25. oktoober - Enn Uibo 105

Enne eestistamist Ervin Uibu
25. okt. 1912 Kiisa t, Vana-Kariste v, Halliste khk – 31. aug. 1965 Dubravlag, Mordva ANSV
Luuletaja

Sündinud Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Kariste vallas Kiisa talus taluniku pojana. Õppis Maru algkoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Abja Kultuurtehnika gümnaasiumis.

 

Töötas aastani 1933 Tallinnas ajakirjanikuna, 1935. aastal lõpetas raamatupidamis-kursused Tallinnas ja töötas kuni 1941. aastani raamatupidajana peamiselt põllutööministeeriumis ja metsatööstuse peavalitsuses.

 

Osales aktiivselt taarausuliste ühingus „Hiis“ ja Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna kirjandussektsioonis. Avaldanud 1928-1944 üle 200 luuletuse, lühijutu ja artikli.

 

Enn Uibo loomingust ilmus eluajal vaid väikene osa, 1935. aastal esikkogu „Kuldkõrte igatsus” ja 1938. aastal „Homse nimel”. Kolmas valikkogu „Testament. Valik luulet 1930- 65” ilmus juba postuumselt 1995. aastal.

 

Oli 1941. aasta suvel metsavend. 1941. aasta sügisest töötas Tallinnas Omakaitse peavalitsuse raamatukogus, sügisest 1943 Omakaitse ülema kolonel A. Sinka käsundusametnikuna.

 

1944. aastal arreteeris Gestapo Enn Uibo rahvusliku meelsuse tõttu ja mõistis surma, kuid vabastati peagi. Pärast nurjunud katset põgeneda septembris Rootsi, arreteeris nõukogude sõjaväeluure Uibo 20. sept. 1944. aastal poliitilistel põhjustel ja Leningradi sõjatribunal mõistis ta 1945. aastal surma. Hiljem asendati otsus 15-aastase vabadusekaotusega Krasnojarski krai Norilski töö- ja paranduslaagris.

 

Vabanes laagrist 1954. aastal ja asumiselt Norilskist 1956. aasta suvel. 1957. aasta algusest oli remondi- ja laotööline Viljandi limonaadivabrikus.

 

Arreteeriti 25. aprillil 1957 rahvuslike ja nõukogudevastaste luuletuste pärast. Mõisteti 10 aastaks sunnitööle Mordvasse. Suri Dubravlagi poliitvangide laagris, maeti nimetusse hauda Sosnovska kalmistul. Mälestuskivi Metsakalmistul.

Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 624-625
• Enn Uibo, leegitsev isiksus, unustatud luuletaja. - Tartu Memento kodulehel URL: http://tartumemento.ee/?p=462

Foto: URL: http://kultuur.elu.ee/ke490_uibo.htm

20. august - Ele Saar 60

Sündinud Lentso
20.08.1962 Tsirguliina, Valgamaa - 16.04.2009
Pedagoog, kultuuritegelane, kodu-uurija

Õppinud Pühajärve 8-klassilises koolis. Lõpetas Tartu pedagoogilise kooli 1981 alglasside õpetajate kutsega. 1981-1986 töötanud Valgamaa Restu 8-klassilises koolis algklasside- ja ajalooõpetajana. Aastast 1986 elas Viljandimaal.

1987-1996 töötanud C. R. Jakobsoni nim gümnaasiumis vanempioneerijuhi ja ajalooõpetajana, hiljem huvijuhi ja ajalooõpetajana. Tema juhendatud õpilased on esinenud paaril korral maakondlikel kodu-uurimiskonverentsidel.

1991-1996 juhendanud koolis taasloodud Sakala ringkonna kodutütarde koolirühma ja osalenud ringkonnajuhatuse töös.

1996. aastast töötas Viljandimaa Omavalitsuste Liidus kultuuri- ja noorsoonõunikuna. Korraldanud aastate jooksul maakondlikke koolinoorte kodu-uurimiskonverentse ja seisnud hea Viljandimaa õpilaste osalemise eest vabariiklikel konverentsidel.

Allikas: Allikas: Viljandimaa koduloolasi.—2009.—Lk 75-76

11. august - Luule Komissarov 75

Neiupõlvenimi Proos; Aastani 1969 Laanet, 1969 – 1974 Paljasmaa 
Näitleja 

Sündinud 11. augustil 1942. aastal Haapsalus. Isa ekspediitor, ema lasteaiakasvataja. Peale Lihulas keskkooli lõpetamist (1961) õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis näitlejaks (1965). 

