VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi statistika

Viljandi Esimese Lugemisringi parim aasta statistiliste näitajate poolest oli 1917, mil liikmeid oli 380, teavikuid kogus 1200 ning laenutusi üle 10000.

Mida ja kui palju loeti?

1912. aasta aruandest:

Lugeda on võetud 1912. a. 1818 köidet (1911 a. — 560). Eestikeelseid köiteid nõuti 1719(549) korda, venekeelseid 76(41) korda ja saksakeelseid 23(7) korda. Kõige rohkem on ilukirjanduslisi töösid loetud, nimelt 1396 köidet ehk 76,6 protsenti, teaduslisi töösid 426 köidet ehk 23 prots. Eesti kirjandusest on kõige loetavam olnud Ed. Vilde — 73 korda, A. H. Tammsaare — 53 korda, Mait Metsanurk — 38 korda, Juhan Liiv — 37 korda, Gustav Suits — 35 korda, Mihkelson — 29 jne. Teiste rahvaste kirjandust on nõutud: Tolstoid — 62 korda, Th. Panteniust — 38 korda, Juhani Aho — 36 korda, Zola — 31, Aino Kallas — 26 jne. Ajakirjadest ja albumitest on nõutud "Lindat" — 33 korda, "Новая ???" — 28 korda, "Noor-Eesti" — 27 korda jne. Kõige rohkem loeti Fridel. Mihkelsoni "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud", mõlemaid on 20 korda võetud. (Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamat 14.08.1911 – 29.10.1922 lk. 22-22/1)

1914. aasta aruandest:

      [1914.] aastal on loetud 3410 köidet, sellest ilukirjandust 2234 k.; vene iluk. 223 k.; saksa — 3 k.. Ajakirju, kalendrid, kogutöid mitmesuguse sisuga 451 köidet. Usu ja mõtte. seadusest — 63 k. Õigus ja ühiseluteadus 52 k. Keeleteadus, kirjandusline teadus, arvustused —  14 k. Matemaatika ja loodusteadus — 1010 k. Tegelikud teadused — 18 k. Kunst ja sport — 52 k.  Maade ja rahvasteteadus — 35 k. Ajalugu 164 k. Nii siis on sel aastal 728 k. vähem loetud. 

    Hra E. Schönberg tähendab, et lugemine siiski mitte vähemaks pole jäänud, kui eelmisel aastal. Lugemist takistas aasta algul raamatukogu korraldamine, pärastpoole ärevad ajad. 

(Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamat 14.08.1911 – 29.10.1922 lk. 45)

1915. aasta kohta ilmus ülevaade 21. märtsil 1916 ilmunud "Sakala" Kohaliku elu rubriigis (https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1916/03/21/9):

Missugust kirjandust läinud aastal Viljandis loeti

    Läinud aastal töötas Viljandis korralikult ainult üksainuke seltskondline raamatukogu ja nimelt Lugemiseringi oma. "Koidu" raamatukogust jäi raamatute väljaandmine pea täieste seisma, kuna Karskuseseltsi raamatukogu üleüldse avatud ei olnud. Sellepärast käivad allpool toodud teated ainult Lugemiseringi raamatukogu tarvitamise kohta, mis kaunis lähedast pilti sellest annavad, mis meil Viljandis loetakse. 

    Läinud aastal on Lugemiseringi kogust, kus aasta lõpul 1004 köidet oli, 3376 köidet mitmesuguseid raamatuid lugeda võetud. Loetud on peasjalikult ilukirjandust ja nimelt 2438 köidet. Selles arvus on 2204 eestikeelset, 222 venekeelset ja 12 köidet saksakeelset ilukirjandust. Teistest jaoskondadest on tarvitatud: kogutööd ja ajakirjad 399 köidet, usu ja mõtteteadus 69 köidet, õigus- ja ühiselu-teadus 70 k., keele-, kirjanduseteadus ja arvustus 41 k., matematika ja looduseteadus 85 k., tegelikud teadused (põllu- ja majapidamine jne.) — 38 k., kunst ja sport 30 k., rahva- ja maadeteadus — 35 k. ja ajalugu 171 köidet. Seega on teistest jaoskondadest üleüldse 928 köidet lugeda võetud.

    Protsendiliselt võrreldes oleks läinud aastal ilukirjandust 72.1% tarvitatud, kuna eelmisel aastal lugeda võetud ilukirjandusliste raamatute protsent 72.1 oli. Sellest on näha, et läinud aastal protsendilisest mõttes ilukirjandust niisama palju on tarvitatud, nagu eelmisel aastal. 

    Üleüldiselt võttes on aga läinud aastal raamatute lugemine vahe tagasi läinud, eelmise aastaga võrreldes. 1914 aastal võeti lugeda 3410 köidet, 1915 aastal aga 3376 köidet, seega 34 köidet vähem. Vähenemine tuli peaasjalikult sellest, et 1915 aasta tervelt sõja aasta oli, kus juba vaenlane meie kodumaad ähvardas sõja tallermaaks teha. Siis võiks veel tähendada, et kõige elavamalt kogu detsembri, novembri ja märtsi kuudel on tarvitatud, kus 418, 402 ja 312 köidet lugeda võeti, kuna juuli ja augusti kuul 168 ja 183 köidet loeti.

