Andres Loorits
1890. a. lõpul võeti
noormees väeteenistusse ja saadeti Varssavisse, kus õppis sõjaväe
telegraafikoolis ning sai vanemtelegrafisti-allohvitseri auastme. 1894. a. asus
tööle Taageperra vallakirjutajana. Järgnesid
2 tööaastat Suure-Kõpus. Just viimases kohas võttis A. Loorits agaralt osa
kohalikkude seltside asutamisest ja juhtimisest. Asutati Vastastikuse
Tulekindlustuse Selts, Kõpu Põllumeeste Selts ja 1907 Nooresoo Ühendus, mis
hiljem nimetati Haridusseltsiks.Pidude tuludega asutati raamatukogu (üle 2500
köite). 1910. aastal loodi A. Looritsa eestvõttel Kõpu Hoiu- ja Laenuühisus,
1911 – Kõpu Rehepeksu Ühisus, 1912 – Kõpu Piimatalitus, 1914 – Kõpu Turbaühisus.
Kõikide põhikirjad koostas vallakirjutaja A. Loorits. Oma sellealases töös oli
ta vastuolus mõisaomanik A. von Strykiga.
Andres Loorits oli tegev I
II ja III Vene riigivolikogu valimistel. Viljandimaa valdade esindajana võttis
osa 1906. aasta osa Liivimaa kubermangunõukogust. Samal ajal oli ta ka
Viljandis Põllumeeste Seltsi abi-esimees 1907-1910 ja 1912-1914, ja esimees
1911. Oli Viljandi haridusseltsi asutaja ja juhatuse liige.
1917. aastast asus ta elama
Viljandisse. 1917. aasta märtsirevolutsiooni järel oli Andres Loorits
Viljandimaa valitsemiseks moodustatud ajutise komitee liikmeks. Tal tuli Tartus
käia, kuna siin sattus vastuollu J. Tõnissoniga, sest Loorits pooldas Eestis
ühe kubermangu loomist, Tõnisson aga kahte kubermangu. Hiljem sai kohaliku
maakonnanõukogu liikmeks ja maavalitsuse sekretäriks, kust ta aga enamlaste
poolt 1917. aasta detsembris tagandati. Enamlased vangistasid ta, viisid ta
KRESTÕ vanglasse Petrogradis aprillini 1918.
Korraldas 1918. aastal
Ajutise Valitsuse ülesandel Viljandi maakonna juhtimist, oli aastani 1921
administratiivosakonna juhataja.
1922. aastal astus A.
Loorits riigiteenistusse ja asus elama Tallinnasse, kus oli ministeeriumi administratiivosakonna
omavalitsusasjade juhataja abi 1926-1931, seejärel maa-asjade juhataja kuni
pensionile minekuni 1935. aastal. Oli omavalitsuste osakonna nõunik 1935-1936.
Oli ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu peasekretär ja nõunik 1936. aastani. Tema
töötas välja valdade arvepidamise süsteemi (1928) ja valmistas ette 1930-ndate
aastate valdade reformi.
Andres Loorits oli vaatamata
poliitilistele kirgedele lugupeetud ja tunnustatud oma erapooletuse, aususe ja
suure asjatundlikkuse tõttu omavalitsuse alal.
Väljaanded:
- Vallaomavalitsuste võimkond ja kohused (1922)
- Vallaomavalitsuste arvepidamine (1928)
- Omavalitsustesse puutuvate seaduste, määruste ja korralduste juht (1929)
Kirjutas ka „Postimehes“ ja
oli ajakirja „Maaomavalitsus“ toimetaja aastast 1936 (suleti 1941)
Isiklikku
Allikad:
- Eesti Biograafiline Leksikon : täiendusköide. 2. tr., 2002. Lk. 151
- Luik, Tiiu. Paistu kihelkond. 1998. Lk. 103
- Geni.com