Olnud abielus Aivo Paljasmaa ja Kalju Komissaroviga. Luule Komissarov on mänginud suuremaid ja väiksemaid rolle kunagises Noorsooteatris (1965-1992) ning praeguses töökohas Ugalas (aastast 1996), esinenud teistelgi teatrilavadel, telelavastustes ja filmides. Laiem avalikkus teab teda teleseriaalis „Õnne 13" tegutsevat kõva sõnaga Lainena. 

Tunnustused: 

• 2016 Näitlejate Liidu kolleegipreemia
• 2013 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 2012 Viljandi linna teatripreemia
• 2009 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 2005 Ugala kolleegipreemia – parim naisnäitleja
• 2004 Valgetähe IV klassi orden
• 2003 Oskar Lutsu huumoripreemia
• 2002 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 2001 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 1999 Ugala teatri publikupreemia “Kuldõun”
• 1998 Ugala kolleegipreemia – parim naisnäitleja
• 1996 Ugala kolleegipreemia – parim naisnäitleja

Vaata ka fotoalbumit Luule Komissarovi õnnitlemisest kolleegide poolt 11. augusti 2017 hommikul Ugala Facebooki lehel!

Allikad: 
• ETBL, 2000 (A. Kreem)
• Ugala teatri koduleht ugala.ee

• Sakala (2017) 11. jaan., lk. 3

27. juuli - Rudolf Rimmel 80

Rudolf Rimmel

Aastani 1945 Ein
27.07.1937 Gerassimovka küla, Tavritšeski rajoon, Kasahhi NSV – 9.09.2003 Tallinn
Luuletaja, ajakirjanik 

 

Rudolf Rimmel sündis Kasahhimaal eesti väljarändajatest põllu- tööliste peres. Paar kuud pärast tema sündi arreteeriti isa, ema suri siis, kui poiss oli seitsmene. Nii jõudis ta oma tädi Alviine poolt lapsendatuna 1946. aastal Eestisse, õppides vaheldumisi eesti ja vene koolides. 1952. aastal lõpetas Viljandi 2. Keskkoolis 7. klassi ja alustas õpinguid C. R. Jakobsoni nimelises Viljandi 1. Keskkoolis, kust pidi lahkuma konflikti tõttu direktor Naanuriga. Lõpetas 1956. aastal Viljandi 3. Keskkooli (vene kool). Sealt viis tee Tartusse juurat õppima. 

Seejärel töötas militsionäärina, aastatel 1963–1970 ajakirja „Pikker“ ja 1976– 1995 ajakirja „Noorus“ toimetuses. 

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966, NLKP liige aastatel 1964–1992. 

Lahkus elust euroreferendumi eel protestiks Euroopa Liiduga liitumise vastu. 

Luulekogud, poeemid 

• Arabeskid (1969) 
• Haldjas (1969)
• Haldjasaar (1974) 
• Hommik (1963)
• Iseseisvumine (2004) 
• Luigelend (1980)
• Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust (1964) 
• Maardla (1989) 
• Ohvrikivi (1972)
• Pärast haldjasaart (1977) 
• Setu netu (1994) 
• Sfinks sinilillega (1969) 
• Sõna romantikast (1967)
• Tasakaal (1987)
• Usustunnistus (1990)
• Vabamees (1997)
• Ööpoeem ; Vaikus (1970) 

 

Publitsistika 

• Armastus esimesest pilgust (1976) 
• Armastus teisest pilgust (1981)

Allikad: 

• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Rimmel 
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 467-468 

5. juuni – Johannes Jürisson

5.06.1922 Nõmmitsa k., Taevere v. - 30.12.2005 Haapsalu

Muusikateadlane ja pedagoog

95 aastat sünnist

FOTO: Jaanus Siim
Allikas: Rahvusvaheline Artur Kappi Ühing http://www.kappiyhing.ee/muu_artiklid/johannes_jyrisson.html

Johannes Jürisson sündis 5. juunil 1922 Taevere vallas Nõmmitsa külas. Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti.

1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale. Jürissoni diplomitöö “Mart Saar ja tema soololaulud” (juhendaja Karl Leichter) valmis 1958. aasta kevadel ja äratas tavalisest laiemat tähelepanu. Ühte žanrit kokku võttev uurimus – eesti muusikaloos esimene – on kantud kultuuri arengu järjepidevuse ideest. “Saare looming pole ootamatu “ilmutus”, vaid kultuurilise protsessi seaduspärane kehastus,” kirjutas Jürisson hiljemgi (“Hüpassaare laulik Mart Saar”, lk 88).