    Eesti kirjanikkudest on läinud aastal loetud: Ed. Wildet 136 korda (Kõige loetavam tema töödest „Töömehe tütar" — 13 korda). J. Mändmetsa — 76 korra (kõige loetavam „Meri" - 15 korda). O Lutsu — 72 korda (kõige loetavam "Kevade" — 40 korda), Tammsaaret — 65 korda ("Poiss ja liblik" — 18 korda), Tuglast — 65 korda ("Felix Ormusson" — 20 korda), Mait Metsanurka — 42 korda, Sillaotsa — 39 korda, Juhan Liivi — 34 korda, Kitzbergi 29 korda jne. 

    Vene kirjanikkudest on tarvitatud kõige rohkem: Tshehovi — 58 korda, Tolstoid — 44 korda, Kuprini — 27 korda, Gorkit 17 korda jne. 

    Võõrastest kirjanikkudest on loetud: Maupassanti — 37 korda, Juhani Ahot — 28 korda, Lagerlöfi — 28 korda, Panteniust — 24 korda, Zolad — 21, Eino Leinod 20 korda jne.

1916. aasta aruandest:

    Aasta jooksul on lugeda antud 0 jaoskonnast 747 k., 11 j. — 3829 k; 12 j. — 58; 13 j. — 12; 2 j. — 121; 3 j. — 63; 4 j. — 89; 5 j. — 208; 6 j. — 95; 7 j. — 46; 8 j. — 80, 9 j. — 312; sissekirjut. — 5; üleüldse kokku 6272 raamatut. 

    Sellest arvust selgub, et nõudmine raamatukogu järele kiiresti on tõusnud, mineva aastaga võrreldes ligi poole. Iga kogu avatud päeval anti läbisegi ligi 42 köidet välja (e.a. 22 k.). Keskmiselt on iga lugeja aasta jooksul 32 köidet lugeda võtnud (e.a. 24). Kõige rohkem on raamatuid välja antud 13. nov. — 124 (e.a. kõige rohkem 98) ja kõige vähem 26. apr. — 3 (e.a.1 k.). Kõige rohkem tarvitati kogu novembrikuul — 788 k. (e.a. — 418 k.); kõige vähem juulikuul - 338 (e.a. —163) k.

    Kaugelt suurem osa luges ilukirjandust, siis 0 jaosk. ja 12 ja 9 jaoskondi. Kõige elavamalt tarvitasid raamatukogu üleüldse noored, tähtis osa lugejatest langeb naisterahvaste pääle.

       Üksikuist kirjanikkest on leotavad olnud Ed. Vilde, Luts, Tammsaare, Tuglas, Joh. Liiv ja Kitzberg. Vene kirjanikkest Tolstoi, Tshehov, Kuprin, Gorki ja Andrejev, võõrastest kirjanikkudest Maupassant, E. Zola, Aho j.t. (Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamat 14.08.1911 – 29.10.1922 lk. 65/1-66)

1917. aastast alates pole andmed enam kuigi täpsed ning erinevatest põhjustest ajendatud tegevuspausid viivad VEL´i lõpetamiseni

30. aprillil 1919 ilmunud „Sakalast“ võis lugeda, et lugemiseringi raamatukogust võeti 1917 a. jooksul üle 10 tuhande köite lugeda, s. o. umbes 2 korda enam kui 1916 a. Ka liikmete arv tõusis umbes kahekordseks – 380 peale. 

Koos Eesti Vabariigi väljakuulutamisele järgnenud 1918. aasta Saksa okupatsiooniaja sisuline seisak jätkus põgusate taastamispüüdluste järel juba 1919. aastal, mil raamatukogu oli küll uuesti avatud, kuid ainult 49 päeval. Mainida tasub veel põhikirja ümbertöötamist ja registreerimist ning Vana-Võidu osakonna varanduse valve alla võtmist. 

Kohe 1920. aasta algul, 5. jaanuaril tehti Ringi juhatusele vastasutatud Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi poolt ettepanek VEL raamatukogu Rahvaülikoolide Seltsile anda. Teatud tingimustel oldigi nõus seda tegema, ent raamatukogu üleandmise järel tekkis taaskord seisak VEL tegevuses. 

1921. aasta tegevusest saab nimetada vaid Vana-Võidu lugemisringi, mis oli tegutsenud VELi osakonnana, likvideerimist ja varanduse üleandmist sealsamas asutatud Valgjärve Raamatukogu Seltsile.

Kuigi Viljandi Esimene Lugemisring likvideeriti juriidiliselt alles 23. oktoobril 1922. aastal, puuduvad säilinud protokolliraamatu kannetes andmed raamatukogu kasutamise arvude kohta Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi ettepanekule järgnenud ajast.