Reede, 27. mai 2011

Kalle Gaston. Ma olin pastor ehk püha (t)öö

Killukesi kirikuteelt
Kulla (Viljandimaa) : K. Gaston, 2011

Raamat sisaldab ühe endise pastori mälestuste- ja loomekatkeid kaheksa aasta pikkuselt kirikuteelt – humoorikaid juhtumisi, pastoriks kujunemist, õnne ja õnnetusehetki ning muudki. Peatükid on paigutatud piiblis leiduvate raamatute raamistikku. Igast neist on autor võtnud salmi või paar meetodil „silmad kinni-sõrm peale.“

Loe ka Margus Haava Sakalas ilmunud artiklit "Mees, kes loobus ametist, kuid mitte usust"

Ajatud lood

Koostajad Heiki Raudla, Raul Kilgas
Toimetaja Raul Kilgas
Kujundaja Hille Jääger
Sator, 2011

„Ajatud lood“ on paariline varem mitmes trükis ilmunud „Kuldsetele lugudele“. See on uus valik mõistu- ja muid jutte, mis annavad jõudu ja juhivad meid meie sisemise tarkuse juurde. Enamik metafoorseid süžeesid on arhetüüpsed ja levinud mitmesugustes variantides, erinevate ümberjutustustena. Sellistel lugudel on samuti tähtis koht paljudes usundeis ja pärimuslikes vaimsetes õpetustes. Raamat, mida ikka ja jälle avada ja üle lugeda.

Loe veel:
Silja Lättemäe "Ajatud lood on täis võlusõnu" (Maaleht)
Hiljuti jõudis raamatupoodidesse väike salmikuna mõjuv lühilugude kogumik “Ajatud lood”, mille on koostanud Heiki Raudla ja Raul Kilgas. Kena kinkida ja mõnus lugeda, sest kiirustavas maailmas saad lühilugusid haarata tükikaupa. Loe edasi

Neljapäev, 26. mai 2011

Jaak Kõdar. Ütlemata ütlused : 1980 : 1990

Steamark, 2011

Mõtlemisi ja ütlemisi sotsialistliku nurumajanduse ajast.

Raamat algab luuletusega:
On väga ohtlik- nii ütelnud Voltaire,
kui sul on enam õigust asjades,
kus suurte meeste seisukoht on väär...

Ja lõpeb:
Minevik tuli, oli ja jäi,
teda ma kummardan paljapäi.

(Jaak Kõdar)

Alli Lunter. Gilgamešist "Puhastuseni"

Gümnaasiumi kirjanduskonspektid
Koolibri, 2011


Sirvi raamatut SIIT

Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Alli Lunter on Viljandi Maagümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse pedagoog

Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka žanrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt.

Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.

Kolmapäev, 18. mai 2011

Abja aastad ja inimesed : II

Koostaja Aksel Tiideberg
Abja Vallavalitsus, 2011

Kogumiku koostamisele aitasid kaasa kaasautorid Leida Lepland, Salme Vainlo, Ants-Vello Rõigas ning toetaja Peeter Rahnel.

Üle kolme aasta tagasi ilmus kodulooline ja mälestuste kogumik "Abja aastad ja inimesed". Aeg möödub, selle jooksul me unustame palju, samas aga suudame mõndagi meenutada, täpsustada, uuendada. Eelmise kogumiku ja üle-eelmise koduloolise ülevaate ilmumise vahe oli samuti üle kolme aasta (2003). Tundub, et 3-4 aastat on optimaaalne aeg, mille jooksul koguneb piisavalt materjali, et seda avaldada.

Kogumik sisaldab artikleid, milles keskendutakse Vabadussõja-aegsetele pöördelahingutele, vabatahtliku tuletõrje 110 tegutsemis-aastale, Abja valla taluhäärberitele, Abja mõisale 1915. aastal, kohalike õpilaste vastupanuliikumisele ning Abja Keskkooli teatripäevadele, Abja motoklubi tegevusele ja veel paljule muule

XIII Suure-Jaani Muusikafestival


17.-23. juuni 2010 ; pühendatud heliloojatele Kappidele
[2010]

Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. Sellist kultuurikontsentratsiooni ei leia me kuskilt mujalt: heliloojad ja muusikud Artur Kapp, Villem Kapp, Eugen Kapp, Mart Saar, Julius Vaks; maalikunstnik Johann Köler; naivistlik kunstnik Paul Kondas - need on vaid mõned Suure-Jaani kandist pärit suurmehed.

