23. märts - Ene Juurik

Sündinud Kartau
23.03.1942 Antsla, Võrumaa
Kodu-uurija

Ene Juuriku isa Oskar Kartau oli sündinud 1907. aastal ning töötas Valgamaal vanemzootehnikuna, kui ta 1945. aastal arreteeriti. Nõukogude võim süüdistas teda Omakaitse tegevuses osalemises ning Tallinnas toimunud sõjatribunali istungil määrati talle karistuseks kümme aastat vangilaagrit, lisaks veel viis aastat asumist. Läbi Eesti laagrite (Mustamäe, Vasalemma), viidi ta Komisse ja sealt lõpuks Kasahstani Karaganda vangilaagrisse (Karlag). Pärast isa Oskari arreteerimist jäi pereema Minna üksi kasvatama nelja last, peres oli kaks vanemat poega ja kaks nooremat tütart. Pere ära toitmiseks pidas Minna kahte töökohta. Ta oli ametis Valga väikelaste apteegis ja käis kohalikus polikliinikus öövalves.

25. märtsil 1949 küüditati Minna koos tütardega Siberisse, tütardest vanim, Ene oli kaks päeva varem saanud 7-aastaseks. Pere vanemad lapsed, vennad Rein ja Ants olid koolivaheajaks maale onu juurde sõitnud. Poistel õnnestuski Eestisse jääda ja nad elasid sugulaste juures.

Küüditajad andsid perele asjade pakkimiseks 20 minutit, kaasa kästi võtta kirves ja saag. Valga kodumajanduskooli lõpetanud Minna võttis hoopis kaasa Naumanni õmblusmasina, oma ristiema kingituse. Ema ja tema kaks tütart Ene ja Külli pandi küüditamisvagunisse Valgamaal Keeni jaamas.

1949. aastal Valgas elanud Ene Juurik on meenutanud, et magas tol ööl koos õega naabritädi juures. Tema kaks venda olid sõitnud koolivaheajaks maale sugulaste juurde ning ema oli tööl. Lähemalt saab lugeda 24. märtsil 2018 Sakalas ilmunud loost "69 aastat tagasi. Karme Siberi-aastaid meenutatakse mälestuskivi ümber" ja ERMi blogipostitusest "Siber mälus, fotodel, esemeis ja paberil"

Ene Juurik õppis 1949-1953 Novosibirski oblasti Suišihha algkoolis, 1953-1957 Ust-Lukovski 7-klassilises koolis, 1958-1959 Tõrva 7-klassilises koolis Valgamaal, 1959-1963 Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis.

Töötanud 1965-1995 müüjana Viljandi raamatukaupluses "Sõprus". 

On mitme ühiskondliku organisatsiooni asutajaliige: Lasterikaste Perede Ühendus, Kodukant Viljandimaa, Viljandi Represseeritute Klubi, Viljandimaa Naisliit. On Memento liidu Viljandimaa piirkonna esimees. Koostanud ühenduste- ja klubide fotokroonikaid, korraldanud Soome käsitööhuvilistele ekskursiooni Viljandis. Kuulub 2000. aastast Eesti Kodu-uurimise Seltsi. Uurimisteemaks on balletmeistri ja lavastaja Ida Urbeli elu ja tegevus.

Ene Juuriku Siberi-mälestused on kodu-uurimistööna kirja pannud tema tütretütar 2001. aastal (esitatud president L. Merile). Lõik sellest loeti ette sama aasta 30. mail Viljandi lauluväljakul, kus represseerituile anti Murtud Rukkilille märk. 

Ene Juurikut on tunnustatud Viljandi Linnavalitsuse ja Eesti Naisliidu tänukirjaga (2000) ning Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aasta stipendiumiga. 2005. aastal sai tänukirja ja märgi 1. Eesti vabatahtlike tunnustamisel, mille patroon oli president A. Rüütel.

Tekstis viitamata allikaid:

• Viljandimaa koduloolasi. – 2009.

23. märts - Mats Tõnisson

Mats Tõnisson
23.03.1853 Tatramäe talu, Ahimäe, Aidu vald – 23.11.1915 Petrograd
Kalendrikirjanik, rahvusliku liikumise tegelane

Sündis Viljandimaal paistu kihelkonnas Aidu vallas Tatramäe popsiperes.

 

Õppis Aidu Tölli valla- ja seejärel Viljandi kihelkonnakoolis, kus tema õpetajaks oli Mats Kirsel. 1872 omandas vallakoolmeistri ameti. Oli 1873–1880 Vana-Vändra valla Pumbioja Aleksandri vallakooli õpetaja.

 

1880. aastast tegutses talupidaja ja kirjamehena Vana-Vändras Kirikaru talus, kus rajas puukooli ja iluaia ning pidas mesilasi.

 

Abiellust Mari Vilteriga sündisid lapsed Avelinius-Friedemann, Lootus, Tõsidus, Ustus ja Õnneleid.  

