2. jaanuar - Põllumajandusteadlane, sordiaretaja Jaan Mets

Jaan Mets
(2.01.1891 Vana-Kariste vald – 18.09.1969 Uppsala)
Põllumajandusteadlane, sordiaretaja

Lõpetas 1917. aastal Riia Polütehnilise Instituudi. Täiendas end Taanis ja Rockefelleri fondi stipendiaadina Saksamaal. Oli 1919. aastal Asutava kogu liige, aastatel 1918-1919 kuukirja „Talu“ peatoimetaja, 1920-1944 Jõgeva Sordikasvatuse heinataimeosakonna juhataja, ühtlasi 1924-1926 Riikliku Katseasjanduse Nõukogu esimees, 1927-1944 Tartu ülikooli rohumaaviljeluse õppejõud (aastast 1930 dotsent), 1921-1940 akadeemilise põllumajanduse kuukirja „Agronoomia“ ning 1936-1940 „Põllumajandusliku entsüklopeedia“ peatoimetaja. Aastast 1944 töötas Uppsala põllumajanduskõrgkoolis.

Ta on Eesti teadusliku rohumaaviljeluse rajajaid. Aretanud 23 heintaime sorti. Avaldanud Eestis ligi 250 teadustööd peamiselt karjamaa- ja niiduviljeluse, heinaseemne- ja linakasvatuse ning põllumajandusloomade söötmise alalt.
(Allikas: EE)

2. jaanuar – Luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik Henrik Visnapuu

Kirjanik 1950. aastal New Jerseys.
Foto: erakogu:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/henrik-visnapuu-meie-ajas/ 
(vaadatud 17.09.2020)

2. jaanuar 1890 Leebiku v, Helme khk – 3. aprill 1951 Long Island, New York

Luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik

Kirjanik Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Leebiku vallas Helme kihelkonnas talusulase peres.

Õppis Tartu linnakoolis, sooritas Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas 1907–1916 mitmel pool õpetajana. 1917–1923 õppis Tartu ja Berliini ülikoolis keeli ja klassikalist filoloogiat. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige.

Oli vabakutseline kirjanik, kuulus rühmitusse Siuru, on avaldanud luulekogusid ja kirjutanud näidendeid.

Oli 1934–1937 ja 1942–1944 Draamateatri dramaturg, 1935–1937 valitsuse informatsiooni- ja propagandanõunik, 1937 ajalehe Uus Eesti toimetuse liige, 1937–1940 ajakirja Varamu tegevtoimetaja. Sisustas 1917 Tallinna Teatajas teatrikirjade rubriiki, avaldas 1920.–1930. aastatel ajakirjades Looming ja Olion teatrialaseid probleem- ja ülevaateartikleid.

Abikaasa Hilda-Elfriede Franzdorfiga, kes sai hellitusnimeks Ing, kohtus Visnapuu 1918. aastal, nad abiellusid mõni aasta hiljem. Suhe Ingiga oli täis armastust, kuid abielus oli ka haiget saamist. Ingi kõrval mahtus Visnapuu ellu ka teisi muusasid. Ing põdes tuberkuloosi ning 1941 ta suri.

1944. aastal põgenes Visnapuu Saksamaale ja elas alates aastast 1949 USA-s, kus asutas 1950. aastal New Yorgi Eesti Teatri.

Henrik Visnapuu suri ootamatult 3. aprillil 1951 New Yorgis südameataki tagajärjel. 26. juunil 2018 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule.

1952 loodi Kanadas Henrik Visnapuu preemia fond.

Karl Ristikivi Seltsi poolt toodetud eluloofilm „Hendrik Visnapuu üheteistkümnes kiri” linastus 2010. aastal.

Luunja vald on kuulutanud 2020. aasta Henrik Visnapuu 130. sünniaastapäeva auks Henrik Visnapuu aastaks.