1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo.

Suure-Jaani Muusikafestivali traditsioonilisteks kontserdipaikadeks olid esimestel aastatel Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik Arturi Juures, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal!

Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontsertidele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid Arturi Juures, kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused.

2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia.

Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku ja on pühendatud heliloojatele Kappidele.

Võhma Gümnaasiumi Almanahh nr 4

2010

Selles raamatus on lood Võhma Gümnaasiumist läbi erinevate inimeste silmade. Esindatud on erinevate põlvkondade mälestused ja läbi aegade kestev kool... (Külli Saarnik, Võhma Gümnaasiumi direktor)

Kalmetu luulepäev 2010

Kalmetu, [2011]

Maakondlik põhikooliealiste õpilaste luulekogu on kokku pandud Kalmetu Põhikoolis. Seekord juba kaheteistkümnes. Luuletused kirjutati 19. veebruaril 2010. aastal V. Luige nimelisel Kalmetu Luulepäeval Viljandi Linnaraamatukogus. Sel päeval esinesid noortele inspireerijana luuletaja Mehis Heinsaar ning Vilajndi muusikakoolist Piret Villem, Taavi Toomsalu ja Liisi Toomsalu. Kohal oli 16 kooli 90 õpilast.

Teisipäev, 17. mai 2011

Johannes Tetsmann. Mis oli, mis tuli

Meenutusi 1950-1990-ndatest aastatest Viljandis ja Kõpu-Tipus, vaadetega ka pisut taha- ja ettepoole
Fotod autori erakogust ning Janis Tobreluts
Arvutikiri, küljendus ja kaanekujundus Piret Holtsmann
J. Tetsmann, 2011

Raamatu väljaandmist on toetanud Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Vilajndimaa ekspertgrupp, AS Viljandi Metall, Print Best OÜ

Paljudele minu generatsiooni inimestele ei pruugi raamatus peituv info olla uudise väärtusega. Kuid tunduvalt rohkem on neid inimesi, kes ei ole 1950-1960-1970-1980-ndate aastatega üldse kokku puutunud või on mujalt siia elama asunud. Need ei tea mõnekümne aasta tagustest sündmustest ja tegemistest midagi ega ole saanud jälgida tänase kodulinna kujunemist selliseks, milline see on. [...]

Kirjatöö annab ülevaate ka kohaliku ajalehe saatusest ja tegemistest 1954-1994. Mis tingimustes neil aastakümnetel lehte tehti, sellest ei ole vist eriti kirjutatud. Peatükk annab ülevaate toimetuse koosseisust läbi aastakümnete ja aktiivsematest välisautoritest. (Lk. 3, Sissejuhatuseks)

Johannes Tetsmann on sündinud 1. augustil 1929. aastal Viljandimaal Sürgavere vallas. Sealt on siirdunud 8-aastasena Kõpu valda Kõpu-Tippu, mis on jäänudki tema kodukülaks. On lõpetanud 1943. aastal Tipu Algkooli, 1949. aastal Viljandi Maagümnaasiumi ja 1967. aastal Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Ta töötas 1954-1994 aastani Viljandi ajalehe toimetuses, kus on pidanud kõiki kirjutamise ja toimetamisega seotud ameteid, viimased 22 aastat olnud peatoimetaja.

Loe veel: Helgi Kaldma intervjuud Johannes Tetsmanniga Sakala Onlines

Kolmapäev, 11. mai 2011

Jüri Jaanson

Gunnar Press
Sauruse tee
Menu Kirjastus, 2011

Kui Jüri Jaanson 15-aastasena Viljandis esimesse sõudetrenni jõudis, ütles ta treenerile otsesõnu, et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks. Eesti kullad jättis ta vaimusilmas lihtsalt vahele. Mõni päev hiljem uuris ta koduköögis kalendrit ja teatas, et jõuab 1988. aastal olümpiale. Vend Erkiga sõlmis ta kirjaliku lepingu, millega kohustus tulema maailmameistriks. See kõik juhtus 1981. aastal teiste naeru saatel. Aga samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused. Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikemaks, esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega. Raamatus avab Jaanson heade ja halbade aegade tagamaid, räägib oma perest, treeneritest ja suurtest konkurentidest.

