MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut, 2010
Teatmiku ja veebiraamatu kokkupanemisel osalesid Aksel Tiideberg, Kalle Gaston, Piret Kask, Kristel Habakukk ja Alli Laande
Kaardid trükistesse ja veebiraamatusse pani kokku AS REGIO.
Projekti rahastas Leader meetme raames MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ja MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut.
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli XIX sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Selle kunagine sõjakas elanikkond sai ülemöödunud sajandil teise hingamise. Selle põhjus on rahva jõukus.
Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk Lõuna-Eesti keele läänemurde leviala.
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid ning Mulgimaa pealinn ei ole Viljandi, pigem on seda Abja-Paluoja.
Projekti käigus pandi kokku kultuurilooline kogumik Mulgimaa vaatamisväärsustest, tuntud inimestest ja olulistest faktidest. Sellest kogumikust kasvas välja kompaktne, lühendatud turismiteatmik, mida hea reisil kasutada.
Palju põhjalikum, inforikkam ning pidevalt täienev on allpool viidatud veebilehekülg, kus huvilised saavad tutvuda Mulgimaaga ning mulgimaalased enda teadmisi täiendada. Siia lehele saab pidevalt midagi juurde lisada ja vananenud infot eemaldada. Esialgu ongi see veebiraamat testimiseks, kõik ettepanekud on teretulnud aadressil turism@mulgikultuur.ee
Teaviku koduleht SIIT
Teatmiku ja veebiraamatu kokkupanemisel osalesid Aksel Tiideberg, Kalle Gaston, Piret Kask, Kristel Habakukk ja Alli Laande
Kaardid trükistesse ja veebiraamatusse pani kokku AS REGIO.
Projekti rahastas Leader meetme raames MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ja MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut.
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli XIX sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Selle kunagine sõjakas elanikkond sai ülemöödunud sajandil teise hingamise. Selle põhjus on rahva jõukus.
Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk Lõuna-Eesti keele läänemurde leviala.
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid ning Mulgimaa pealinn ei ole Viljandi, pigem on seda Abja-Paluoja.
Projekti käigus pandi kokku kultuurilooline kogumik Mulgimaa vaatamisväärsustest, tuntud inimestest ja olulistest faktidest. Sellest kogumikust kasvas välja kompaktne, lühendatud turismiteatmik, mida hea reisil kasutada.
Palju põhjalikum, inforikkam ning pidevalt täienev on allpool viidatud veebilehekülg, kus huvilised saavad tutvuda Mulgimaaga ning mulgimaalased enda teadmisi täiendada. Siia lehele saab pidevalt midagi juurde lisada ja vananenud infot eemaldada. Esialgu ongi see veebiraamat testimiseks, kõik ettepanekud on teretulnud aadressil turism@mulgikultuur.ee
Teaviku koduleht SIIT
