Mari Vallikivi. VILJANDI MOTIIV

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Kodulugu, Aimekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Viljandi Muuseum ja Kondase Keskus, 2020

Aastaid hiljemgi, peale kunstiraamatu ilmumist, on mulle sügava mulje ja suurepärased emotsioonid jätnud Mari Vallikivi koostatud kunstialbum „Viljandi motiiv“. See on tõeline pärl nii tõsisele kunstiteadlikule huvilisele kui sellisele pühapäevasele kunstinautlejale nagu mina.

Albumis on üle 100 kunstiteose, millel on kujutatud Viljandile iseloomulikke motiive nagu järv, lossimäed, vanalinna majad ja katused, linna siluett, tänavavaated, võrratud maastikud järve ja linna silueti taustal. See on väike valik töid kunstnikelt, kes on Viljandist pärit, siin vahepeal elanud, töötanud või reisinud ning jäänud mõneks ajaks siia pidama. Kunstiteosed mahuvad ajaliselt kahte sajandisse. Suur osa Viljandit kujutavatest teostest on talletatud Viljandi muuseumi kunstikogus. Samuti leiab palju teoseid muuseumides ja erakollektsioonides. Raamatusse jõudis neist vaid osa.

Raamatus leiavad toredat kajastamist kunstnike omavahelised suhted, nende loomingutee kujunemine, suhestumine Viljandi linna ja eluoluga, samuti eri aegadel valitsenud kunstiarusaamad.

• Eesti kõigi aegade ühe tunnustatuima maalikunstniku Konrad Mägi esimene suurnäitus 100 teosega toimus 1913. aasta lõpus Koidu seltsimajas.

• Viljandimaal, Võisikul sündinud kunstnikku Peet Arenit on peetud 1920. aastatel üheks kõige huvitavamaks eesti maalijaks.

• Viljandis sündinud Lydia Nirk-Soosaar oli esimene naiskunstnik, kes linna kunstielule aastaid tooni andis. Ta oli üks Viljandi kunstiklubi asutajatest 1934. aastal.

Albumist leiab huvitavaid eluloolisi andmeid 49 kunstniku kohta. Viljandiga tihedamalt seotud kunstnikest on esindatud Johann Köler, Ants Murakin, Gustav Mootse, Eduard Timberman, Juhan Muks, Jaak Kangilaski, Erich Pehap, Lepo Mikko, Ilmar Andra, Osvald Raba, Endel, Lilian ja Hanno Härm, Siim Kärner, Raul Rajangu, Teet Lindma, Reet Talimaa ning Priit Pangsepp.

Toredat Viljandi kunsti avastamist!

Raamatut luges: Marge Liivakivi-Minina

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1946552

Priit Põhjala. JUHUSLIKE SÕNADE RAAMAT

Tänapäev, 2024 
366 lk

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Aimekirjandus, Huumor

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Eesti Raamatu Aastale kohaselt tasub tänavu kätte võtta ka mõni eesti keelest jutustav raamat ning Priit Põhjala kauni kaanekujundusega kogumik on selleks täiesti sobiv.

Autor on raamatusse kogunud 2017-2024 Õpetajate Lehes ilmunud sõnalood, seetõttu võib mõni peatükk lugejale ka tuttav tunduda. Samas on ajaleheartikleid raamatu jaoks tublisti täiendatud, lisatud asjakohaseid viiteid, sõnaloojate fotosid ja väljavõtteid digitaalarhiividest. Raamatu peatükid on sisult hoogsad ja humoorikad ning mugavalt lühikesed väikese puhkepausi sisustamiseks. Keelevara rikastamiseks leiab ideid küllaga.

Aga selmet somes repunseerida, tuleks nüüd türp selga tõmmata, õved kaasa kutsuda ja tiidsalt raamatukokku minna, et sealt mõni morbe õõvar tubaseks õdumiseks laenutada.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2420645

Heelia Sillamaa. FILTRITETA FILTRITEST

Ammuu, 2024
199 lk.

Lugemisbingo 2. mängulehe soovitus: Viljandimaaga seotud kirjaniku raamat / Uus raamat, mis on ilmunud 2024. aastal. 
*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Võtsin selle raamatu lugeda just selle pärast, et arvan end olevat valgusaastate kaugusel sisuloojate maailmast. Sotsiaalmeedia spetsialistid, suunamudijad, influencerid - milleks peaksin sellisel teemal üldse raamatut lugema? Tegin seda siiski, teadmata, milline sisu mind selles raamatus ootab. Suureks üllatuseks ei visanudki ma esimese kolme lehekülje lugemise järel raamatut nurka. Ka kolmekümnendal leheküljel mitte ja nii edasi kuni võiduka lõpuni.

Enne „Filtriteta filtritest“ on ilmunud Sillamaal autobiograafiline raamat „Ammuu“ ja enne seda mäletavad inimesed teda läbi meedia, Kanal2 reporteri ja saatejuhina. Seega on ta lähedalt kokku puutunud ajakirjanduse, sotsiaalmeedia turundamise ja sisuloomise protsessidega.

Autori eesmärk on rääkida selles raamatus läbi enda lugude asjadest nii nagu need sisuloojate maailmas tegelikult on, ilma ilustamata. See kõik seal internetis ei toimu päriselt ega juhuslikult, kõik ei ole aus ja hea. Raamatu tagakaanel kommenteerib psühholoog Rebecca Põldma raamatut nii: „Teos, mis võiks koha leida iga inimese käes, kes on jala korragi sotsiaalmeedia ukse vahele pistnud – olenemata soost, vanusest või jälgijate arvust.“

Katkend raamatust lk. 35: „Kõik said aru, et see on see koht raamatust, kus teiste üle nalja teinud ussist saab süütu ingel, kes postitab endast Instagrami ilma meigita pildi koos jube kurva jutukesega oma ebakindlusest. Seejärel kiidavad kõik õrna hingega lumehelbekesed sind muudkui takka. Kui ehe! Kui aus! Sulle hakkab selline kiidulaul hirmsasti meeldima ja sinu tähelepanuvajadus kasvab. Sina ise nimetad seda eputrillandust muidugi „aususeks“. Mis kuradi ausus see on, kui sa oma eraelu kogu ilmarahva ette vaatamiseks laod?“

Head avastamist!

Raamatut luges: Jane Haavel

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2302706

Britney Spears. NAINE MINUS

Vesta, [2024]
270 lk

Maailmakuulsa popstaari ja näitleja elulooraamatu eesti keelde tõlkinud Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits hoiatas kohe, et kui raamatu lugeja juhtub olema keskmisest empaatilisem, võib selle lugemine mõjuda väga rusuvalt. Täpselt nii see raamat lugemisel mõjuski. 

Britney ise kommenteerib oma raamatut järgmiste sõnadega: “Mu elus on olnud nii palju hetki, mil olen kartnud rääkida hirmu tõttu, et keegi peab mind napakaks. Kuid sain nüüd oma õppetunni. Oma tunnetest tuleb rääkida ka siis, kui kardad. Tuleb rääkida oma lugu. Tuleb lasta oma häälel kõlada.” 

Selle raamatu puhul ei ole tõesti tegemist lihtsast perest väikese tantsu- ja lauluhimulise tütarlapse kiirest teekonnast maailmakuulsaks täheks. Palju rohkem tuleb juttu lihtsameelse ja liigselt usaldava neiu läbielatud traagilistest sündmustest tema elus. Kuulsa lapstähe jutustus algab tema lapsepõlve mälestuste ja roosamanna unistusega, saada suureks staariks. Lugu lõppeb täieliku vabanemisega oma isa eestkoste alt, saavutades sellega iseseisvumise ja hingelise tervemise. Sinna vahele jääb väga palju tööd, muusikat, turneesid, reisimist, armastuse leidmist ja kaotamist, emaks saamist, unistustes elamist ja kõike muud, mida elu talle pakkuda plaanis. 

Kindlasti on raamat mõeldud lugemiseks fännidele aga selle raamatu võiksid kätte võtta ka kõik need noored, kes salamisi unistavad üleilmsest aust ja hiilgusest. Kas see on seda alati väärt... 

Tema tuntumad lood on “Baby one more time”, “Oops!...I did it again”, “Toxic” jne. Staar on võitnud mitmeid Billboardi ja MTV Video muusikaauhindu. Lisaks raamatu lugemisele on huvilistel võimalik vaadata dokumentaalfilme staari elust, näiteks “Jamie vs. Britney: isa tütre vastu” või “Framing Britney Spears”. 

Raamatut luges: Jane Haavel

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2261606

Douglas Murray. SÕDA LÄÄNE VASTU

Postimees Kirjastus, 2022
255 lk

Raamatu autor, Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Kirjanik on tuntust kogunud oma artiklite ja raamatutega, kus kritiseerib islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Selles raamatus tõstatab Murray teravalt üles küsimuse, mis toimub Lääne traditsiooni ja kultuuriga, mida on aastasadu kõrgelt hinnatud ja mille üle uhkust tuntud. Mida peaks Lääs ette võtma süütundega rassismi teemal? Kas ikka peaks nii kergekäeliselt kõrvale heitma Euroopa tuntumate filosoofide maailmavaated? Kuidas lunastada patte nii, et ilmsüütud jääksid karistamata ning vääritud premeerimata? Kas on õige hävitada seni tunnustatud kunstnike, muusikute ja kirjanike töid, selle pärast, et neis kirjeldatakse või kujutatakse midagi, mis tänapäeval enam ei ole sobilik?

Murray kirjeldab viimase kümne aasta jooksul aset leidnud sündmusi, mis panevad lugeja kaasa mõtlema ja tõsiselt kahtlema selles, kuhu lõpuks tõmmata piir, et peatada hoo sisse saanud liblikaefekt. Ei saa eitada, et Lääs on teinud ajaloo vältel palju vigu. Ajalooline kriitika ja ümbermõtestamine pole ju iseenesest halb kuid ometi ei tohiks kõigi nähtavate probleemidega võitlemisel niivõrd hoogu sattuda, et esialgne mõte selle varju jääb. Eriti kui võitlust peavad ebaausad inimesed äärmuslike loosungite all.

Esimene asi on kindlaks teha, kas ülekohut üldse tehti. Ja kui tehti, siis mil määral. Järgnevalt on vaja välja uurida, kellele konkreetselt liiga tehti ja kes konkreetselt tegi. Kui on vaja andeks paluda või andeks anda, siis kes peaks seda paluma ja kes peaks andestama? Kui on vaja midagi kompenseerida või tagastada, siis kust see peaks tulemas ja kellele minema?

Need on vaid mõned neist küsimustest, mis käivad kaasas vaidlusega Lääne ajaloo üle… (Katkend lk. 118)

Head kaasamõtlemist!

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2133004

Meik Wiking. MINU HYGGE-KODU: KUIDAS MUUTA KODU ÕNNE ALLIKAKS

Tänapäev, 2022
271 lk 

Taani õnneuuringute instituudi tegevjuht Meik Wiking on kirjutanud ka varem hygge- ja lykke-raamatuid. Mis peitub nende salapäraste skandinaavia sõnade taga? Lühidalt kokku võttes tähendab see mõnusa atmosfääri loomise kunsti. 

„Minu hygge-kodu“  on kirjutatud humoorikalt, sisaldab kõnekaid graafikuid, jooniseid ja kauneid pilte. Lihtne on paralleele tõmmata Eestiga, sest Taani ja Eesti asuvad peaaegu samadel laiuskraadidel ning päevavalgus (ja selle puudumine) on üks hygge oluline osa. Seda raamatut lugedes võiks unustada Taani heaoluühiskonna ja meie riigi vahelised käärid, sest heaolu Meik Wikingi mõistes ei tule asjade rohkusest ega rahalisest rikkusest. Raamatus pole juttu vaid kodu sisustamisest, ka tööd ja vaba aega on võimalik sättida hygge reeglite järgi. Ühes peatükis on mainitud väga positiivses võtmes ka Eestit, aga jäägu see lugejate avastada.  

Soovitan raamatut kõigile, kel on kavas oma kodu, tööelu või sõpruskonda pisut ümber sättida. Mõtteid ja julgustust leiab tublisti. 

Lugedes hakkas mind aga painama üks küsimus. Mis võiks olla see eestikeelne sõna, mis vastaks Taani hygge’le, Norra lykke’le või Soome sisu’le? Viimane aeg oleks see sõna üles leida ja kasutusele võtta. Ning siis sellest raamat kirjutada.  

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2039085