25. jaanuar – Paul Adolf Lill

25.01.1882 Helme kihelkond Roobe vald Veski talu – 13.05.1942 Sverdlovsk
Kindralleitnant, sõjaminister

Foto allikas: http://www.sakala.ee/vabadusrist

Kindralleitnant Paul-Adolf Lill sündis 25. jaanuaril 1882. aastal Helme kihelkonnas Jõgeveste vallas Roobe veski omaniku pojana. Peres oli Paul-Adolfile lisaks veel üks tütar ja poeg. 1891. aastal astus Paul-Adolf Jõgeveste vallakooli. Seejärel õppis ta Helme kihelkonnakoolis ja kuni 1899. aastani Valga linnakoolis. Suhteliselt vaese noorukina otsustas Lill 1901. aastal asuda õppima Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Selles õppeasutuses oli tol ajal õppimine tasuta. 1904. aastal lõpetas Paul-Adolf selle kooli väga heade tulemustega. Talle omistati nooremleitnandi auaste ning kingiti tunnustuseks kuldtaskukell. Et ohvitserina edasi jõuda, õppis Lill aastatel 1908-1911 St. Peterburgis olevas Nikolai kindralstaabi akadeemias. Selle kõrgema õppeasutuse on omal ajal lõpetanud 13 eestlast – nendest kaheksa jõudsid välja kindrali auastmeni.

Akadeemia edukalt lõpetatud, jätkas Lill teenistust Odessa sõjaväeringkonnas ja seejärel Krasnojarski jalaväepolgus, mille rahuaegne garnison asus nendel aegadel Tartus. 1914. aasta oktoobris langes Paul-Adolf Lill sakslaste kätte vangi. Vabadusse pääses eesti soost ohvitser alles 1918. aasta detsembris. Vabanenuna naases ta Eestisse. Temast sai Eesti Vabadussõja operatiivstaabi operatiivosakonna ülem. Oktoobris 1919 pidi Lill täitma ka tagavaravägede ülema kohuseid. Lisaks nimetati ta ka Sõjanõukogu liikmeks.

Eesti Vabadussõjas osutatud teenete eest autasustati Paul-Adolf Lille I liigi 2. järgu Vabadusristiga ning Vabadussõja mälestusmärgiga. Lisaks anti talle veel 300 000 marka ja 48 hektari suurune talu Harjumaal Valtu mõisas. Tema rinda ehtisid ka mitmed välismaa ordenid, medalid ja aumärgid.

1920. aastal asus Paul Lill täitma Kindralstaabi valitsuse ülema kohustusi. Sama aasta 2. augustist sai temast aga juba Sõjavägede staabi ülem. 1933. aasta 21. oktoobril kutsus riigivanem Konstantin Päts Lille valitsuse kaitseministriks. 1937. aastal nimetati see ametikoht ümber sõjaministri ametikohaks. 1938. aasta veebruaris ülendati Paul-Adolf Lill kindralleitnandiks. 12. oktoobril 1939 lahkus Lill sellelt ametikohalt. Põhjuseks oli asjaolu, et talle olid vastuvõetamatud NSV Liiduga sõlmitud baaside lepingu tingimused.

Lille edasine elutee kujunes traagiliseks. Talle lõpetati pensioni maksmine, tõsteti välja oma Gonsiori tänavas olevast korterist ja 14. juunil 1941 küüditati koos õe Olgaga Venemaale ning saadeti Sverdlovski vangilaagrisse. Põhjuseks toodi tema ennastsalgav tegevus Eesti Vabadussõjas ning sõjaministrina töötamine. 13. märtsil 1942. aastal kindralleitnant Paul-Adolf Lille toimik suletakse. Põhjuseks süüaluse surm. Tema viimane puhkepaik on teadmata.

Allikas: Jaska, Vello. Kindralleitnant Paul-Adolf Lille sünnist möödus 130 aasta // Kaitseliidu Valgamaa malev. URL: http://valgamaa.kaitseliit.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=38:kindralleitnant-paul-adolf-lille-suennist-moeoedus-130-aasta&catid=1:teated&Itemid=4

25. jaanuar - Herman Jaakson 130

Herman Jaakson
25.01.1891 Viidika talu, Uue-Võidu vald - 28.08.1964 Kiidjärve
Matemaatik

Hermann Jaani p. Jaakson sündis 25. jaanuaril 1891. a. Viljandi lähedal endises Uue-Võidu vallas Viidika talus. Alghariduse sai ta oma sünnikoha naabruses asuvas Saarepeedi vallakoolis, keskhariduse aga Riias, kus elas tema onu. Riia Aleksandri gümnaasiumis õppides tärkas Hermann Jaaksonis üha kasvav huvi matemaatika vastu.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1909. a. astus Hermann Jaakson Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda, mille ta lõpetas 1913. a. kandidaadi kraadiga. Alates 1915. aastast töötas matemaatikaõpetajana Tartu Kommertsgümnaasiumis. 

