25. veebruar- Rait Õunapuu 30

Ugala näitleja
Rait Õunapuu 30
25.02.1990 Järva-Jaani

Rait Õunapuu on sündinud 25. veebruaril 1990 Järva-Jaanis. Lõpetanud 2009. aastal Järva-Jaani gümnaasiumi. Kooliajal lõi kaasa mitmes tantsurühmas ja laulis Järvamaa poistekooris, millest tekkis arusaam, et talle meeldib laval olla.

Rait Õunapuu lõpetas 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja eriala  9. lennu, samast aastast on ta  Ugala teatri näitleja.

Lisaks teatrile on Rain Õunapuu teinud kaasa mitmes seriaalis ning mänginud filmis „Must alpinist“, kuid südamelähedasem on talle laval mängimine. 

Kaks hooaega järjest (2018 ja 2019) on Rait Õunapuu olnud  Ugalas enim etendusi andnud näitleja.

Tunnustus:

• Ugala teatri publikupreemia Kuldõun 2016

Allikad: 

·        Saarpuu, Kuido. Järva-Jaanist pärit näitleja on endiselt üks koduteatri hõivatumaid // Järva Teataja (2019) 8. jaan. URL: https://jarvateataja.postimees.ee/6493553/jarva-jaanist-parit-naitleja-on-endiselt-uks-koduteatri-hoivatumaid(vaadatud 21.05.2020)

·        Kuusemets, Käti. Näitlejameisterlikkus aitab ka väljaspool lava // Järva Teataja (2011) 14. mai. URL:  https://jarvateataja.postimees.ee/437426/naitlejameisterlikkus-aitab-ka-valjaspool-lava(vaadatud 21.05.2020)

·        CV // Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia URL: https://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_r_ounapuu(vaadatud 21.05.2020)

·        Rait Õunapuu // Ugala teater. URL: https://www.ugala.ee/tootaja/rait-ounapuu/(vaadatud 21.05.2020)

Foto lavastusest „Vanaema ja issand jumal“ https://www.flickr.com/photos/ugalateater/30347642636/in/album-72157669892632630/ (vaadatud 21.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

24. veebruar - Jaak Kivisäk

Jaak Kivisäk

24.02.1870 Vilsti t, Karksi - 1940
Põllumees ja ühiskonnategelane

Isa Jaak, Ema Ann (Sulg). Õppis Kukese külakoolis ja Karksi kihelkonnakoolis ning täiendas hiljem oma haridust iseõppimise teel. Hiljem Karksi vallas Kulli talu omanik.

Valiti 21-aastasena Karksi vallavolikokku ja ta kuulus pensionipõlveni kõikide vallavolikogude koosseisus. Esimese maailmasõja eel ka vallavanem.  Juubilar oli rahvuslik eestvõitleja ja iseseisvusmõtte õhutaja. 

Põllumeeste kutsehuvide eest võitlejana on Jaak Kivisäk saanud üleriiklikult tuttavaks 1933. a. põllumajanduse kriisiliikumise algatajana ja juhina, mida üldisemalt tunti "Karksi liikumise" nime all. Edumeelse põllumehena oli koha peal esimesi, kes asus põllumajanduse mehhaniseerimisküsimuste lahendamisele. Arendas karjapidamist, sookultuuri, aiandust. Karksi Põllumeeste Seltsi asutaja ja esimees 1918-1936, Karksi tulekindlustusseltsi esimees 1918-st, Karksi Põllumeeste Kogude esimees 1922-1934, Karksi Linaharijate Ühingu esimees 1925-st, Linavabriku ühingu asutaja ja esimees. 

Laulis kooris, Iivakivi karskusseltsi asutaja- ja auliige.

Jaak Kivisäk kogus ka Karksi pärimust. Lõuna-Eesti pärimuse portaalis võib leida tema üleskirjutisi soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest, Kalmemäe oigaja sääreluust, Iivakivi juurest nähtuste ja leiduste kohta, Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest, Karksi kiriku keldrist jt. 

Vaata tema kogutud lugusid lähemalt Lõuna-Eesti pärimuse portaalist: 

• URL:  http://www.folklore.ee/lepp/karksi/?sel_id=28 
• URL: http://www.folklore.ee/lepp/karksi/?sel_id=2)

Allikad: 

• Jaak Kivisäk 70-aastane // Päewaleht (1940) 23. veebr., lk. 8. URL: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/02/23/49
• Laane, Mati. Kuulsad mulgid. URL: https://matilaane.files.wordpress.com/2016/06/mulgitegelased.pdf
• Geni.com

Karksi-Nuia Rahumäe kalmistu. Allikas: Geni.com

13. veebruar - Reti Joandi

Foto: https://www.concept2.ee/et/motivatsioon/miljon-meetrit (vaadatud 28.05.2020)

Harrastussportlane
Reti Joandi 45
13.02.1975 Viljandimaa

Harrastussportlane Reti Joandi on sündinud 13. veebruaril 1975 Viljandimaal. Osaleb aktiivselt ratta-, suusa-, jooksu- ja uisumaratonidel, triatlonitel, jooksudel ja rattasõiduvõistlustel.

Reti Joandi on saavutanud oma vanuseklassis häid tulemusi sisesõudmise võistlustel. Viies Eesti linnas toimunud sisesõudmise maratonil 6. jaanuaril 2018 sõudsid Reti Joandi ja tallinlanna Tiina Kapten vahetustega ühte sõudemasinat jagades välja uue 24 tunni maailmarekordi. Kahepeale kokku läbiti sõudeergomeetril  330 442 meetrit.

Allikad:
⦁ Reti Joandi // Sportos. URL: https://www.sportos.eu/ee/et/reti+joandi (vaadatud 28.05.2020)
⦁ Mäe, Vahur. Eesti sisesõudjad tegid ilma // Eesti Sõudeliit (2018) 8. jaan. URL: https://www.soudeliit.ee/26623/ (vaadatud 28.05.2020)
⦁ Viljandi Sõudeklubi. URL: http://skviljandi.ee/ (vaadatud 28.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

10. veebruar - Hillar Kattai 100

Foto Endel Veliste
 https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/hillar-kattai (vaadatud 29. mai 2020)  

Raamatukoguhoidja ja koduloolane 
Hillar Kattai 100
10.02.1920 Kiltsi, Vao v, Virumaa - 30.08.1994

Hillar Kattai sündis 10. veebruaril 1920 Virumaal Vao vallas Kiltsis raudteelaste perekonnas. Õppis mitmes koolis, keskhariduse omandas Valga Ühisgümnaasiumis. 

Õppis erinevatel aegadel Tartu Ülikoolis läänemeresoome keeli, eesti keelt ja kirjandust, raamatukogundust ning bibliograafiat, kuid pöördeliste sündmuste tõttu jäi koolitee alati pooleli.  

1943-44 teenis Hillar Kattai Soome jalaväerügemendis, 1945 arreteeriti Nõukogude võimu poolt, viibis vangilaagrites Komimaal ja Arhangelskis kuni 1955. Vanglast vabanedes asus elama Viljandisse.

Alates aastast 1958 töötas Hillar Kattai Viljandi rajooni raamatukogu lugemissaalis, kus õnneks tema harrastused ja igapäevatöö kokku langesid. Koduloohuvilisena alustas ta kodulookartoteegi koostamist ning pani aluse kodulookirjanduse kogule. Aastate jooksul uuris ta Viljandiga seotud inimeste elu ja tegevust, kirjutas artikleid kirjanikest, kunstnikest, keele- ning kirjandusteadlastest. Tema sulest on ilmunud mitmeid Viljandimaaga seotud raamatuid. Tähelepanuväärsed on Hillar Kattai koostatud kirjandusnimestikud. Eriti väärib esiletõstmist Viljandi 700. aastapäevaks valminud ulatuslik kirjandusnimestik "Viljandi läbi aegade". 1984. aastal jäi Hillar Kattai raamatukogutööst pensionile, kuid ka edaspidi oli ta abiks ürituste korraldamisel ja saksakeelse ajalehe „Felliner Anzeiger“ bibliografeerimisel.

Hillar Kattai osales Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna töös, oli Emakeele Seltsi, Eesti Geograafia Seltsi ning viimastel eluaastatel ka Elias Lönnroti Seltsi liige.

Hillar Kattai suri 30. augustil 1994. 

Allikad:

• Raudla, Heiki. Bibliograaf , kes leidis küsimustele vastuse // Sakala (2010) 10. veebr.,  lk 8. URL: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20100210.1.8 (vaadatud 29.05.2020)
• Valgus, Helle. Hillar Kattai taastas rahva kultuurimälu // Sakala (2005) 5. veebr.,  lk 8. URL:  https://sakala.postimees.ee/2159339/hillar-kattai-taastas-rahva-kultuurimalu (vaadatud 29.05.2020)
• Tavaste, Mare. Hillar Kattai // Sajandi raamatukoguhoidjad URL: https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/hillar-kattai (vaadatud 29.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

16. veebruar - Maarja Lõhmus 60

Filosoofiadoktor, ajakirjanik ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud

Maarja Lõhmus 60

Aastani 1987 Pärl

1.02.1960

Ta lõpetas 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogia-teaduskonna žurnalistika-osakonna. Maarja Lõhmuse praktika-pagasisse kuulub 8 aastat tööd Eesti Raadio ajakirjaniku ja toimetajana, Soome Yleisradiole saadete tegemine ja esinemine; Sirbi-Kultuurilehe toimetajatöö, ajakirjanduse õppejõu töö Tartu ülikoolis ja Helsingi ülikoolis; uurimine ja loengute lugemine California ülikoolis, Westminsteri ja Kopenhaageni ülikoolides.

Ülikoolides on ta õpetanud esinemisoskust, intervjuu andmise ja tegemise oskust; artiklite ja esinemistekstide kirjutamist, aktiivsete esitus-vormide kasutamist; meedia kaudu avalikkuse mõjutamist ja suunamist; praktilise meedia juhtumipõhist analüüsi; artiklite, tekstide, radio/telesaadete ja internetiportaalide analüüsimist (meediasemiootika); meedia ja kommunikatsiooni teooriaid.

Ta on Eesti Akadeemilise Ajakirjandusseltsi juhatuse liige, avaldanud arvukalt artikleid rahvusvahelistes väljaannetes ja esinenud konverentsidel.

Ta on ajalehe „Avalik Eesti“ peatoimetaja.

Allikas: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž; Vikipeedia

Teosed

• Toimetamine: kas looming või tsensuur (1999)
• Transformation of public text in totalitarian system : a socio-semiotic study of Soviet censorship practices in Estonian Radio in the 1980s (2002)