12. mai - Joosep Kapp

Eesti koolmeister ja muusik
Joosep Kapp 
12. mai 1833 Rutikvere, Põltsamaa khk – 20. veebruar 1894 Suure-Jaani (vkj 30. aprill 1833 – 08. veebruar 1894)

Joosep Kapp, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA
Foto: Vikipeedia

J. Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus tööle Adavere mõisa aidamehena. Rutikveres sai Joosep Kapp isa käe all alghariduse ja saadeti peagi Tartu Kreiskooli. Hiljem jätkas õpinguid Tartus gümnaasiumis ja peale seda Valgas Cimze seminaris.

1853. aasta suve veetis Joosep Kapp Tormas Adam Jakobsoni poegade Carl Roberti ja Friedrich Corneliuse koduõpetajana. Avara silmaringiga ja haritud Joosep Kapi mõju C. R. Jakobsoni arenemisteele oli suur. Rõhutamist väärib Joosep Kapi kriitiline suhtumine usuküsimustesse ning Prantsuse revolutsioonile kaasamõtlemise oskus.

1853. aastal sai temast Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetaja, 1857. aastal valiti ta Suure-Jaani kihelkonnakooli koolmeistriks ja köstriks. Õppetöös pani erilist rõhku külakoolmeistrite väljaõpetamisele.

1878. aastal koostas J. Kapp õppekirjanduse rikastamise eesmärgil raamatu “Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks” (110 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR), mis jäi pikemaks ajaks ainsaks selle teemaliseks õpikuks.

1879. aastal andis välja raamatu “Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad” (60 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR)

J. Kapp pani suurt rõhku ka muusikalise isetegevuse arendamisele.

Asutas:

• 1862. aastal Suure-Jaani meeskoori
• 1871. aastal puhkpilliorkestri
• 1887. aastal laulu-ja mänguseltsi “Ilmatar” (hiljem sai sellest haridusselts)
• 1890. aastal “Ilmatar’i” juurde segakoori
• 1891. aastal viiuliorkestri

Oli aktiivne osaline mitmetes seltsiliikumistes

• 1870. aastast alates Aleksandrikooli liikumise raames Eesti Aleksandrikooli asutaja ja peakomitee liige.
• Juhtis Suure-Jaanis ka Aleksandrikooli abikomiteed
• Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja 1872. aastani selle president, hiljem asepresident.
• Alates 1868. aastast, mil ta andis allkirja Eesti Kirjameeste Seltsi eelkäija Eesti Õppetuse Raamatude Laiali Lautamise Selts’i põhikirjale, sai temast ka selle liige. Alates 1872. aastast kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse ja tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala. Joosepi ja C. R. Jakobsoni vaated läksid lahku alles 1881. aastal, mil Joosep Kapp koos J. Hurda ja tema pooldajatega astus Eesti Kirjameeste Seltsi ridadest välja.

Foto allikas: Turismiweb

Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule ja 1896. aastal püstitati endise õpilase Meineri kavandi järgi valminud hauasammas tema kalmule. Hauasamba avamiseks komponeeris tema poeg Artur Kapp ühe oma esimestest lauludest.

Joosep Kapi perekond

Tema abikaasaks oli Minna Kapp (03. november 1841 – 30. november 1901), kes pärines kaupmees Martensi perekonnast. Neil oli 15 last, kellest suureks kasvasid Valter Kapp (11. jaanuar 1865 – 23. aprill 1919), kellest sai advokaat, Else (1871 - ?) ja Margot (sünd. Kapp), Pärli (21. aprill 1882 – 1851), Linda (1888–1954), Artur Kapp (28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952), kellest sai helilooja, Aleksander Kapp (06. juuli 1874 – 09. september 1940), kellest sai vaimulik ja Hans Kapp (19. juuni 1870 – 19. aprill 1938), kes jätkas isa tööd kihelkonnakooli juhatajana.

Allikad: 

• Joosep Kapp // Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Joosep_Kapp , 23. mai 2023. Suure-Jaani kooli ajalugu https://www.sjg.edu.ee/index.php/ajalugu/ (vaadatud 23. mai 2023)
• Valgemäe, P. 1966. Gertrud Kapp IN MEMORIAM // Vaba Eestlane (1966) 09. juuli, lk 7. URL täistekstile:  https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1966/07/09/7 (vaadatud 23. mai 2023).
• Kuningas, O. Kust kõik alguse sai // Sakala (1994) 31. märts.
• Eesti ajalugu elulugudes / Koost. Vahtre, S. - Tallinn : Olion, 1997. - Lk 74-75
• Tõnson, H. Eesti heliloojaid: Villem Kapp. - Tallinn : Eesti Raamat, 1967. - Lk 5-25
• Prinits, O. Eestikeelse geomeetriaõpetuse rajajad Joosep Kapp ja Jakob Tülk // Akadeemia (1997) nr 1, lk 3-33

Juurde saab uurida Suure-Jaani raamatukogust ja Kappide majamuuseumist. Lisaks võib ka külastada algselt nende mälestuseks korraldatud Suure-Jaani muusikafestivali, mille algusaastatel kuulis ainult Kappide muusikat, kuid nüüdseks on lisandunud teisigi autoreid.

Koostaja Ingel Vossmann-Treial

Douglas Murray. SÕDA LÄÄNE VASTU

Postimees Kirjastus, 2022
255 lk

Raamatu autor, Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Kirjanik on tuntust kogunud oma artiklite ja raamatutega, kus kritiseerib islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Selles raamatus tõstatab Murray teravalt üles küsimuse, mis toimub Lääne traditsiooni ja kultuuriga, mida on aastasadu kõrgelt hinnatud ja mille üle uhkust tuntud. Mida peaks Lääs ette võtma süütundega rassismi teemal? Kas ikka peaks nii kergekäeliselt kõrvale heitma Euroopa tuntumate filosoofide maailmavaated? Kuidas lunastada patte nii, et ilmsüütud jääksid karistamata ning vääritud premeerimata? Kas on õige hävitada seni tunnustatud kunstnike, muusikute ja kirjanike töid, selle pärast, et neis kirjeldatakse või kujutatakse midagi, mis tänapäeval enam ei ole sobilik?

Murray kirjeldab viimase kümne aasta jooksul aset leidnud sündmusi, mis panevad lugeja kaasa mõtlema ja tõsiselt kahtlema selles, kuhu lõpuks tõmmata piir, et peatada hoo sisse saanud liblikaefekt. Ei saa eitada, et Lääs on teinud ajaloo vältel palju vigu. Ajalooline kriitika ja ümbermõtestamine pole ju iseenesest halb kuid ometi ei tohiks kõigi nähtavate probleemidega võitlemisel niivõrd hoogu sattuda, et esialgne mõte selle varju jääb. Eriti kui võitlust peavad ebaausad inimesed äärmuslike loosungite all.

Esimene asi on kindlaks teha, kas ülekohut üldse tehti. Ja kui tehti, siis mil määral. Järgnevalt on vaja välja uurida, kellele konkreetselt liiga tehti ja kes konkreetselt tegi. Kui on vaja andeks paluda või andeks anda, siis kes peaks seda paluma ja kes peaks andestama? Kui on vaja midagi kompenseerida või tagastada, siis kust see peaks tulemas ja kellele minema?

Need on vaid mõned neist küsimustest, mis käivad kaasas vaidlusega Lääne ajaloo üle… (Katkend lk. 118)

Head kaasamõtlemist!

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2133004

24. aprill - Jaan Rannap (snd Reinbach)

Jaan Rannap
Eesti haridustegelane
Kuni 1936. aastani Jaan Reinbach 
24. aprill 1888 Kamsi k, Tuhalaane v – 22. märts 1955 Viljandi rajoon

Sündis 24. aprill 1888 Viljandimaal Tuhalaane vallas Kamsi külas tõllasepp Reinbachi pere noorema pojana.

Haridustee

Alustas õpinguid 8-aastasena isa kõrval ja jätkas järgmisest sügisest õpinguid Tuhalaane valla Taru koolis. Venna õpingute järel asus õppima Tarvastu kihelkonnakoolis, kust hiljem siirdus Kärstna ministeeriumikooli.

1904. aastal astus Jaan Tartu Õpetajate Seminari, mille lõpetas 1908. aastal.

Töökäik

Peale kooli lõpetamist 1908. aastal sai kohe asetäitjaõpetaja koha Helme ja hiljem ka Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetajate Hans Kapi ja Peeter Pratka kõrvale. I maailmasõja puhkedes läks sõjaväkke ning tegutses seal peamiselt kirjutajana kuni 1917. aastani.