Seoses eestikeelse ülikooli organiseerimisega Tartus määrati Hermann Jaaksan 1919. a. Tartu ülikooli juurde dotsendi kohale. Alates 1921. aastast täitis Hermann Jaaksan ülikooli sekretäri ülesandeid. 1923/24. õppeaastal õnnestus tal vabaneda administratiivsest tööst ja saada teadusliku komandeeringu Pariisi. 1925. aastal kaitses Jaakson doktoriväitekirja "Sur certains types de systèmes d'équations linéaires à une infinité d'inconnues sur l'interpolation" (eesti keeles: "Lõpmata paljude tundmatutega lineaarsete võrrandisüsteemide mõningatest tüüpidest. Interpolatsioonist"). Hermann Jaakson oli esimene eestlasest kõrgeima teaduskraadiga matemaatik. 

Alates 1926. aastast töötas Hermann Jaakson professorina matemaatilise analüüsi alal. Juba kolm nädalat enne doktoriväitekirja kaitsmist valiti ta matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks, 1927. aastast alates aga kolm korda järjest - kuni 1936. aastani - ülikooli majandusprorektoriks, hiljem üliõpilaskonna kuraatoriks. 

Aastatel 1944-1959 töötasmatemaatilise analüüsi kateedri juhatajana, hiljem (kuni 1961. a.) sama kateedri professorina. Aastatel 1947-1947 täitis ühtlasi matemaatika-loodusteaduskonna prodekaani kohuseid.

• 1995. aastal püstitati Kokaviidika külla Hermann Jaaksonile ja tema lellele Jüri Jaaksonile mälestuskivi.
• Professor H. Jaaksoni auks on Saarepeedi põhikool korraldanud traditsioonilist matemaatikapäeva.

Allikad: 

• Evi Eiloneni koostatud brošüür "Saarepeedi"
• ENE 4
• Matemaatika ja kaasaeg. IV. - Tartu, 1964. - Lk. 3-8. - URL: http://math.ut.ee/emsdk/MK/MKIV.pdf
• Vikipedia

25. jaanuar - Christian Arro 135

Foto https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Arro  (Vaadatud 03.60.2020)

Põllumajandustegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu ning I ja II Riigikogu liige

Christian Arro 135
25.01.1885 Arokse t, Polli v - 21.04.1942 Sevurallag, Sverdlovski obl

Põllumajandustegelane Christian (Kristjan) Arro sündis 25. jaanuaril 1885 Arokse talus Polli vallas. Õppis Polli mõisakoolis ja Karksi kihelkonnakoolis. Praktiseeris põllumajandust Eesti mõisates, õppis põllumajandust Taanis ja Königsbergi põllutöökoolis Saksamaal, käis õppereisidel põhjamaades. 

Alates 1911 oli Christian Arro põllutööinstruktor Põhja-Liivimaa  Põllumajanduse Seltside Kesktoimkonnas. 1915. a juhatas ülevenemaalist põllumajanduse üleskirjutamist Pärnumaal. Oli tegev mitmetes seltsides ja kirikunõukogus, võttis osa Abja linavabriku asutamisest. 

Avaldanud raamatu „Väetamise õpetus“ 1911, kirjutanud „Põllumehe käsiraamatule“ (1926) peatüki „Taimede toitmise õpetus“ ning teinud kaastööd erinevatele ajalehtedele. 

Oli ühtlasi tegev põllumees Abja vallas Palu talus, kus parandas maid, arendas kultuurrohumaid ja uudismaakultuure ning aretas Angleri tõukarja. 

Poliitiliselt aktiivse mehena oli Christian Arro Pärnumaa saadik Eesti Ajutises Maanõukogus ning I ja II Riigikogu liige. 

Christian Arro hukati 21. aprillil 1942 Sevurallagis, Sverdlovski oblastis.

Allikad: 

• Christjan Arro // Geni.com URL: https://www.geni.com/people/Christjan-Arro/6000000002581137036 (Vaadatud 03.06.2020)
• Arro, Christian // Eesti avalikud tegelased. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts , 1932. Lk 18, 19

Biograafia koostas: Marju Roosileht