Kuidas Viljandiga seotud?
  • Viljandis keskkooli lõpetanud Jaanson võistles siinsel järvel 1988. aastal enne Souli olümpiat.
  • 2010. aastal krooniti Jüri Jaanson Viljandi paadimeheks

Jaak Kõdar. Jää, lume ja jäätise raamat

Steamark, 2011

Kõigil meeldib elada oma kuningriigis. Lumi lõpmatuis pilvedes ja lumeväljades, jää veekogudel, jäätis aga on kõige pirtsakam. Kui keegi temast välja ei tee, ei tee ka tema teistest.Pirtsakas jäätis hetkega sulada ja teda ei leia enam keegi. Nii juhtub kõigi pirtsakatega. Kolmteist muinasjuttu aitavad lastel aru saada, kes on tugev, hoolitsev ja sõber, kes jäiselt külm ja vaenulik.

Viljandi Muuseumi toimetised. I

Viljandi Muuseum, 2010

Eelkäija: Viljandi Muuseumi aastaraamat

Toimetised on jätkuks kuni 2009. aastani ilmunud kaheteistkümnele muuseumi aastaraamatule, jätkates ajaloo ning muuseumi kogudes olevate kultuuriväärtuste tutvustamist. Väljaande uus nimetus on tingitud muutunud oludest ning vajadusest paindlikuma vormingu järele. Trükis ilmub nüüd ka suuremas B5 formaadis, mis lubab kujutisi paremini esitada.

Artiklite valiku põhimõtted on esialgu jäänud samaks, kuid plaanis on avardada nii geograafilisi, kronoloogilisi kui ka temaatilisi piire.

Toimetiste esimeses väljaandes kirjutab Tiina Parre kollektsionäär Olev Bendist ja tema väärtuslikust fotokogust, Ain Vislapuu Viljandi Kodu-uurimise Seltsi tegevusest aastatel 1929–1944 ning Jaak Pihlak lõpetab oma uurimuste sarja Vabaduse Risti kavaleridest.

Koostööpartneritelt Tartu Ülikoolist ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb kolm kirjutist. Andres Tvauri artikkel käsitleb 2009. aastal Viljandis Lossi tänav 21 tehtud arheoloogilisi kaevamisi, Eve Rannamäe artikkel kõneleb Viljandi arheoloogilistest luuleidudest ja Inna Raud on kirja pannud Vändra kihelkonna kirivööde analüüsi.

Traditsiooniliselt on oma osa ka mälestustel. Koolipõlvest pärinevad lood on üles tähendanud Peeter Hunt, Olav Renno, Jüri Schvede ja Arno Seemen.

Viljandi muuseum tänab kõiki kaasautoreid ja toetajaid, kelle abiga toimetiste ilmumine võimalikuks sai: Harald Nurk Rootsist, Helgi Sooaru Kanadast, Helju Salumets Kanadast, Detlef Masing Saksamaalt, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapital.

Vt ka Viljandi Muuseumi toimetised I sisukorda ja sissejuhatust


Loe veel:
Margus Haav. Muuseumi toimetised said kaante vahele (Sakala)

Veekahjustustega arhivaalide käsitsemine

Jaan Lehtaru
Eesti Ajalooarhiiv, 2010

Täiendatud juhis kirjeldab erinevat tüüpi arhivaalide võimalikke veekahjustusi, arhivaalide evakueerimise ettevalmistamist ja teostamist ning vahendeid ja meetodeid kahjustunud arhivaalide pakendamiseks, märgistamiseks, külmutamiseks ja konserveerimiseks. Võrreldes 2005. aastal koostatud juhisega on lisatud illustratiivset materjali, täiendatud sisuliselt ja uuendatud asjakohaste teemat kajastavate viidetega.


Juhise eesmärk on tõhustada õnnetusjuhtumiteks valmisolekut, parandada päästetööde organiseerimist ning vähendada arhivaalide väärkäsitsemisest tingitud kahjustuste tekkimise ohtu.

Veekahjustustega arhivaalide käsitsemise juhis on mõeldud rahvusarhiivi soovitusena arhiividele ja arhiivimaterjale hoidvatele ning säilitavatele asutustele. Juhisest on abi ka kõigil teistel (raamatukogud, muuseumid, erakogud, organisatsioonid), kes on seotud meie kultuuripärandi säilitamisega.

Raamatu e-versioon SIIT