Neljapäev, 25. märts 2010

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Ilukirjanduslikud kogumikud

Tiit Aleksejev, Epp Annus, Luule Epner, Alo Joosepson, Tiina Kirss, Janika Kronberg, Lauri Sommer, Berk Vaher ja Aimar Ventsel
Retked avarilmas : Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust



Kirjanik Nikolai Baturinit on aastakümnete jooksul ülistatud ja võõristatud, peetud nii väärtkirjanduse üheks viimaseks rüütliks Eestis kui ka siinse ilmanuka jaoks liigagi suuresõnaliseks autoriks. Vähesed söandavad ta loomingut arvustada ja nii mõnigi, kes söandab, jääb ülesandele alla. Ometi on Baturini teosed hakanud paljudesse hingedesse – uue aastatuhande hakul ei ole ta vanamoodi maailmu maha vaikitud, vaid neid vaetakse ikka ja jälle. Vaeti ka 26. augustil 2006. aastal Tartu Kirjanduse Majas, tähistamaks Nikolai Baturini 70. sünnipäeva.


Kogumik neist ettekannetest on küpsenud aegamööda nagu küpsevad ka Baturini romaanid, näidendid ja luule. Kõnekoosolekust on tänaseks möödas üle kolme aasta; ometi on need tõdemused vajalikud täna ja hommegi, et mõista ühe suurima eesti kirjaniku elu- ja kunstitõdesid – et aidata neil jõuda sellesse lugejate avarilma, mida Baturin ammugi väärib.

Kalmetu luulepäev 2008
Kalmetu

Kalmetu Luulepäev on Viljandi maakonna üritus, kus 5. –9. klassi õpilased kohtuvad luuletajatega ja kirjutavad ise luuletusi. Nendest valmib luulekogu, mille saab kingituseks iga kirjutaja, kelle luuletus on luulekogus ja tema eesti keele õpetaja. Üritus kannab V. Luige nime ja sellega viiakse õpilasteni teave, et Kalmetu Põhikoolis on õppinud luuletaja Viivi Luik.

Mehed ei nuta : Kirjandusfestivali Prima Vista kirjanikeränd` 2009. 65/100

Loe ka postitust Mehed ei nuta : Kirjandusfestivali Prima Vista kirjanikeränd` 2009. 65/100


Meie mõtted : Viljandimaa õpilaste omalooming 2006-2008
Viljandi Linnaraamatukogu

Viljandi Linnaraamatukogu eestvedamisel on toimunud mitmeid projekte, millega on püütud väärtustada eesti keelt ja kirjandust, tutvustada kodukandi kirjanikke, arendada loovust ning lähendada koolinoori ning noori autoreid omavahel. Idee tähistada Viljandimaalt pärit kirjanike Minni Nurme ja Salme Ekbaumi sünniaastapäevi koolinoorte omaloominguga sai alguse kirjanike sugulastelt.

Igal sügisel kutsub linnaraamatukogu gümnaasiumiealisi noori üles omaloomingut kirjutama, 2009. aastal juba kolmeteistkümnendat korda. Emakeele õpetajate soovil hakati auhinnatud töid avaldama kogumikus „Meie mõtted“. Esimene kogumik koostati C. R. Jakobsoni nim. gümnaasiumis, järgnevad aga Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali töötajate eestvõttel. Kogumikku avaldatakse iga kolme aasta tagant.

Käesolev kogumik on järjekorralt neljas ning selle kujunduses on kasutatud Eve Tihase ja Jaanika Hundi joonistusi. Kogumiku toimetas Veronika Raudsepp Linnupuu.

Loe 2009. aasta võistluse võidutöid siit

Tartu rahutused : Valik jutte
Koostanud ja toimetanud Berk Vaher
Petrone Print

Tartu on väike puust linn. Tartu ei ole väike puust linn. Kas Tartu on üldse üks linn? Kas need, kes siin on, elavad siis ühes ja samas linnas? Kas tudeng ja prükkar elavad ühises Tartus? Kas need, kes Tartusse satuvad, on siis selles linnas, milles tartlased elavad – või millises neist?

Kas linna piiresse jõudnu ikka üldse jõuabki Tartusse või peab ta tõttama ühekorraga kõigile tänavatele, et Tartusse jõuda? Peab ta hakkama rottmehi ja deemoneid nägema, et Tartusse jõuda? Või piisab siin lapse saamisest?

Ehk muutubki Tartu tegelikkuseks vaid siis, kui sellesse saabutakse või sellest lahkutakse? Aga ikkagi – kas pabinas abiturient jõuab sellessesamasse Tartusse, millesse pageb redutama pronksiöö noakangelane? Kas Tartu sünnib musta lennukiga lahkumisest või Tartu surma eest põgenemisest? Nendes, kes taipavad, et ei saagi lahkuda ega põgeneda?

Kas Michael Jacksonil ja Marju Lauristinil on/oli seesama Tartu? Sest miks ei võinuks ka Michael Jacksonil oma Tartu olla. Sellest raamatust selgub, et oligi. See on üks väheseid asju, mis sellest raamatust selgub. Kõik muu läheb üha segasemaks. Tartu tekitab rahutust. Ja rahutusi.

Tartut ja iseennast otsivad raamatus: Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Kärt Hellerma, Piret Bristol, Maimu Berg, Vahur Afanasjev, Berk Vaher, Meelis Friedenthal, Dagmar Lamp, Marta Karu, Põim Kama, Ervin Õunapuu, Jaan Kaplinski, Urmas Tilga, Leelo Tungal, Anna-Maria Penu, Epp Petrone, Kristjan Sander, Katrin Ruus, Urmas Vadi, Tiit Aleksejev.

Valguseoks : Viljandimaa luuleklubi valimik XToimetanud Ülo Alo Võsar
Kujundanud Hilve Koidla
Küljendanud Piret Holtsmann
Viljandimaa Luuleklubi
Viljandi, 2009

Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuurkapitali Viljandimaa Ekspertgrupp; Abja, Kolga-Jaani, Tarvastu ja Viiratsi Vallavalitsus; OÜ Sallasto, Sirje Raotma, Väino Luik

Autorid: Veronika Ariva, Rein Aunistu, Vaike Birk, Hilda Kaljula, Mari Karilaid, Lev Konovalov, Maie Lond, Tiiu Luht, Reet Oidermaa, Heinrich Oja, Antu Ott, Maie Perve, Reet Post, Peeter Raotma, Jüri Tamtik, Aadu Tomson

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Nikolai Baturin

Delfiinide tee : Romantiline histooriaEesti Raamat
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest. Sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud… merest. See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla, see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest, inimestest ja delfiinidest.

Noor jää
Eesti Raamat


Lugeja leiab siin ühe noore perekonna ootamatu purunemise loo. Ent triviaalsest armastuskolmnurgast enam huvitab autorit inimsuhete keerulisus, elu ja armastuse ning egoismi süvahoovused. Romaani võib pidada oma juurte, eestimaise kohatruuduse, iseendaks jäämise looks. Kui sellele lisada romaanitegelasi aeg-ajalt häiriv, peaaegu kuulmatu taevaalune müra, siis tõdeme koos autoriga, et inimeste maailmas on peaaegu alati midagi korrast ära.

Sodiaak : luulekogumik CD-lKoostanud Reet Post
Muusika Jan Viileberg
Loevad Indrek Sammul ja Karmela Tennemaa

Luulepõimikus kasutatud Nikolai Batuurini luule kõrval ka Urmas Sisaski, Tõnis Kaumani ja Timo Steineri tekste

CD väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Viljandi Muusikakool, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus ja Viljandi Linnaraamatukogu

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Sirje Kiin "Marie Under"

Sirje Kiin (Sirje Ruutsoo; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. Kriitiku ja kirjandusteadlasena on ta keskendunud eesti luulele.

Sirje Kiin kirjutas Viljandi raamatukogule kingitud eksemplari pühenduse.
foto: Tiina Sarv




Marie UnderTänapäev

Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu eesti rahva 20. sajandi emotsionaalselt kaasahaarav ajalugu. Raamat on illustreeritud mitmesaja pildiga.

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Jaan Lattik

Meie noored
Valimik raamatutest Meie noored, Mets ja Minu kodu
Canopus


Karula valla talurentniku kirikuõpetajast, riigitegelasest ja kirjanikust poeg Jaan Lattik (3.11.1878 - 27.06.1967) jutustab selles raamatus lugusid elust 19.-20. sajandi vahetuse Karula kihelkonnas. Need lood kõnelevad kehvast, kuid nii laste kui täiskasvanute poolt palavalt armastatud kodust, tollest kaugest ajast, kui väikesel Jaanil ja tema sõpradel veel püksa ei olnud ning edimädsest armastusest... Tänastele rändajatele juhatab Karule kiriku juurde teed kivisse raiutud karjapoisike Mäksite (Mägiste) talu teeotsas.

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Nirti

Nirti (õieti Triin Põldra; sündinud 28. veebruaril 1988) on eesti noorkirjanik ja blogija. Trükis on avaldatud üks romaan, kaks juttu ja raamatuarvustusi.

Ja anna meile andeks meie võlad...
Petrone Print

Noore autori esikromaan „Ja anna meile andeks meie võlad…“ jutustab peategelase Liliti silmade läbi nendest Eesti igapäevaelu tahkudest, mille ees me parema meelega silmad kinni pigistaksime.

Loe ka postitust Ja anna meile andeks meie võlad... 

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Birk Rohelend

Õige nimega Hele-Riin Moon
Sündinud Viljandis 17. aprillil 1981. aastal. Eesti kirjanik.

On õppinud ja 1999. aastal lõpetanud Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi. Ülikooliaastatel, õppides geenitehnoloogiat, füsioteraapiat ja kommunikatsiooni, elas Birk Tartus, nüüd on Tallinnas.

Ta on üks kirjastuses Tänapäev välja antud noorsooromaani sarjade (2007 ja 2009) autoritest. Alates 2008. aasta sügisest kirjandusrühmituse Purpurmust org liige.

Originaalfoto autor Rita Martinson

Loe veel noore kirjaniku kohta siit

Alexander ja Belle : Ballaad
Tammerraamat


Ja olen liigselt armastanud üht.
Te andestage mulle,
et jätan teile tühjad pihud,
kust kare õnn on välja libisenud...
Ja jätan teile selged silmad,
mis näinud tõde liiga alasti.

Raamat on valminud Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööna.

Enesetapjad
Raamat sarjast Tänapäeva noorsooromaan
Tänapäev


Kui inimesed mitte ei sünniks, vaid neid aretataks inkubaatorites, oleksid ehk nad kõik normidele vastavad. Ometi on võimalik, et isegi siis oleksid mõned katseklaasibeebid teistmoodi. Alati leidub mõni valge vares. Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks võimalust: kas kanda oma valget sulestikku kõigest hoolimata või võõbata see mustaks. Paraku ei mõju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks võõbata.

«Enesetapjad» on Birk Rohelendi teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Mu sõraline sõber
Tammerraamat

Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind - kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võib-olla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi «tõelist» saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune suhe inimese ja inimese vahel on kaubanduslik tehing: mina tarbin teid, teie mind; ma annan teile midagi, mis mulle kuulub, ja võtan vastutasuks tükikese teist.

Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha pälvinud käsikiri. žürii liige Peeter Helme: «Birk Rohelend osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas!»

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Luule

Anu Adari
Luitetuulte sosin
Deco Galerii

Esitatud on lembelüüre, millele sekundeerivad fragmendid Pallo-Vaigu maalidest.

Tegelikult ikkagi illustreerivad pildid toekalt kirjandust ning tegemist kolme looja koostööga, kus kõik on harmooniliselt omavahel seotud: nii kujundaja, kunstnik kui ka luuletaja.

Vaata ka postitust Kultuur : 8/2009

Andres Allan
Öötrükid
Käsikirjade põhjal koostanud Lauri Sommer
Menu


Mõistatuslikult ja vara lahkunud Andres Allan (1965-1988) jõudis olla varane punkar, teoloogia üliõpilane, karateka, mõisaomanik ning müstilise varjundiga rändaja. Tema jõuliselt siirad, nägemuslikud ja looduslähedased tekstid on ehk kaheksakümnendate huvitavaim varju jäänud luuleleid. Kolmandik “Öötrükkide” luuletustest on varem ilmumata. Pikk järelsõna räägib nii Eesti alternatiivkultuuri suunanud teemadest, kui Allani omailma varjatud soppidest.

Lauri Sommer on ära teinud suure ja tänuväärse töö. 50-leheküljeline järelsõna raamatu lõpul on tõeline biograafiakatse. Hoolega on intervjueeritud lähedasi ja läbi töötatud järelejäänud pabereid. Ja kõik need leheküljed on pühendatud luuletajale, kes lahkus meie seast 22aastaselt! Ilus on ka autori venna Raoul Kurvitza kujundus koos ohtrate, möödaniku salapära õhkuvate fotodega Käända mõisast. (Kalev Keskküla, Eesti Ekspress 2.05.2009)

Ülo Alo
Sõnade simman : luulet jooksval lindil
Fotod Endel Veliste
Vali Press


Luuletust luuletuse järele
Tipid –
See on see maailmavalu.
Ükskord me olime hipid,
Päikesest purjus
Ja paljajalu.

foto: ELMO RIIG/SAKALA

Jaak Kõdar
Poolel teel mõttetusse
Steamark


Natuke soojust,
natuke valgust,
natuke hinge,
natuke algust,
ja mõni kübeke armastust.


Maie Lond
Püha muld
Kujundanud Ülo Alo Võsar
Illustratsioonid Maie Lond


Aeg kaob

Kõnnin vaikselt kirjul vaibal,
kindlat aega tiksub kell.
Aeg ei peatu ja siis taipad,
tunde loeb su liivakell.
Taipad ja sul hakkab kiire –
pliidil aurab supipott…
Lõksu pead veel püüdma hiire,
eile lõksus oli rott.
Elu nõuab kindlat rütmi,
kingatallad kinnitust…
Jätkuma siis peab veel kõiki –
usku, lootust, armastust.

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Ajalugu ja mälestused

Helme-Tõrva ajaloost
Koostanud Heino Ross

Käesolev tagasivaade Helme-Tõrva minevikule on koostatud toetudes arhiivides säilitatavatele materjalidele. Oluline osa on Helme koguduse arhiivil ja kirikuraamatutel, samuti säilinud fotodel. Viimastel on üsnagi kaaluv tähtsus, sest foto on ennekõike dokument, mis kajastab aega ja olukordi vahel paremini, kui mõnigi kirjapanek.

Henrik Visnapuu : Märkused ja muljed wanawara korjamisel
Sari Vanavara kogumisretkedelt 7
Eesti Rahva Muuseum


Vaata ka postitust Henrik Visnapuu : Märkused ja muljed wanawara korjamisel

Kildu kooli lugu 1909-2009
Toimetuskolleegium: Merle Rang, Jüri Hansen, Andres Marand, Enn Siimer
Kildu Põhikool

Kildu kooli 100 aastapäevale pühendatud raamat


Ants Kõverjalg
Valikud elus. Neljas raamat : Inimsuhete tugitalad pedagoogi pilgu läbi
Hotpress


Vaata ka postitust Haridus ja kasvatus : 12/09

Paul Lehesmets
Meenutuste vallas
Imprint, Abja : P. Lehesmets

See töö on väike kokkuvõte Abja Keskkooli ühest ajajärgust. See on pilguheit töödele ja tegemistele 40-ndatest kuni 80-ndateni. Materjali selleks on andnud mälestused, vilistlaste meenutused ja kroonikaraamat, mida direktor Heino Einer põhjalikult pidas.


Mark Soosaar
Seest suurem kui väljast
Uue Kunsti Muuseum


Ühe naiskunstniku (Lydia Nirk-Soosaar) lugu.

Lydia Nirk-Soosaare teosed hõljuvad sümbolismi ja postmodernismi vahel. On ilmne, et tema tema looming põhineb seostele Van Goghga, kelle mõju on tuntav kujutatud vormide tugevates kontuurjoonistes ja rikkalikus maalitehnlilises kangas. Tunda on soome sümbolisti Hugo Simbergi loomingu kaja. Eesti naiskunstniku teostest peegeldub vastu ka 19. sajandil elanud ja tunnustatud prantsuse realisti Jules Bretoni talupoja-temaatika.

Suurt osa Lydia Nirk-Soosaare loometeest saatis nõukogude võim, ent tema loomingus puuduvad sotsrealismi mõjud.

Edward Lucie-Smith kunstiteadlane, London


Jaak Pihlak, Alo Lõhmus, Lauri Vahtre, Rainer Sternfeld, Andri Laidre
Vabadussõjast võidusambani
Valgus

Vaata ka postitust Vabadussõjast võidusambani

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Varia

Etnograafilised sõbad ja tekid: lühike õpetusraamat
Koostajad: Kristi Jõeste, Ave Matsin, Christi Kütt
Sarjast Rahvuslik käsitöö
Eesti Loomeagentuur


Raamat „Etnograafilised sõbad ja tekid: lühike õpetusraamat“ on mõeldud Eesti etnograafilisest tekstiilipärandist huvituvale kangakudujale. Siia pole koondatud kõik Eestis ajalooliselt levinud vaiba- ja ülevisete tüübid, vaid väike osa neist – valik lihttriibulisi ja kiritriipudega koerips- ja sõbakirjalistes tehnikates kootud variante.

Raamat annab lühiülevaate sõbade ja tekkide ajaloolisest levikust ning juhiseid nende kudumiseks. Väljaande praktilise poole moodustavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna tekstiili eriala tudendite valmistatud koopiavaipade tegemise juhised. Koopiate aluseks on originaalesemed muuseumitest. Nii koosnebki iga konkreetne juhis originaal- ja koopiavaiba fotost, muuseumist pärineva eseme saamisloost-kirjeldusest ja selle kudumise õpetusest.

Sille Varblane
Lõbusad võileivad
Tammerraamat


Vaata ka postitust Ihu, hinge ja tervise heaks : 4/2009

Mari-Liis Velberg
Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel : magistritöö
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia : VAT Teater

Vaata ka postitust Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel : magistritöö

Võrtsjärv geoloogide vaateväljas
Bülletään (Eesti Geoloogia Selts) ; 8/09


Bibliograafia artiklite lõpus

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Kogumikud, almanahhid, aastaraamatud

Mulkide almanak 19/2009

Tänavu on olnud meile suurte pidude aasta, mille krooniks oli Laulu- ja tantsupidu Tallinnas. Meie selts sai aga 75-seks. On hea meel tõdeda, et oleme ajahambale vastu pidanud.
Toimetus



Rahvakultuuri aastaraamat 2008 = Folk culture yearbook 2008
Koostanud ja toimetanud Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud raamat sisaldab:
- Maavanemate mõtisklusi Eestimaast ja tema sünnipäevast;
- Hetki üleriigilistest ja maakondlikest rahvakultuurisündmustest;
- Loetelu Eesti Kultuurkapitali maakondlike eksprtgruppide poolt tunnustatud kultuuritegijatest ja -sündmustest;
- Ülevaadet riiklikust statistilisest vaatlusest "Rahvakultuur 2008".

Kõikidest artiklitest on ka inglisekeelsed lühikokkuvõtted.


Sakala kalender 2010 : Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne
Loominguline kollektiiv Sakala Kalender: Heiki Raudla, Ain Vislapuu, Jaak Pihlak, Marge Liivakivi, Olav Renno
Sakala Kalender

See pole mitte tavaline kalender. Nagu varasematel aastatelgi jätkab Sakala kalender vahvate ja meeleolukate juttudega ning soovitustega, mida teistest kalendritest ei leia.


Viljandimaa koduloolasi : teatmik

Teatmiku väljaandmiseks aitas raha taotleda Ele Saar Viljandimaa Omavalitsuste Liidust.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Hasartmängumaksu Nõukogu, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Kodu-uurimise Selts.

