Neljapäev, 10. november 2011

Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes

Koostaja Sven Vabar
Toimetaja Mari Laaniste
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Kujundaja Piia Ruber
Tallinn ; Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
192 lk., [4] lk. ill. : ill.
Sari Etüüde nüüdiskultuurist, 3
Bibliograafia artiklite lõpus
Mehis Heinsaare valikbibliograafia lk. 184-192.

Raamat sisaldab kriitilisi artikleid eesti ühe tuntuma uueaegse kirjaniku Mehis Heinsaare kohta. Mõned neist on ilmunud kümne aasta jooksul ajakirjanduses, mõned on uued, seni ilmumata artiklid.

Autoriteks on hulk tuntud eesti kirjanikke ja kriitikuid nagu näiteks Hasso Krull, Lauri Sommer, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mart Velsker jpt. Mitmel puhul saab sõna ka Heinsaar ise, kes kirjeldab seda aega ja ruumi, kus ta kirjanikuks arenes, ning peegeldab oma vaateid loomingule. Samuti on kogumik illustreeritud Heinsaare joonistustega ning sisaldab fotosid kirjanikust.

Loe ka:
Arno Oja ajalehes Sirp ilmunud artiklit "Luhtatulek härra Pauliga"
Kõigepealt laseb kirjanik Mehis Heinsaar ühel unesegasel „miskil” ennast senikaua näpistada, kuni „miskist” saab härra Paul, kes hakatuseks õpib emakeeles vaikima ja valdab täiuslikult asjade kaotamise kunsti. Viieaastasena asutab mehike (deminutiiv pärisnimest Mehis?) iseenda sees Teadmatuse Akadeemia, kus elutu mateeria õpetab talle olemise suuri saladusi. Alles 37selt on härra Paul oma lubaduse täitnud ning võib iseeneses peituva puu tagant välja astuda. Ta on saanud selleks, kes ta on. Ja jätkab oma kroonikate ülestähendamist. Kuid kes härra Paul siis õigupoolest on? Loe edasi

Hendrik Adamson. Kuldsel elukoidikul

Koostanud Hando Runnel
Tartu : Ilmamaa, 2011
480 lk.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga “Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – “Ommaid maailman tuhandit”. Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osaliselt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud.

“Kuldsel elukoidikul” kätkeb endas üheksat juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930, kuus esimest ammustest ja haruldusiks saanud raamatuist, kolm viimast Kirjandusmuuseumi käsikirjade hoidlast. Lood pole kanoonilised, vaid viivad lugeja tunnetuslikult luule ja proosa piirimaile, müstilise elamuse lähedale. On ka kriminaalkirjanduse jäljendusi, pooleldi fantastikat, näitemängu taolist dialoogi. Adamsoni proosat iseloomustab keeleline rikkus ja virtuooslikkus, huumorimeel ja kannatustest kiusatud erootiline tundepinge.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Kultuuriministeeriumi Mulgimaa kultuuriprogramm.

Neljapäev, 3. november 2011

Ülo Alo, pseud. Anarhia ananassiga

Luuletused
Illustreerinud Monika Järvekülg
Viljandi : Talisman, 2011
46, [2] lk. : ill.


Ülo Alo luulekogu "Anarhia ananassiga" sisaldab paari viimase aasta värsse: huumorit ja satiiri, ajalaule ja lüürikat, tõsielupilte ja fantaasiahetki. Ühesõnaga täielik anarhia nagu terves ilmaski. Midagi on selles, mis meenutab "Sõnade simmani" pila ja pinget. Ja ometi jääb üle kõige kõlama mure Eestimaa ja tema inimeste pärast.

Nikolai Baturin : Bibliograafia

Koostaja Veronika Raudsepp Linnupuu
Viljandi : Viljandi Linnaraamatukogu, 2011
75 ühepoolset lehte : ill.

Kirjanik Nikolai Baturini 75. sünnipäeva puhul koostatud bibliograafianimestik peegeldab eesti ühe väljapaistvaima kirjaniku loomingut enam kui neljakümne aasta jooksul.

Käesolev biblioraafia esitab Nikolai Baturini trükis ilmunud töid. Eraldi ilmunud teoste kõrval leiab nimestikust ka perioodikas ilmunud luulet, proosat ning muid kirjaniku loodud ja temaga seotud artikleid, intervjuusid, mõttekilde.

Nimestik hõlmab kõiki Viljandi linnaraamatukogu kartoteegis, 1986. aastal linnaraamatukogus koostatud soovitusnimestikus, Eesti artiklite ja retsensioonide kroonikates, Eesti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna artiklite bibliograafilises andmebaasis ISE ning Eesti suuremate raamatukogude e-kataloogis ESTER 1. juuli 2011 seisuga leiduvad kirjed.

Kirjete järjestuspõhimõteteks on kronoloogia ning alfabeet. Alfabeetilisel süstematiseerimisel on lähtutud põhimõttest, et alguses on kirjed ladina, seejärel slaavi tähestikus.

Alajaotuses „Ilukirjanduslikud teosed ja nende retsensioonid“ on teosed nimestikku järjestatud kronoloogiliselt ilmumise järgi. Teoste kordustrükid on nimestikus paigutatud vahetult esmatrüki juurde. Teose all välja toodud retsensioonid on väljaspool ühtset numeratsiooni autorite alfabeedis, kuid korduvad viimases osas ning on registrites kajastuvad.

Alajaotustes „Laulusõnad“ ning „Artiklid, mõtisklused, intervjuud“ on Nikolai Baturini autorsusega kirjed kronoloogiliselt.

Osa „Artiklid Nikolai Baturini ja tema loomingu kohta“ on aastakäikude siseselt alfabeetiliselt grupeeritud.

Koosataja ei pretendeeri nimestiku täielikkusele, kuna viiteid Nikolai Baturini nimele, töödele ning katkendeid tema töödest võib leida väga ootamatutes kohtades. Loodetavasti annab töö aimu Eesti tänapäeva väärtkirjaniku loomingust.

Koostaja

Nikolai Baturini kohta põhjalikumalt postituses "5. august - Nikolai Baturin 75"

Ilmar Soomere. Paleokontakt

Viljandi : [Ilmar Soomere], 2011
133 lk.

Raamatus käsitletakse fakte, mis näitavad, et planeet Maa tsivilisatsioon ja religioonid on olulisel määral saanud mõjutusi maaväliste tulnukate muistsest tegevusest. Detailsemalt on vaadeldud Sumeri,Induse, Kreeka, Ameerika, Iirimaa, Iisraeli, Kreeka ja Soome-ugri vaimset ning materiaalset pärandit.On esitatud andmeid antiiksete kosmoselaevade vaatlustest kirjaoskuse-eelsetest aegadest tänapäevani. On püütud süstematiseerida kosmosesõidukite ja tulnukate iseärasusi. Analüüsimist leiab ka mitte ainult soomeugrilastel, vaid ka maailmas laiemalt tuntud jumal Taara päritolu. Juttu tuleb ka aatomisõdadest enne meie ajaarvamist ning meie keskel elavate inimeste mälestustest elust teistel planeetidel. Käesolev ülevaade põhineb 73-l kirjanduslikul ja interneti allikal, kaasa arvatud piibel ja apokrüüfid.

Ilmar Soomere
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja Jämejala psühhoneuroloogia haiglas psühhiaatriana töötanud Soomere onparapsühholoogiat süstemaatiliselt uurinud juba 1963. aastast. Ta on kirjutanudkümmekond raamatut, näiteks "UFO-kontaktid ja usk", "800 parajuhtumit Eestis","Tähendusunenäod, ended ja prohvetlus", "Unenägude sümboolika", "Karma jataassünd", "Teateid bardo eeskojast", "Väike eesti seksiraamat", "VaimuelustEestis", lisaks neurokirurgia- ja meditsiiniajalooalaseid raamatuid, arvukalt artikleidning tõlkinud Holger Kersteni raamatu "Jeesus elas Indias". Parapsühholoogia onkonventsionaalse psühholoogia piiride taha jääv uurimisvaldkond, mis hõlmabparanormaalseid nähtusi ehk siis kõike seda, mis näib olevat vastuolusfüüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga.
Allikas: HALLO, KOSMOS! Ilmar Soomere. (ERR Audioarhiiv http://194.36.162.160/vaata/32509)