 

Üheks hobiks oli Tõnissonil ka fotograafia. 1894 avas ta Vändras koos poja Aveliniusega „Päevapildi Töökoja". 1909. aastal sattus Tõnisson konflikti kohaliku mõisniku von Ditmariga, kes keeldus eraldamast haridusseltsile maad tütarlastekooli ehitamiseks. Tõnisson andis vajaliku maatüki oma krundist.

 

1912. aastal kolis Tõnisson koos abikaasaga poja juurde Türile. Ühes tema kalendris ilmunud seletus sõna "kurat" päritolu kohta tõi kaasa kohtukaasuse, mille tulemusena määrati Tõnisson kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse, kus ta ka suri. Mats Tõnisson on maetud Türi vanale kalmistule.

 

Tema sünnikohas Ahimäel on mälestuskivi. Tõnissonile kuulunud Kirikaru talu maale ehitati 1913 kahekorruseline juugendstiilis koolimaja (praegu Vändra Gümnaasium).

Loominguline tegevus

Kogus rahvaluulet, tegi kaastööd Carl Robert Jakobsoni ajalehele Sakala, samuti ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees. Tõnissoni esimene raamat oli "Vaimulikud Maasikad" (Viljandis, 1879). Talupidajana andis 1896 välja raamatu „Mesilaste kasvatus". Avaldas rahvaraamatuid, laulikuid, mitmesuguseid käsiraamatuid ja aabitsa („ABDraamat", 1883, 17. trükk 1920, kõikide trükkide kogutiraaž 300 000).

 

Andis aastast 1881 välja populaarset kalendrit (pealkiri 1882 „Rahva Tähtraamat", 1884–89 paralleelselt „Tallinna tähtraamat ehk kalender", „Pärnu tähtraamat ehk kalender" ja „Tartu tähtraamat ehk kalender" ning 1890–1916 „Tõnissoni Tähtraamat"), mille lisas avaldas ka rahvapärimusi. Et kalendrite käsikiri oli koostatud aastani 1931, ilmusid need ka pärast Tõnissoni surma; suure populaarsuse tõttu jätkati tähtraamatu väljaandmist Tõnissoni nime all aastani 1940.

 

Kirjandus

• H. Raudla. Kalendrimats ja filosoof : [Mats Tõnisson]. – Sakala kalender 1998. Viljandi, 1997

• P. Üllaste. Matsi raamat. Mats Tõnisson 1853-1915. Tallinn, 1997

 

Allikad:

• EE 14, 2000; muudetud 2013
• Eesti kirjanike leksikon, 2000
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Mats_T%C3%B5nisson (vaadatud 27.03.2018)
• Geni. URL: https://www.geni.com/people/Mats-T%C3%B5nisson/6000000006784837245?through=6000000014296640154 (vaadatud 27.03.2018)

23. märts - Friedrich Amelung 175

23.03.1842 (gregoriuse kalendri järgi) Võisiku – 20.03.1909 Riia
Baltisaksa tööstur, kultuuriloolane
175 aastat sünnist

Friedrich Amelung  oli baltisaksa tööstur ja kultuuriloolane ning isalt päritud Rõika-Meleski peeglivabriku direktor (1864-1879, 1885-1902).

Ta õppis 1862–1864 Tartu ülikoolis filosoofiat ja keemiat. Amelung elas Baltikumi mitmes linnas, enne kui 1902. aastal Riiga koolis. Amelung avaldas hulga kirjutisi Eesti ala kultuuriloo ja kohaliku ajaloo kohta.

Amelungi pere ja ka tema ise oli ka tuntud maletaja ja maleülesannete koostaja. 1879-1885 elas Amelung Tallinnas ja kogus väga edukalt Baltimaa male märkmeid 1888–1908 andis ta välja maleajakirja Baltische Schachblätter. 1898 oli ta üks Balti Maleliidu asutajaid ja 1901. aastani selle esimene sekretär. Ta oli ka mitmete ajakirjade maleveergude toimetaja. Kokku on ta avaldanud umbes 230 uurimust ja mõne miniatuuri. Seega võib F. Amelungi pidada Baltimaade esimeseks male-ajaloolaseks.

Tema silmapaistvamaks teoseks on nüüd juba rohkest vananenud „Baltische Kulturstudien a. d. vier Jahrhunderten der Ordenszeit (1184-1561)“ (1884-1885). 2010. aastal ilmunud V. Reimani ja F. Amelungi raamat „Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu aja“ sisaldab Amelungi kirjutist „Eesti rahvahariduse algus“ (tõlkinud Eva-Liisa Fillbrandt). Kohaliku ajaloo alalt on Amelungi kõige rohkem huvitanud Viljandi, Põltsamaa ja Tallinna minevik.

Kasutatud kirjandus:

• Amelung, Friedrich. – Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amelung_friedrich3 (22.11.2012)
• Amelung, Friedrch. - Eesti Entsüklopeedia : I köide. Loodus, 1932. Lk 344
• Friedrich Amelung. – Wikipedia http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Amelung (22.11.2012)
• Tea Kirjastus http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=2312 (22.11.2012)

Foto allikas http://en.wikipedia.org/wiki/File:F_L_Amelung.jpg

Töö ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa