talts ning Graust sai volikogu juhataja.
Vabadussõjas astus Karl Grau II polku lihtreameheks, üsna pea määrati ta sõjakohtu uurijaks. 1918. aastal kolis Grau tagasi Tartusse ja asus tööle advokaadina. Tartus elades oli Grau juriidilise ajakirja „Õigus“ toimetuse liige. Aastail 1918-1919 oli Tartus rahvaülikooli lektor, pidas 1919-1920 Tartu Ülikoolis loenguid Eesti kriminaalõigusest. 1920. aastal sai vandeadvokaadiks.
Veel jõudis ta aastail 1921-1922 olla Viljandi Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja ja esimees ning Viljandi Eesti Haridusseltsi juhataja.
1932–1934 töötas Grau kriminaalprotsessi projekti koostamiseks moodustatud komisjonis, mis asus kohtuministeeriumi juures. Karl Grau oli üks Tartu Õigusteadlaste Seltsi eestvedajaid ja selle esimene esimees. Grau valiti ka 1930. aastal Vandeadvokaatide Nõukogu liikmeks nii Tartus kui ka Tallinnas. Oli üks Sakala korporatsiooni asutajaid ja auvilistlasi. Oli 1932. aastast Läti aukonsul Tartus, 1933. aastast kuulus Tartu Rotary klubisse. Oli lühikest aega arreteeritud 1934. aastal seoses kuulumisega Vabadussõjalaste Liitu.
24. veebruaril 1940 annetati Graule Valgetähe III klassi teenetemärk.
Grau oli tegev ka majandusalal. Ta oli osanik Tartu telefonivabrikus, Tartu pärmivabrikus ning Räpina paberivabrikus. Samuti kuulus talle kinnisvara ning ta tegeles pangandusega.
Pärast Nõukogude vägede taganemist 1941. aastal töötas Grau mõnda aega kohtudirektorina. Karl Grau põgenes 1944. aasta sügisel Nõukogude võimu eest perega Saksamaale ning asus elama Augsburg-Kriegshaberisse. Paguluses osales Grau mitmes organisatsioonis.
Karl Grau suri 18. augustil 1952 raske haiguse tagajärjel ning maeti 21. augustil Augsburg-Hochfeldi protestandi kalmistule.
Allikad: Vikipeedia; Raudla, Heiki. Raekojas läbi aegade. Viljandi, 2020. Lk. 68-69
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar