Sakala kalender 2013

Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne

Põltsamaa : Sakala Kalender, 2012

282 lk. : ill.

Koostanud Marge Liivakivi, Jaak Pihlak, Heiki Raudla, Olav Renno, Ülo Stöör ja Ain Vislapuu

Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani

Ajaloolisi andmeid ja tekste Pilistvere kihelkonna kohta

Kogunud ja kirja pannud Heiki Raudla

Toimetaja Ain-Andris Vislapuu

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2012

583 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate kihelkonna majandusest, haridusest, mõisatest ning teistest valdkondadest ja isikutest, kes on olnud Pilistverega seotud.

Loe ka 15. sept. 2012 Sakalas ilmunud Olev Renno raamatuarvustust

Teose väljaandja on Viljandi muuseum, rahastasid Kõo, Võhma, Türi (endine Kabala) ja Imavere omavalitsused, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, LEADER Eesti

 

Heiki Raudla on sündinud 20. mail 1949 Võhmas. Kooliteed alustas Suure-Jaani keskkoolis, seejärel õppis Kehtna 8-klassilises koolis ja lõpetas 1967. aastal Põltsamaa keskkooli. Samal aastal asus õppima Tartu ülikooli ja lõpetas selle 1972. aastal füüsiku-füüsikaõpetajana. Aastail 1972-1978 töötas füüsikaõpetajana Viljandi 1. keskkoolis, seejärel 1978-1985 Viljandi kaugõppekeskkoolis ning 1985-1991 Juri Gagarini nimelises näidissovhoostehnikumis. Oli aastail 1991-1992 Viljandi linnapea, 1992-1995 Riigikogu liige, 1995-1999ajalehe "Sakala" arvamustoimetaja, 1999-2002 siseministri nõunik ning 2002-2009 arendusjuht ja õpetaja Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis. On koostanud isiku- ja koduloolised raamatud "August Maramaa aeg", "Kilde Vana-Võidu ajaloost", "Edmund Valtman. Eestlane, kes võitis Pulitzeri" jt. Koostab ja annab välja 1990. aastast taas ilmuma hakanud kultuurilis-kirjanduslikku kogumikku "Sakala Kalender". (Allikas: raamatu tagakaas)

Leili Närska. Valuoja kool õhtuvalguses

Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar Viljandi : L. Närska, 2012 115, [1] lk. : ill., portr. 1772. aasta oktoobris rajati Viljandisse esimene kool eestlastest linnaelanikele. Sellega algab kooli ajalugu. Oma pika eksisteerimise jooksul on kool läbi teinud mitmeid muutusi, samaks on jäänud ainult eesmärk olla tugevaks hüppelauaks edaspidisele. Tänavu saanuks see 240 täisl Üks aastaring jäigi puudu - Valuoja kool lõpetas tegevuse 3. juunil 2011. Raamatu väljaandmist on toetanud Viljandi Linnavalitsus, SA C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi Arengufond, C. R. Jakobsoni nim. Kool, Eesti Kultuurkapital 2007. aastal tähistas Valuoja kool 235. aastapäeva, siis ilmus raamat "Kool Valuoja kaldal 1772-2007". 2011. aasta kevadel valmis selle järg "Valuoja kooli lapsed", mis oli plaanis avaldada 240. aastapäevaks, seega detsembris 2012. [..] Otsustasin koostada kolmandagi raamatu: "Valuoja kool õhtuvalguses". See räägib kõigepealt viimastest tegevusaastatest. Oma mälestusi on kirja pnnud endised õpetajad. [..] Kolmandas osas on avaldatud katkendeid õpilaste kodu-uurimistöödest, milles on käsitletud endiste õpetajate ja koolijuhtide elu ja tegevust. Loodan, et olen nende kolme raamatuga jätnud jälgi tulevastele põlvedele Viljandi linna vanimast koolist Valuoja kaldal. Tänan Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi direktorit Eero Järvekülge, kes leidis võimaluse viimase raamatu trükkimiseks. Sellesse kooli läksid üle meie õpilased. Leili Närska (Katkendid eessõnast "Õhtuvalgus on mälestuste valgus", lk. 5-6)

 

Villem Reiman. Ajaloo veskid

Koostanud ja saatesõna: Hando Runnel Toimetanud Siiri Ombler Tartu : Ilmamaa, 2012 280 lk. See Villem Reimani kirjutiste raamat koosneb kahest osast. Esimeses on neli Villem Reimani kirjatükki Piibli eesti keelde ümberpanemisest. Teine jagu on Eesti Aleksandrikoolist ning selle ühest eestvõitlejast Jaan Adamsonist. Lisadena on J. Kunderi ja J. Adamsoni Aleksandri-kooli ajalugu ning J. Roosi „Eesti Aleksandri-kooli lõpp-päevad 1905. aasta revolutsioonis“. Raamatu väljaandmist on toetanud Riigikantselei Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal) Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/620496

August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat

Jüri Ant Toimetanud: Helina Tamman Kujundanud Kalle Müller Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2012 359 lk. : ill. Sari Riigivanemad Tegemist on esimese raamatuga, mis ilmub Riigikantselei ja Rahvusarhiivi koostöös asutatud riigimeeste elulugude sarjas "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944". Üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraate August Rei toetas juba 1917. aasta sügisest Eesti Vabariigi loomist, hiljem osales ta aktiivselt poliitikas, tõustes korra ka riigivanemaks. Rohkem sai ta tuntuks aga välisministri ja saadikuna. Ühena vähestest Eesti tipp-poliitikutest õnnestus tal vältida Nõukogude võimu kätte jäämist ning suures osas just tema soovitusel püüti 1944. aastal Eesti iseseisvust taastada. Hiljem sai temast Eesti peaminister presidendi ülesannetes ehk eksiilvalitsuse juht. August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem Põltsamaa riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres. August Rei elust saab pikemalt lugeda postituses 22. märts - August Rei 125

Martin Klein

Koostaja Tiit Lääne Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Silver Vaher Tallinn : Eesti Olümpiakomitee, 2012 112 lk. : ill. Sari Spordikangelased Olümpiavõitjad 2012. aasta südasuvel möödub sada aastat maadleja Martin Kleini hõbemedalivõidust Stockholmi olümpiamängudel. Täitub sajand esimesest olümpiamedalist, mis võideti 11 tundi ja 40 minutit väldanud maratonmaadlusega. Maailma spordiajalugu ei tunne teist sellist kohtumist.

Mitte-Tartu

Koostanud, toimetanud ja eessõna: Sven Vabar Kujundanud Mari Ainso Pildistanud Kaja Pae Tartu : Topofon, 2012 303, [1] lk. : ill. Lugeja tutvub selle osaga Tartust, millele - olgu teadlikult või mitte - tavaliselt tähelepanu ei pöörata. Hiinalinna garaaživohang, Variku autoviadukt, Emajõe põhi, linna ümbritsevad võsad ja luhad. Grafiti sildade all. 17. sajandi lapse luukere Meltsiveski tiigis. Küütri tänava metroopeatus. Autorite hulgas on uuema põlvkonna tuntumad Tartu kirjanikud ja kunstnikud Anti Saar, Berk Vaher, Joanna Ellmann, Aare Pilv, Maarja Pärtna, Tanel Rander (ehk ChanelDior), Lauri Pilter, Meelis Friedenthal, Erkki Luuk, Kiwa, Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Jaak Tomberg, andreas w ning Kaja Pae. Raamatut illustreerivad Kaja Pae arvukad fotod kõigist neist Tartu mitte-kohtadest. Kogumiku koostas Sven Vabar ideeidu põhjal, mille Berk Vaher talle pähe pistis.

Endel Priidel. Olümpiahõbe Martin Klein

Kaane kujundanud Kersti Tormis Eessõna: Jüri Tuulik Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012 278, [1] lk. : ill. Eesti maadlejatest tõusid maailmameistriks 1897 Georg Lurich (1876–1920), 1898 Georg Hackenschmidt (1877–1968) ja 1901 Aleksander Aberg (1881–1920). V olümpiamängudel Stockholmis astus olümpiastaadionil matile suurel areenil tundmatu maadleja ja tegi seal 14. juulil 1912 imet. Martin Kleini ja Alpo Asikaineni vaheline matš, mis kestis 11 tundi 40 minutit on maailma maadlusajaloos ainulaadne. Võidu hinnaks oli hõbemedal – aga see on Eesti esimene olümpiamedal.   Martin Klein (12. september 1884 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. veebruar 1947 Tarvastu vald, Viljandimaa) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912 kreeka-rooma maadluse keskkaalus). Ta on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikema maadlusmatši võitja olümpiamängudel (11:40). Klubi: Peterburi “Sanitas”. Ta võistles ainult kreeka-rooma maadluses.   Endel Priidel (sündinud 16. juulil 1932 Tarvastu vallas Viljandimaal) on Eesti kirjandusloolane, toim ja tõlkija. Lõpetas 1950 Viljandi 2. Keskkooli, 1956 TÜ eesti filoloogia erialal. Oli 1956–58 Eesti Riikliku Kirjastuse, 1958–98 kirjastuse Eesti Raamat toimetaja.

Karl August Hindrey. Õpetlikud lood

Pildid joonistanud Karl August Hindrey Toimetanud Eve Leete Tallinn : TEA Kirjastus, 2012 29, [2] lk. : ill. Sari Lapse oma raamatukogu   Raamat koosneb kahest Karl August Hindrey tuntud värssloost: „Seene-Mikk” ning „Nina-Jass ja Näpp-Mall”. „Seene-Mikust” saame teada, mis võib juhtuda lapsega, kes ennast ei pese, „Nina-Jass ja Näpp-Mall” räägib rumalate kommetega Jassist ja Mallest. Raamatu tekst ja autori originaalillustratsioonid pärinevad 1929. aasta väljaannetest. Vanamoelised pildid ja sõnakasutus teevad „Õpetlikud lood” põnevaks nii lastele kui nende vanematele-vanavanematele.