16. jaanuar - Ivvo Ama

Foto: geni.com

Ivvo Ama

Kuni 1934. aastani Johan Haamann, siis võttis perekonnanimeks Ama. Eesnimi Ivvo 1936. aastast
16.01.1902 Väike-Kõpu, Puiatu vald - 2.04.1989
Kõpu raamatukogu juhataja, kodu-uurija

Sündinud müürissepp Juhan ja Juula Haamanni (ema neiupõlve nimi Johanson) perre 16. jaanuaril 1902. aastal. Õppis Taki ja Supsi koolis ning töötas pikemat aega Kõpu metskonnas raamatupidajana.

Siseminister otsustas 9. juulil 1934 määrata Suure-Kõpu vallas elutsevale Johan Haamann'ile (Aman'ile) ühes abikaasa Idaga ja poja Okoga senise perekonnanime asemele uueks perekonnanimeks Ama". (RTL 1934, 51, lk. 1579, 13. juuli 1934)

1941. aastal oli maksuinspektor ja kuulus valla täitevkomitee aktiivi hulka. Hiljem kauaaegne Kõpu raamatukogu juhataja. Jäi pensionile 1962. aastal. 

Huvi kodupaiga aja- ja kultuuriloo vastu viis ta kontakti ii Viljandi, Tartu kui ka Tallina kodu-uurijatega. Kodukandis teati teda hoolsa raamatukoguhoidjana, koduloo-nurga rajajana, näidendite lavastaja ja dekoraatorina, andeka jooonistaja ja skulptorina, värsimeistri, lektori ja propagandistina. I. Ama osales ka muinsuskaitses.

Raamatukogu juurde asutas ta koduloo-ringi, mida ise juhendas. Kogus ligi 300 mitmesugust eset ning kirjalikku materjali Kõpu rahva elust. Esemed on antud muuseumitesse. Tema koostatud "Kõpu kronoloogia" on kaduma läinud, hävinud on ka kirjalikud materjalid.

I. Ama oli külanõukogu saadik, kohaliku parteiorganisatsiooni sekretär ja agitpunkti juhataja. Agitatsioonibrigaadi tarbeks on ta kirjutanud hulga vemmalvärsse, mida lauldi mõnel tuntud viisil. Näiteks 1954. valminud "Siis kui meil kolhoose loodi", levis üle Viljandimaa ja kaugemalegi. Näide 2. salmist:

Magatakse suures majas

üheskoos kui silgud reas

Inimestel õhtu ajal

traktor teki peale veab

Teda autasustati aukirjadega ja rinnamärgiga "Haridustöö eesrindlane" kohalikus koolis mõningate tundide andmise eest.

1957. aastal ilmus I. Amalt trükis raamatuke "Järele jõuda Ameerika Ühendriikidele..."

Allikas:

• Estopeedia Viki
• Viljandimaa koduloolasi.—2009.—Lk 8-9

16. jaanuar – Märt Meos 140

Märt Meos
16.01.1881 Hendriku talu, Mõnnaste küla, Tarvastu vald – 1.03.1966 Viljandi
Koolinõunik
 

Eesti haridussüsteemi edendaja, Virumaa koolinõunik ja mitmete metoodiliste materjalide koostaja Märt Meos sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Mõnnaste külas 16. jaanuaril 1881. aastal Hendriku talu viienda lapsena. Kooliteed alustas kümneaastaselt Kuresaare vallakoolis, järgnesid õpiaastad Tarvastu kihelkonnakoolis 1892–1897 ning edasi Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1897–1901. Kuna Tartu Õpetajate Seminari võeti vastu 16-aastaseid noori, tuli Märt Meosel kihelkonnakooli kolmeaastase kursuse järel, enne seminari astumist, veel kaks aastat kihelkonnakoolis õppida.

Pedagoogilist tegevust alustas Märt Meos 1901. aasta sügisel Saaremaal Vana-Löve ministeeriumikoolis. Juba järgmisel aastal määras rahvakoolide inspektor ta naabruses avatava Kärstna ministeeriumikooli organiseerijaks ja juhatajaks. 1907. aasta suvel valiti Märt Meos Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatajaks. Sama aasta oktoobris õnnestus tal haridusasutuste majandusliku aluse tugevdamiseks ühendada kihelkonnakool Väike-Maarja tütarlastekooliga, luues sellega Virumaa vanima segagümnaasiumi – Väike-Maarja Gümnaasiumi. 1919. aasta lõpuni oli Märt Meos Väike-Maarja kihelkonnakooli ning samal aastal avatud Väike-Maarja gümnaasiumi esimeseks juhatajaks.

1920. aasta jaanuaris asus Virumaa koolinõuniku kohale. Koolinõunikuna teostas Märt Meos majanduslikke uuendusi ning korrigeeris õpetuslikku poolt, töötades välja mitmeid metoodilisi materjale. Koolinõunikuna suunas ja kohustas Märt Meos õpetajaid kasutama enda välja töötatud abistavaid töökavasid, hoolitses alates 1920. aastast kohustuslikuks võõrkeeleks muudetud inglise keele õpetamise eest koolides ning jälgis koolikohustuse täitmist. Ta võttis vastu otsuseid koolimajade seisukorra parandamiseks ja teostas kooliaedade rajamist.