 

Allikad:

•  Henrik Visnapuu // URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu (vaadatud 17.09.2020)
• Visnapuu, Henrik // ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2019. URL: http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/visnapuu_henrik2 (vaadatud 17.09.2020)
• Lall, Tea. Pilk poeedi eluõhtule // Vooremaa (2011) 31. märts, URL: https://www.vooremaa.ee/pilk-poeedi-eluohtule/ (vaadatud 17.09.2020)

Eluloo koostas: Marju Roosileht

2. jaanuar - VLRK 110: Õpetaja ja koolijuht, Viljandi Esimese Lugemisringi tegija Theodor Koik

Theodor Rudolph Koik

2.01.1888 Türi – 4.11.1942 Sosva, Sverdlovski oblast
Õpetaja ja koolijuht, Viljandi Esimese Lugemisringi eestseisuse liige ja revident

VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus aastatel 1913-1915. Esineb 1916, 1917 ja 1919 aasta protokollides esimehe kandidaadi, eestseisuse liikme ning revidendi rollides.

• 13. veebruaril 1914. aastal peetud üldkoosolekul "kõneles hra Th. Koik Raadiumist. Kõneleja näitas, kuidas elektri abil viimati raadiumini jõuti. Kõnet selgitasivad katsed elektriga. Suuremaid vaielusi ei peetud, mõned ainult täiendasivad omalt poolt kõnet."
• 29. aprillil 1915 tegi hr. Koik ettepaneku "raamatukogu reisikirjeldustega täiendada".

 ***

2. jaanuaril 1888 sündis Türi alevis luteri kiriku köstri ja orelimängija Mihkel Koigi peres neljanda lapsena poeg, kes sai nimeks Theodor-Rudolf. Mihkel Koik oli ka kihelkonnakooli õpetaja — range, aga õiglane. Temal ja abikaasal Maril oli kuus last: neli tütart ja kaks poega.

Pereisa suri varakult, 1893. aastal ning kitsikusse jäänud peret aitasid onud Peeter, Jüri, Tõnis, Taavet ja Ado ning vanatädi Liisa Kodres. Nende toel sai noor Theodor kihelkonnakooli lõpetamise järel 1900. aastal jätkata õpinguid Tallinnas: algul linnakoolis ja hiljem Peetri Reaalgümnaasiumis. Hakkamasaamiseks andis noormees järeleaitamistunde. Tallinnas võttis Theodor Koik osa õpilaste kirjanduslikest referaadi- ja diskussiooniõhtutest ning karskusringi tööst. Sealt pärines tema karskuseaate järgimine, mis oli eeskujuks ka õpilastele.

Sooritanud siis veel ladina keele täienduseksami, astus ta 1909. aastal Jurjevi Keiserlikku Ülikooli matemaatikat õppima. 1910. aastal läks üle Peterburi ülikooli, kus õppimine oli soodsam. Õpingute kõrval võttis ta agaralt osa seltskonnaelust – kuulus Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi juhatusse, osales kirjanduslikel ja lauluüritustel ning abistas koos Artur Wallneri, Aleksander Weidermanni, Ferdinand Petersoni, Gustav Gromeli ning Natalie ja Rudolf Wallneriga eesti üliõpilasi ja noorkunstnikke. Aktiivsele elule vaatamata jõudis ta raudse tahte ja visaduse varal „ülikooli täieliku kursuse läbikuulamise“ tunnistuseni juba 1912. aastal.

Sügisel 1913 valiti Theodor Koik Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Progümnaasiumi matemaatika ja loodusloo õpetajaks. Seda ametit pidas ta 1918. aasta sügiseni ning just sel perioodil tegutses aktiivselt ka Viljandi Esimese Lugemisringi eestseisuse liikmena. 1915. aastal laienes kool gümnaasiumiks ning selle esimene lend lõpetas 1920. aasta juunis. 1916. lõpetas Koik matemaatikuna Tartu ülikooli.

1917. aasta septembris sõlmis Theodor Koik abielu Minna Alide Kuusega (1888-1965), kes pärines Valgast ja oli samuti kooliõpetaja. 1921. aastal sündis tütar Juta-Virgu ja kolm aastat hiljem poeg Nurmi-Eerik.

 

Poliitiline tegevus

Theodor Koik jagas sotsiaaldemokraatlikke ideesid ja kuulus aastatel 1917—1919 sotsiaalrevolutsionääride erakonda. 1917. aasta juulist kuni enamlaste võimuletulekuni oli ta paralleelselt õpetajaametile Viljandi linnavalitsuse sekretär. Poliitiliselt ei suutnud ta aga värskelt Eesti Asutava kogu liikmeks valituna kaasa minna erakondliku väikluse ja korruptsiooniga ning lahkus sellelt kohalt ja poliitikast üldse juba mõne päeva pärast, et pühenduda pedagoogitööle ja perele.

Saksa okupatsiooni ajal (veebruar-november 1918) tagandati mõlemad abikaasad õpetajaametist, kuna saksa võimudele ei meeldinud nende meelsus. 

Sama aasta detsembris valiti Theodor Koik Viljandi maakonna haridusosakonna juhatajaks, kellena töötas 15. juulini 1919. Osakonnajuhatajana tegi suure töö täiel määral eestikeelsele haridusele üleminekul Viljandimaa koolides.  

 

Koolidirektor Koik

Alates 19. septembrist 1919  sai temast aga Viljandi Eesti Haridusseltsi Poeglaste Reaalgümnaasiumi juhataja. 1920. aastal kolis kool 1877. aastal Liivimaa rüütelkonna poolt ehitatud koolimajja ja kooli nimeks sai Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium. See nimi ja sama direktor püsisid tervelt 20 aastat. Esimene gümnaasiumilend väljus punastest tellistest koolihoone uksest 1921. aasta kevadel.

Eesti Vabariigi algusaastad olid rasked. Avalikuks õppeasutuseks saanud koolil ei olnud õppevahendeid ega inventari. Kool sai tuntuks range distsipliini ja kõrge õppetasemega, mistõttu hakati selle juhti Theodor Koiki tunnustavalt Vana Kõvaks kutsuma. Hüüdnimi Vana Kõva ei olnud pilkenimi, pigem mingisugune kraad või aunimetus.

Koik õpetas matemaatikat ja kosmograafiat. Gümnaasiumi teleskoobiga uuriti koolipargis või Uueveskil taevalaotust. Ta avaldas kolm matemaatikaõpikut: Elementaarne algebra (1920), Matemaatika õpperaamat kesk- ja kutsekoolidele I-II (1935-1936).

Ta oli ühtlasi samas majas paikneva Viljandi Progümnaasiumi ja Viljandi Kaubandus-(kommerts-)keskkooli direktor. Juunis 1940 saatis ta ellu maagümnaasiumi viimase iseseisvusaegse, 19. lennu 24 noormeest. Direktor Koigi allkirja kandis selle kahe aastakümne kestel kokku 730 lõputunnistust.

 

Isiksus Koik

Theodor Koik oli keskmist kasvu, kõhn, kuid autoriteetne. Alati korralikult riietatuna ülikonda, kes kandis tänaval kaabut ning lühinägelikkuse tõttu näpitsprille. Theodor Koigi elu valdas vastutustunne talle usaldatud kooli akadeemilise standardi, väljapaistva distsipliini ja rahvusliku meelsuse eest. Tal oli viis tähtsat põhimõtet: ausus, õiglus, karskus, sõnapidamine ja lubaduste täitmine. 

Suitsetamine oli koolis (ka õpetajate toas) rangelt keelatud. Oma printsipiaalsete vaadete tõttu sattus Theodor Koik sageli konflikti nii tema põhimõtetest mitte hoolivate poiste kui nende vanematega. 

Koigi tütar Juta-Virgu meenutab, et kodus valitses harmooniline õhkkond. Pere armastas jalutada ja puhata looduskaunis kohas. 1932. aasta juulis omandas Theodor Koik Meeme ja Koidula tänaval ehituskrundi, ning pere sai ka suved Viljandis veeta. 

Koik oli bibliofiil ja kasutas enamiku õhtuid lugemiseks. Tervisega Theodor Koik paraku ei hiilanud: ta oli aldis külmetushaigustele ja mandlipõletikule ning viimasel elukümnendil andis ka süda tunda.

Kooliväliselt juhendas Theodor Koik Viljandimaa noorkotkaste malevat. Ta soosis õpilassporti, lasi kooli pargis välja arendada mitmekülgse spordiväljaku ja hoolitses, et talvel töötaks seal avalik liuväli. Kooli õuele rajati tenniseväljak, kus ka direktor mängimas käis. Peale selle tegi ta pikki jalutuskäike ja mängis hästi malet.

1928. aastal juhatas ta koolipoisse Uueveski männiku istutamisel. Sellest võtsid linnapea August Maramaa algatusel osa teistegi koolide õpilased.

 

Nõukogude võim ja küüditamine

Nõukogude võimuga nimetati kool Viljandi 2. Keskkooliks ja direktor Theodor Koik saadeti juhatama Paide keskkooli, kust tema asemele tuli Anton Härma. Koik oli võimude terava tähelepanu all ning 1941. aasta 14. juuni varahommikul koputatigi tema uksele. Imekombel ei pandud autole kogu perekonda, piirduti vaid temaga.

Tütar Juta oli tollal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna III kursuse üliõpilane. Septembris 1944 emigreerus Minna Koik lastega välismaale. Pärast raskeid aastaid siirdusid nad USA-sse. Juta-Virgu lõpetas ülikoolis arstiteaduskonna ja kaitses edukalt doktoriväitekirja, töötas praktikuna. Poeg Nurmi tegutses ärialal.

Tervisega Theodor Koik paraku ei hiilanud: ta oli aldis külmetushaigustele ja mandlipõletikule ning viimasel elukümnendil andis ka süda tunda. Ta suri juba novembris Sverdlovski oblastis Serovi rajoonis Sosva Kaldalaagris kopsupõletikku. Perekond sai tema surmast vaid umbmäärase teate. Tema viimaste päevade kohta on teada pastor August Arumäe mälestuste põhjal, kes 4. novembril Theodor Koigile ja tolle saatusekaaslastele ühise matusetalituse pidas. Maeti puusärgita, ühte hauda pandi mitu meest, igal puulaast registreerimisnumbriga rinnal. Hauale asetati kepi otsa sama number. 

1990. aastal pandi Theodor Koigile ja tema abikaasale Koigi vanemate hauaplatsil Türi kalmistul mälestuskivi.

 

Allikad:

• EE 14. Lk. 172
• Geni.com
• Renno, Olav. Vilistlased meenutavad heldimusega kunagist direktorit Theodor Koiki // Sakala (2008) 5. jaanuar https://sakala.postimees.ee/2191217/vilistlased-meenutavad-heldimusega-kunagist-direktorit-theodor-koiki
• Theodor Koik 50 aastane // Sakala (1938) 3. jaanuar. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19380103.2.19
• Viljandi Maagümnaasium 1877-1997. Viljandi, 1998. Lk. 31

2. jaanuar - Matemaatik, füüsik, astrofüüsik, õpetaja, haridustegelane Juhan Meos

Matemaatik, füüsik, astrofüüsik, õpetaja, haridustegelane

Juhan Meos / Meus
2.01.1888 (vkj 21.12.1887) Tarvastu - 24.04.1976 Göteborg, Rootsi

Sündis talupoja Märdi perre. Ema Ann (n. Nerin). Märt Meose vend. Abiellus 31.10.1918 Anna Elisabet Koikiga.

Õppis Tarvastu Kihelkonnakoolis, 1903-1907 Tartu Õpetajate Seminaris. Lõpetas 1936. aastal eksternina Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži. Lõpetas 1942. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Õpingute ajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

1907-1910 Viljandi Kihelkonnakoolis õpetaja
1910-1911 õpetaja Katarina kiriku algkoolis Peterburis
1911-1913 õpetaja Cesises Võnnu linna saksa progümnaasiumis
1914-1917 oli Vene sõjaväes
1917-1921 õpetaja Eesti Aleksandri Põllutöökoolis
1921-         õpetaja Viljandi Eesti Haridusseltsis ja Tütarlaste Gümnaasiumis. (Ehitas õpilastega raadio saate- ja vastuvõtujaama)
1942-1944 Õpetaja Tallinna 2. Gümnaasiumis
1944-1949 emigreerus Saksamaale. Töötanud Saksamaal voolamisnähtuste uurijana prof R. Saueri juures (Technisvhe Hochschule Karslruhe)
1949- surmani elas Rootsis. Oli 1949-1960 õppejõud Chalmersi Tekniska Högskola`s (Göteborg, Rootsi)

Allikas:

• TLÜAR väliseesti isikud http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2904 (vaadatud 19.01.2018)

Foto allikas FOTIS