15. aprill - Aare Pilv 45

Portrait of Aare Pilv by Jaak Kikas

Aare Pilv

15.04.1976
Luuletaja ja kirjandusteadlane

 

Sündinud Viljandis õpetaja ja elektriku pojana.

Õppis 1983-1994 J. Köleri nim. Viljandi 4. Keskkoolis (praegune Kesklinna Kool) ja 1994-1999 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat (cum laude), seejärel magistrantuuris. Magistrikraadi kaitses 2002. aastal Peeter Toropi juhendamisel kirjutatud tööga „Autometatekstuaalsus kirjanduses“. Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli doktorantuuris 2002-2008.

Töötas 1997-1999 Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretärina, 1999-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse assistendina, 2002. aastal Ristikivi muuseumi teadurina ning seejärel Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadurina.

 

Looming

Üksikuid luuletusi avaldanud „Sakalas“ jm. 1993. aastast, pideva kirjandusliku tegevuse algust tähistavad esikkogu „Üle. Tekste 1993-1995“ (Viljandi 1996, ka veebiversioon), ühisesinemised Erakkonnaga ja osalemine viimase koondteostes „Üheksavägine“ (Tartu 1997) ja „Harakkiri“ (Tallinn-Taru-Viljandi 1999).

Teise koguga „Päike ehk päike. Vanaaegset luulet 1993-1997“ (Tartu 1997-1998) kujunes Erakkonna mõjukaimaks autoriks.

Luule- ja proosakogu „Näoline“ (2007) nomineeriti 2008. aastal Eesti Kultuurkapitali luuleauhinnale.

Suurema tähelepanu osaliseks sai Aare Pilve autobiograafiline romaan-reisikiri Itaaliast "Ramadaan" (2010). Romaan valmis tänu autori viibimise Mazzano Romano loomemajas Itaalias 2008. aasta ramadaanikuul. Linnadest keskendub ta Rooma kõrval ka Napolile ja Firenzele. "Ramadaani" on võrreldud Tõnu Õnnepalu "Harjutuste" (2002) ja "Flandria päevikuga" (2008) ja Viivi Luige samal aastal ilmunud Itaalia-keskse romaaniga "Varjuteater". Autor ise tõmbab romaanis paralleele Eduard Bornhöhe reisikirjutustega 19. sajandi lõpus. Pilv pälvis 2011. aastal teose eest Eesti reisikirjanduse auhinna ning nomineeriti Eesti Kultuurkapitali esseistikaauhinnale.

2017. aastal avaldatud luulekogu „Kui vihm saab läbi“ tõi autorile mitmeid auhindu: Tartu Kultuuri Kandja auhinna aasta looja kategoorias, Gustav Suitsu luuleauhinna, Eesti Kultuurkapitali luule aastapreemia ning Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi.

Kokku on Pilv avaldanud 6 luulekogu, proosateose „Ramadaan“ ning mitmeid tõlkeid.

Pilv on tegev kirjandusteaduse alal, uurimisvaldkonnaks autometatekstuaalsus. Ta on uurinud Madis Kõivu, Tõnu Õnnepalu ja teiste eesti kirjanike loomingut ning kunstilise teksti rolli identiteediloomes. On oma artiklite eest pälvinud väljaannete „Keel ja Kirjandus“, „Teater. Muusika. Kino“, „Sirp“ ja „Looming“ aastaauhindu. Samuti on tema artikleid tunnustatud  Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnaga, Tartu Kultuuri Kandja auhinna ning Ants Orase nimeliste auhindadega.

  

Organisatsiooniline kuuluvus:

• Üliõpilasselts Veljesto (1996)
• Ühendus „Erakkond“
• Eesti Kirjanike Liit (liige 1997. aastast, on juhatuses 2012. aastast)
• Eesti Semiootika Selts (1999)
• Karl Ristikivi Selts (2002)
• Karlova Selts (2011)

Uuri lisaks Aare Pilve blogi: http://aarepilv.blogspot.com/

 

Allikad:

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 412
• Eesti Teadusinfosüsteem ETIS. URL: https://www.etis.ee/CV/Aare_Pilv/est
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Aare_Pilv

 

Raamatututvustus: Juhan Viiding, eesti luuletaja

Juhan Viiding, eesti luuletaja : Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia
Koostajad Marin Laak ja Aare Pilv

Bibliograafia koostajaks on Aare Pilv

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010

Väheste kirjanike tähendus eesti kultuuripildis on kasvanud sedavõrd suureks kui see nii iseenesest mõistetavalt on juhtunud Juhan Viidinguga. Tundub, nagu oleks Juhani kirjutusmasin vaikinud alles eile, ometi on tema tekstid meie keelemälus kindlalt salvestunud, tähendused täidetakse üha uuesti, ravi kestab. Kas ehk seepärast, et tema luule on puudtanud seda tabamatut kunsti tulist tuuma, milles tõde on nii tajutatavalt-talumatult lähedal? Ja milles meile kõigile teadaolevatest sõnadest saab kunst, luule, mis loob ümber maailu.

Üdi ja Viidingu luulesse on kodeeritud 1970. ja 1980. aastate õhustikku, hoiakuid, piiranguid. Kuid paradoksaalselt, isegi kui lugeja seda aega enam ei mäleta või pole kogenud oma nooruse tõttu, on Üdi/Viidingu luuleread, lugematute helisalvestuste kaudu ka Juhani hääl ja rütmid, tema lausete eriline „kurb soojus“, saanud märkamatult osaks meie igapäevakõnest.