Järgnesid tööaastad 1953—1965 Tallinna Muusikakoolis, 1965—1989 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (a-st 1987 dotsent) ja 1991— 1995 Viljandi Kultuurikolledžis. Vägagi olulist rolli täitis ta aastail 1960—1980 lektorina Tallinna Kultuuriülikoolis.

Tema raamatud sarjas „Kultuuriülikool” olid pikka aega peaaegu ainsad eestikeelsed Lääne-Euroopa muusikat käsitlevad väljaanded. Johannes Jürisson on kirjutanud kaks näidendit, heliloojatest Artur Kapist ja Villem Kapist, teine neist, „Tüdruk helesinises kleidis” on ilmunud ka trükis ja selle on lavastanud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased aastal 2004.

Allikad:

• Tosso, Tiiu. Johannes Jürisson - mees, kes otsis muusikas ja kirjasõnas vitamiini // Teater. Muusika. Kino (2010) nr. 3, lk. 62-64
• Johannes Jürisson 5. VI 1922 – 30. XII 2005 // Sirp (2006) 6. jaan., lk. 20

Johannes Jürisson 
5. VI 1922 Taevere v, Viljandimaa – 30. XII 2005 Haapsalu 

Eesti muusikateadlane, pedagoog
Lõpetas 1958 muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning töötas 1953-65 muusikaajaloo õppejõuna Tallinna Muusikakoolis, 1965-89 TRKs (1987. a-st dotsent) ja 1991-95 Viljandi Kultuurikolledžis. 1960-80 oli ta ühtlasi Tallinna Kultuuriülikooli lektor.

Muusikaajaloolasena uuris Jürisson peamiselt Eesti ja Euroopa klassikalist muusikat. Ta avaldas mitu raamatut sarjas "Kultuuriülikool", kirjutas muusikaartikleid ning esines tele- ja raadiosaadetes. Eriti palju kirjutas ta Eesti helikoojatest, sh Mart Saarest, Kappide suguvõsast, Karl Leichterist, Cyrillus Kreegist ja Heino Ellerist.

Jürisson kuulus Eesti Heliloojate Liitu (1965) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992). 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustusauhinna.

Eesti riiklik teenetemärk. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004)

Allikas: TEA entsüklopeedia 9

23. märts - Friedrich Amelung 175

23.03.1842 (gregoriuse kalendri järgi) Võisiku – 20.03.1909 Riia
Baltisaksa tööstur, kultuuriloolane
175 aastat sünnist

Friedrich Amelung  oli baltisaksa tööstur ja kultuuriloolane ning isalt päritud Rõika-Meleski peeglivabriku direktor (1864-1879, 1885-1902).

Ta õppis 1862–1864 Tartu ülikoolis filosoofiat ja keemiat. Amelung elas Baltikumi mitmes linnas, enne kui 1902. aastal Riiga koolis. Amelung avaldas hulga kirjutisi Eesti ala kultuuriloo ja kohaliku ajaloo kohta.

Amelungi pere ja ka tema ise oli ka tuntud maletaja ja maleülesannete koostaja. 1879-1885 elas Amelung Tallinnas ja kogus väga edukalt Baltimaa male märkmeid 1888–1908 andis ta välja maleajakirja Baltische Schachblätter. 1898 oli ta üks Balti Maleliidu asutajaid ja 1901. aastani selle esimene sekretär. Ta oli ka mitmete ajakirjade maleveergude toimetaja. Kokku on ta avaldanud umbes 230 uurimust ja mõne miniatuuri. Seega võib F. Amelungi pidada Baltimaade esimeseks male-ajaloolaseks.

Tema silmapaistvamaks teoseks on nüüd juba rohkest vananenud „Baltische Kulturstudien a. d. vier Jahrhunderten der Ordenszeit (1184-1561)“ (1884-1885). 2010. aastal ilmunud V. Reimani ja F. Amelungi raamat „Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu aja“ sisaldab Amelungi kirjutist „Eesti rahvahariduse algus“ (tõlkinud Eva-Liisa Fillbrandt). Kohaliku ajaloo alalt on Amelungi kõige rohkem huvitanud Viljandi, Põltsamaa ja Tallinna minevik.

Kasutatud kirjandus:

• Amelung, Friedrich. – Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amelung_friedrich3 (22.11.2012)
• Amelung, Friedrch. - Eesti Entsüklopeedia : I köide. Loodus, 1932. Lk 344
• Friedrich Amelung. – Wikipedia http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Amelung (22.11.2012)
• Tea Kirjastus http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=2312 (22.11.2012)

Foto allikas http://en.wikipedia.org/wiki/File:F_L_Amelung.jpg

Töö ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa