9. november - August Oswald Westren-Doll

Eesti ja Saksa pastor, kodu-uurija ning pedagoog
August Oswald Westren-Doll
9.11.1882 Viljandi—24.05.1961 Göttingen, Saksamaa

August Oswald Westren-Doll (9. november 1882 Viljandi – 24. mai 1961 Göttingen, Saksamaa) oli Eesti ja saksa pastor ning pedagoog. Ta õppis 1894–97 Viljandis Bormanni erakoolis ning 1897–1901 Pärnu Gümnaasiumis. Lõpetas 1906 Tartu Keiserliku Ülikooli kuldmedaliga (cand. theol.). 1907 sooritas Riias konsistooriumieksami. Ordineeriti 10. veebruaril 1908 õpetajaks.

1908–1909 töötas abiõpetajana ning 1909–1924 pastorina Palamuse Püha Bartholomeuse kogudusus, aastatel 1920–1924 oli veel Tartu praostkonna praost. Seejärel oli ta aastatel 1924–1939 Viljandi Jaani koguduse pastor ning töötas usuõpetajana Viljandi gümnaasiumides. 1922–1927 Õpetatud Eesti Seltsi esimees.

1939 emigreerus Westren-Doll Saksamaale. Seal töötas kirikuõpetajana 1940–1946 Elbingis (praeguses Elbląg'is, Warmia-Masuuria vojevoodkonnas) ja 1946–1955 Mengershausenis (Göttingeni kreisis, Alam-Saksi liidumaal). Aastast 1957 teoloogia doktor.

Isiklikku
Ta on pastor August Jacob Westren-Dolli poeg

Kirjandust

• Ewangeliumi Lutheruse kiriku koguduste abi-kassa Weneriigis. 25. aastase asutamise, töö ja toe mälestuseks 1859-1884, Tallinn 1884
• Ewangeliumi Lutheruse kiriku koguduste abi-kassa Weneriigis. Tõine leht, tema tööst Liiwimaal 1859-1885, Tartu, 1885
• Ewangeliumi-Lutheruse kiriku koguduste abikassa Weneriigis. Kuues leht, Abikassa tarwidusest ja tööst laiali-pillatud usuwendade kasuks 1890, Tartu, 1890
• Jõulu album, Viljandi : [s.n.], 1929 (üks autoritest)
• Kevadepühade album : aprillikuul 1930 Tartu (üks autoritest)
• Viljandi ajalugu, juht ja linnaplaan, Viljandi 1939

Allikas: Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/August_Osvald_Westr%C3%A8n-Doll

13. november – Hans Wühner

Hans Wühner

Sündinud Hans Vanakubja

13.11.1836 Aidu vald, Paistu kihelkond – 13.08.1911 Karula vald

Kihelkonnaõpetaja ja Eesti rahvusliku liikumise tegelane

Hans Wühner (1836-1911) oli üks eesti ärkamisaja suurkujudest. Ta sündis Tarvastu naaberkihelkonnas Paistus Aidu vallas. Oma aja kohta omandas ta küllaltki hea hariduse, lõpetades Viljandi kreiskooli.

Wühner tuli Viljandisse kooli 1849. a. Algul õppis ta vaeslaste-koolis, kuid nagu ta ise oma eluloos ütleb, ei meeldinud kool „tema mustuse pärast“ ja poiss pandi elementaarkooli. Siin oli ta hea õpilane, nii et: „Kolmveerand aasta pärast sain juba I, ülemasse klassi, kus ma pärast ka priimuseks, järelevaatajaks olin ja aastas üheksa kord kiita sain.“ Elementaarkoolis õppis Wühner ligi kaks aastat (1850-1852). 1852.-1854. a. õppis ta kreiskoolis. Ta ise märgib, et kreiskoolis käimise ajal oli suur venestamise tung. Isegi jaanipäeval on kool tegutsenud ja need õpetajad, kes korrale ei allunud, vallandati. Uued õpetajad lubasid vene keele tundides rääkida ainult vene keelt: „käsust üleastujad said endale „eesli“ kaela ja pidid pärast kinni jääma“.

Sooritas 1854. aastal kihelkonnakooliõpetaja kutseeksami ja töötas seejärel Paistu kihelkonnakoolis (1854–1858), Tarvastu kihelkonnakoolis (1858–1880) ja Tarvastu köstrina. Wühner saavutas koolitöös suurt edu. Wühner on olnud mõnegi eesti rahvusliku liikumise ühisettevõtte algataja. Koolmeistrina kasvatas Wühner õpilastes rahvustunnet ja isamaalisust. Tema käe all on haridust omandanud Mihkel Veske, Ado Grenzstein, Martin Lipp.

Oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, edendades Tarvastu kultuuri- ja hariduselu ning korraldades ühiskondlikke üritusi. Koos Jaan Adamsoniga oli Wühner eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli mõtte algatajaks ja populariseerijaks. Samuti oli ta lähedalt seotud teise rahvusliku liikumise ürituse – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisega. Tema eestvõttel asutati 1870. aastal Viljandi Põllumeeste Selts. Tarvastu organiseeris Wühner pasuna- ja laulukoori, mis võtsid osa esimesest üldlaulupeost Tartus 1869. aastal.

Wühneril oli ka kogukas isiklik raamatukogu. Laia silmaringiga pedagoogi ja raamatusõbrana mõistis Wühner, kui palju võib rahvale anda raamat. Nii pandigi kihelkonnakooli ruumes rahva kogutud raamatutest ja rahast alus Tarvastu kihelkonna raamatukogule (1860). Korjandus raamatukogu heaks tõi sisse sadakond raamatut ja 36 rubla 50 kopikat rahas. See väiksena näiv summa võimaldas ometi osta küllaltki suurel hulgal raamatuid – 200. Raamatukogu jaoks töötati välja põhikiri, millega määrati kindlaks raamatukogu eesmärk, tema töökorraldus ja laenutamise tingimused. Tarvastu raamatukogust saab lähemalt lugeda meie blogi varasemast postitusest "VLRK 110: Viljandimaa raamatukogud ärkamisajast Esimese Vabariigi lõpuni"

Hans Wühner kaastööd kõikidele rahvuslikele ajalehtedele. Wühner oli üks väheseid rahvuslasi, kes osales kõigis olulisemates ärkamisaja ettevõtmistes.

Ostis 1880. aastal Keeri mõisa Nõo kihelkonnas ning oli Nõo kiriku eestseisja.

Allikad:

• Eesti Entsüklopeedia VIII. Tartu : Loodus, 1937. Lk. 1298
• Priidel, Endel. Viljandi ja kirjamehed. Tallinn : Eesti Raamat, 1971. Lk. 23.