Raamatu koostaja Vaike Birk, kujundaja Elma von Stryk, toimetaja Ülo Alo Võsar, küljendaja Maidu Tafenau, raamat trükiti Tartumaa trükikojas.

Teatmikku aitas trükkimiseks ette valmistada Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali töötaja ning Eesti Kodu-uurimise Seltsi osakonna liikmete tegevuse organiseerija Marge Liivakivi.

Raamatu esitlus toimus 9. mail Viljandi Linnaraamatukogu galeriis. Kohale olid kutsutud kõik, kes olid saatnud oma elulood teatmikus avaldamiseks.

Teatmikust leiab andmeid 69 kodu-uurimisega seotud inimese kohta, kes on kas üksikuurijad, õpilaste kodu-uurimistööde juhendajad, vanavarakogujad, valla-, kooli- või talumuuseumi loojad Viljandist ja Viljandimaalt.


Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2008

Viljandi muuseumi aastaraamat jätkab varasematest köidetest tuttavaid teemasid ning pakub huvitavaid mälestusi läinud sajandi algupoolelt. Artiklid täistekstiliste failidena leiab SIIT


Viljandimaa põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate kogumik : "Sakala" kaasväljaanne
Sakala Kirjastus


Kogumik on pühendatud kõigile neile, kes olid 2009. aasta kevadel lõpetamas Viljandimaa põhikooli või gümnaasiumi. Kogumikus on ilmutatud koolilaste omalooming ning informatsiooni erinevate edasiõppimise võimaluste kohta.


Viljandi XXIV vanamuusika festival : 7. – 12. juuli 2009

See on festival iidse linna ilu ja sajanditega testitud muusikaga. Vanima eesti vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades.


Viljandimaa turismiinfo 2009 = Viljani County Tourist Information 2009
Sakala Kirjastus

Üldinfo, asukoht, loodus, ajalugu, vaatamisväärsused, kultuurikalender, majutusinfo, toitlustusasutused, vaba aja veetmise võimalused, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandusinfo, teenused, Viljandi linna kaart ja Viljandi maakonna kaart.

Neljapäev, 11. märts 2010

Lõbusad lastetoidud

Sille Varblane
Tammerraamat, 2010


Sellest raamatust leiate rohkem kui 160 erinevat soolast ja magusat ideed, kuidas laste peolaud, aga ka igapäevane hommiku- või õhtusöök põnevamaks muuta. Selgub, et lõbusad võivad olla nii soolased toidud, pudrud ja magustoidud kui ka küpsetised. Ja üsna väikese vaevaga.

Sille Varblane on 33-aastane kolme lapse ema. Varem on autorilt ilmunud raamatud “Lõbusad võileivad” ja “Kokkuhoiu kokaraamat”.

Kolmapäev, 10. märts 2010

Kalmetu luulepäev 2009

Kalmetu, 2010

Kalmetu Luulepäev on Viljandi maakonna üritus, kus 5. –9. klassi õpilased kohtuvad luuletajatega ja kirjutavad ise luuletusi. Nendest valmib luulekogu, mille saab kingituseks iga kirjutaja, kelle luuletus on luulekogus ja tema eesti keele õpetaja. Üritus kannab V. Luige nime ja sellega viiakse õpilasteni teave, et Kalmetu Põhikoolis on õppinud luuletaja Viivi Luik.

Eessõna
Kallis lugeja!
Käesolev luulekogu on üheteistkümnes, mis on valminud Viljandimaa põhikooliealiste õpilaste luuleloomingust.
Luuletused on kirjutatud 27. veebruaril 2009. a. V. Luige nimelisel Kalmetu Luulepäeval Viljandi Linnaraamatukogus, kui õpilastele rääkis elust ja luulest Doris Kareva.
Üritus kannab Viivi Luige nime, sest väärtustame teadmist, et kirjanik Viivi Luik õppis Kalmetu Põhikoolis.
Suur tänu maakonna emakeeleõpetajatele, kes saatsin luulehuvilisi õpilasi kirjutama. Kohal oli 26 õpetaja 69 õpilast 16 koolist.
Ettevõtmist korraldab Kalmetu Põhikooli emakeeleõpetaja Ene Toomsalu