1917. aasta sügisest valiti Halliste kihelkonnakooli juhatajaks. Selles ametis töötas Jaan Rannap 1948. aastani. Asutas koolimuuseumi, mille jaoks kogus materjale ise ja ka õpilaste abiga.

Jaan Reinbach organiseeris kooli 50. aastapäeva tähistamise ja sel puhul osteti koolile korjanduste ja muude tegevuste tulu eest pianiino. 1929. aastal rajati kooli ümber denropark, mille algmaterjali andis Õisu metskond. 1933. aastal rajas Jaan Reinbach kooli lähedal asuvale kalmistule tammeallee. Koos vilistlastega korraldas kooli raamatukogule laiaulatuslikku kogude täiendamist.

1935. aastal võttis Jaan Reinbach nimede eestistamise ajal omale nimeks Rannap.

1938. aastal leidis Halliste kool märkimist, kui eeskujulik kool. Samal aastal osteti koolile pidudel teenitud tulu eest mandoliinikomplekt ja esineti orkestriga kooli üritustel ja rahvamajas. Kooli juurde rajati meteoroloogiliste vaatluste väljak koos kõigi vajalike mõõteriistadega.

Halliste kooli mandoliiniorkester on olnud J. Rannapi juhtimisel Pärnumaa koolide parimaks muusikakollektiiviks.

1953. aastal esines J. Rannap ettekandega Pärnu oblasti õpetajate kongressil, selgitades oma tööd kooliaias. 1959.-1962. aastatel oli Halliste kool Moskva põllumajandusnäitustel esineja.

Pere

1923. aastal abiellus Jaan Halliste kooli õpetaja Linda Hermanniga.

1924. aastal sündis perre tütar Hilja, 1927. aastal sündis perre poeg Heino, kellest sai tunnustatud muusikapedagoog, ning 1931. aastal poeg Jaan, kellest sirgus kirjanik. Pere noorim tütar Linda sündis 1933. aastal ja temast sai kergejõustiklane ja treener.

Jaan Rannapi deviis oli „Rahvas kooliga ja kool rahvaga!“. Ta oli ise õppinud viiulit nii kodus kui seminaris ja tema mitmest viiulist üks oli tõllassepast isa tehtud.

Jaan Rannap suri 22. märtsil 1955. aastal ja on maetud Halliste kalmistule

Ta taotles:

• kooli ja kodu ühtsust
• teadmiste levitamist ringis õpetaja-õpilane-lapsevanem-õpilane
• majanduselu sõltuvuse teadvustamist haridusest

Rajas:

• Botaanilise pargi
• Iluaiad
• Puu- ja juurvilja näidisaia
• Spordiväljakud
• Meteoroloogilise vaatlusväljaku

Organiseeris:

• Koolikoori
• Kooliorkestri
• Suurlavastusi
• Rahvapärimuste kogumisi
• Koolimuuseumi
• Koolikooperatiivi
• Õpilasorganisatsioonid

Levitas kõnekoosolekutel teadmisi:

• Kodusest kasvatusest
• Looduse ja perekonna vahekorras
• Eesti omariiklusest ja demokraatiast
• C.R. Jakobsonist ja tema tähtsusest rahvuslasena
• Religiooni osast inimkonna elus
• Raamatust ja ta osatähtsusest kultuuris
• Hõimurahvaste sidemetest
• Vaimse elu ja majanduselu sõltuvusest teineteisest
• Arengu sõltuvusest tööst

Halliste Noorsoo Ühingu juhatus
Foto Halliste leerimaja / Facebook Alistekund

Istuvad vasakult: August Kuusik (7.07.1897 - 27.02.1986), Jaan Rannap (Reinbach) 24.04.1888 - 22.03.1955), Hendrik Luukas (25.12.1862 - 21.04.1931), Märt Nurk (9.01.1896 - 28.11.1939)

Seisavad vasakult: Hans Villemi (Villemson) (6.12.1894 - 25.08.1942), Johann Lainas (25.01.1898 - 4.05.1957)

Allikad:

1. Õpetajad kooli-, kultuuri- ja ühiskonnategelastena 1990 lk 23-30
2. Kodukotus nr 12 lk 98
3. Sakala 23. aprill 1988 
4. Jaan Rannap (õpetaja) https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap_(%C3%B5petaja)
5.  Webzone.ee/halliste/kool.htm (11. mai 2023 kontrollitud)
6. Linda Rannap https://www.esbl.ee/biograafia/Linda_Rannap

Koostaja Ingel Vossmann-Treial