Katkend raamatu eessõnast.

Kirjanik Aare Pilvest siin blogis

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

***

Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.

Kogumiku teiseks osaks on «Juhan Viidingu ja Jüri Üdi bibliograafia», koostajaks Aare Pilv. See on terviklik vahekokkuvõtte mitmel pool avaldatud luuletaja loomingust, tema rollidest teatrilavadel ja muusikast, mis on tema luuletuste tekstidele loodud. Lisatud on kõik allikad, millest on Viidingust kirjutatud. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, Riina Viidingu, Viivi Luige ja fotograaf Jaan Klõšeiko erakogudest ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogust.

Väljaande on tundlikult kujundanud kunstnik Ly Lestberg. Raamat on mõeldud kõikidele Juhan Viidingu luule austajatele, see on tänuväärne abimaterjal emakeele ja kirjandusõpetajatele. Bibliograafia sihtrühma võiks kuuluda iga lugeja, muusika ja teatrihuviline.

Marin Laak

Raadioteater : Kuula ja sa näed

Luuleruum: Juhan Viiding, eesti luuletaja

Mõtteid ja meeleolusid Juhan Viidingu loomingule pühendatud konverentsilt Tartus. Sõna võtavad kirjanik Elo Viiding, religioonifilosoof Jaan Kivistik, luuletaja Doris Kareva, sõber Rein Ruutsoo, kirjandusteadlane Mart Velsker. Repliigi korras saavad sõna Joel Sang ja Hando Runnel.

Laulab lavakunstikooli tudeng Kristjan Üksküla.

Salvestanud helirežissöör Külli Tüli, toimetaja Maris Johannes

Aare Pilv. Ramadaan

Tuum, 2010 «Ramadaan» on Itaalia reisikiri ja on loodud tänu autori viibimisele Mazzano loomemajas. Samas on raamat segu autobiograafilisest päevikust, Itaalia vaatamisväärsuste tutvustamisest, reisisündmuste detailsest eritlusest, luulekatketest, mõtisklustest erinevate teemade üle ning jääb niimoodi žanriliselt erinevatel piiridel mängijaks. Tegemist on luuletajast autori väga poeetiliselt ja väga täpselt kirjutatud tekstiga. Aare Pilve raamatut võib näha kuulumas ka eesti kirjandusloo Itaalia reisikirjade üldisesse rivisse, asetudes niimoodi Friedebert Tuglase, Karl Ristikivi, Aimeé Beekmani jt kirjanduslike reisikirjade kõrvale. Suhet traditsiooniga rõhutavad läbi teksti korduvad tsitaadid eelnimetatud teostest. 

Loe veel: 

Berk Vaher "Aken orgu, teler itta" 

Aare Pilve „Ramadaan” on kõige huvitavamat tüüpi raamat: vaheldumisi on „selge” ja „segane”, kuni „selge” pole enam üheselt „selge” ja „segane” pole nii „segane”. Loe edasi Sirp 

Mari Peegeli intervjuud Aare Pilvega "Kirjutasin Ramadaani valmis oma peasiseses Itaalias" Päevikut, reisikirja, analüüsi ja luulet miksiv Aare Pilve „Ramadaan” kirjeldab elegantselt ja tabavalt õhtumaise kultuuri hälli Itaaliat 21. sajandi hakul. Loe edasi Eesti Päevaleht 

Janika Kronberg "Nädala raamat: Ramadaan Roomas" 

Luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv astub oma esimese proosaraamatuga jõuliselt eesti kirjanduse Rooma-reisijate hulka. Meenutagem näiteks Ants Laikmaa ja nooreestlase Tuglase avastusretki või hilisemast Ristikivi reise ja “Rooma päevikut”. Pilve teejuhtideks on Eduard Bornhöhe ja baltisaksa teoloog Johannes Adam Frey – 19. sajandi lõpu kirjamehed. Ent nad ei kammitse 21. sajandi autori pilku. Loe edasi Ekspress.ee 

Kaarel Kressa "Passiivsuse kihi all ragiseb reflekteeriv masin : Pilve Itaalia-reisikirjas ei juhtu midagi põnevat" 

Sellest, mida autor saapamaal TEGI, saame teada vähe, sest Pilv ja tema kaaslane sõuavad lõunamaisest reaalsusest läbi nagu kummitused, enamasti lillegi liigutamata. Passiivsuse kihi all aga ragiseb lakkamatult jäädvustav ja reflekteeriv mehhanism. Loe edasi Eesti Päevaleht 

Marek Tamm "Reis Itaaliasse: uuest eesti proosast" 

Tänavune hea proosa-aasta paistab jätkuvat: siinsamas juba tutvustatud Lauri Sommeri, Maarja Kangro ja Lauri Pilteri juturaamatutele ilmus äsja täienduseks Aare Pilve “Ramadaan” – reisikiri Itaaliast. Esmalt põhiline, “Ramadaan” on väga hästi kirjutatud. Tõsi, mitte üdini isikupäraselt, sest minu jaoks kumas tekstist sageli läbi Kaplinski “Teekond Ayia Triadasse” ja “Kevad kahel rannikul”, kohati ka Õnnepalu “Flandria päevik”. Ent “Ramadaani” võlu peitub eeskätt kirjutaja pilgus. See on süütu, kuid tähelepanelik pilk. Loe edasi Varraku raamatublogi

Foto: Varrku raamatublogi