Märt Meos oli 1934. aastal Eesti Koolinõunikkude Ühingu poolt korraldatud esimeste riiklike testide läbiviija ja kokkuvõtete koostaja emakeele aines.

Märt Meos oli Virumaa koolide inspektoriks 1944. aastani. Pärast pensionile jäämist jätkas ta Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonna otsusel vene keele tundide andmisega Väike-Maarja keskkoolis.

Lisaks hariduselule osales Märt Meos kultuuri-, seltsi- ja majanduselu korraldamisel. Näiteks korraldas 1905. aastal Helme Karskuse Selts Üksmeel, mille esimeheks Meos oli, Kärstna kabelimäel kohaliku maa-laulupäeva, kus esinesid laulukoorid ja segapilliorkestrid helilooja Aleksander Lätte juhatusel.

Väike-Maarjasse jõudes astus Märt Meos 1907. aastal kohe Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmeks ning hakkas juhtima kihelkonna vallakoolide õpetajaist koosnevat väikest meeskoori, elavdama kohaliku põllumeeste seltsi segakoori tegevust, korraldama sümfooniaorkestri, kihelkonna segakoori ja kihelkonna viiuliorkestri tegevust.

Märt Meos oli Väike-Maarja Laenu-Hoiu Ühisuse asjaajajaks, raamatupidajaks ja juhatuse liikmeks ning kassahoidjaks ja revisjonikomisjoni liikmeks Väike-Maarja Kaubatarvitajate Ühisuses. Ta oli ka Eesti omaaegse suurima kivist maaseltsimaja, maa-Estoniaks kutsutud teatrimaja – Väike-Maarja Seltsimaja – ehitamise initsiaator ning ühes Jakob Liiviga teostas ehituse läbiviimist.

Märt Meos hoolitses nii Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi raamatukogu kui ka õpilaste klassivälise lugemisvara eest. Seltsi raamatukogust kujunes pärast 1915. aastat avalik raamatukogu.

Pärast 1950. aastat muutus Märt Meose elukorraldus keeruliseks. Tema Väike-Maarja alevikku ehitatud maja natsionaliseeriti ja õiguse taastamisel oma majas elada tuli Märt Meosel välja minna kuni ülemnõukoguni Tallinnas. Temalt võeti ära pedagoogikutse ning Meos vallandati haridusministri käskkirjaga 827-k VNFSV Tööseaduse koodeksi põhjal „kui mittesobiv õpetaja kohale”. Märt Meos suutis saavutada õpetajakutse ennistamise, ent pidi tööle asuma mitte enam Väike-Maarja keskkoolis, vaid Väike-Maarja rajooni ääremail Simunas lõplikult pensionile minemiseni 1957. aastal. 1960. aastal kolis Märt Meos sugulaste juurde Viljandisse, kus ta 1. märtsil 1966. aastal suri.

 

Allikad:

• Eesti kooliuuedaja Märt Meos : Väike-Maarja Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Liisa Siiraku uurimistööst „Märt Meos – Eesti kooli ülesehitaja Virumaal“ 2017, juhendaja Marju Metsman: URL: https://sites.google.com/site/vaikemaarjamuuseum/mart-meos
• Märt Meos 125 (16. I 1881 Tarvastu vald – 1. III 1966 Viljandi) // Väike-Maarja Valla Infoleht (2006) nr. 1, 24. jaan., lk. 14. URL: https://dea.digar.ee/article/vaikemaarjav/2006/01/24/26
• Geni.com

16. jaanuar - Helle Aunap 65

Helle Aunap on lõpetanud 1978. aastal Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna ning töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Ta on õpetanud eesti keelt võõrkeelena Viljandi Kultuuriakadeemias soomlastest vahetusüliõpilastele ja Sillamäelt pärit vene rahvusest noortele. Keele õpetamisele lisaks on Aunap tutvustanud noortele eesti kultuuri. 

Olnud Viljandi Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist. 2004-2006 töötas Krimmis Aleksandrovka keskkoolis eesti keele õpetajana. 

2006-2011 Viljandi abilinnapea.

Hele Aunap on praegu Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli  õppeosakonna juhataja.

Allikad:

• Suurmägi, Marko.  Viljandis asub ametisse teine abilinnapea // Sakala  (2006) 28. juuni ; URL: https://sakala.postimees.ee/2173377/viljandis-asub-ametisse-teine-abilinnapea (vaadatud 04.06.2020)
• Kurm, Tarmu. Aleksandrovka keskkoolis asub eesti keele õpetajana tööle Helle Aunap // Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht  URL: https://www.hm.ee/et/uudised/aleksandrovka-keskkoolis-asub-eesti-keele-opetajana-toole-helle-aunap (vaadatud 04.06.2020)
• EESTI HARIDUSFOORUM 2003 // Eesti Haridisfoorumi koduleht URL: https://haridusfoorum.ee/suurfoorumid/1995-2004/2003 (vaadatud 04.06.2020)
• Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli koduleht URL: https://www.olustvere.edu.ee/et/kontakt (vaadatud 04.06.2020)

Foto Peeter Kümmel https://sakala.postimees.ee/197897/helle-aunap-veel-kord-soidusoodustuste-muudatustest (vaadatud 04.06.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht