Teisipäev, 9. juuli 2019

9. juuli - Ado Tõllasepp 150

Foto allikas: Jakob Livenström (1830–1902, Viljandi) – Eesti Kirjandusmuuseum
Ado Tõllasepp 

kasutusel ka Aadu Tõllasepp
9. juuli 1869 Kangilaski talu, Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 28. september 1943 Austria, Viin
Viljandi raamatukaupmees ning majandus- ja seltskonnategelane

Alghariduse omandas Vana-Võidu valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis, hiljem täiendas end eratundides.
Õppis Tartus dr. Hermanni juures raamatu- ja kirjastusäri. Asunud Viljandisse, oli ta seotud Hans Leokese raamatukaupluse asutamisega 1899. aastal Veski ja Harjutuse (nüüd Jakobsoni ja Koidu) tänava nurgale Hentsoni majja. Avas ka 1894. aastal laenuraamatukogu. Tegutsemise algaastail töötas ta koos Hans Leokesega, kes oli tema õemees, hiljem läksid nende meeste teed lahku.

1896. aastal kutsuti ta Viljandis avatud „Postimehe“ abitalituse juhatajaks.

22. jaanuaril 1901 saatis ta Riiga palve trükikoja avamiseks Lossi uulits 14.  Sama aasta 16. märtsil ani talle välja trükikoja asutamise luba (nr. 2455, ühe trükimasinaga, mille suurus oli 620x460, hiljem on trükikojal olnud 2 kiirpressi).

A. Tõllasepp tegeles nii raamatute kirjastamise, trükkimise kui ka müügiga. Tema nimega tuli välja õpperaamatuid, praktilisi nõuandeid, näidendeid ja juturaamatuid.

1903. ilmus A. Tõllasepa juures trükituna Ado Reinvaldi „Rahva lõbu ja nalja lehe „Suur Naljahammas““ esimene number. Jõuluks lubati teist numbrit, aga seda enam ei ilmunud.

1905. aasta lõpul asutas ta ajalehe „Rahvaleht“ (1905-1908), mille toimetajateks kutsus põllutööinstruktor Ado Johansoni ja kaubandusteadlase Hermann Namsingu. „Rahvaleht“ ilmus esialgu kord ja 42. numbrist kaks korda nädalas kuni 1909. aasta detsembrini. Lehe lisad olid: „Rahvalehe lisa“ (1906), „Rahvalehe kirjanduse ja teadus“ (1908-1909), „Rahvalehe kirjandusline lisa“ (1906-1909), „Rahvalehe teadusline lisa“ (1908) ja „Lõbus ajaviide“ (1907).

1910. aastal hakkas ilmuma „Viljandi Teataja“ (kaks proovinubrit 1909), mida tükiti A. Tõllasepa trükikojas. 1913. aastal läks ajalehe trükkimine üle Tartusse „Postimehe“ trükikotta, kuid kaks lehekõlge (Viljandi osa) trükiti A. Tõllasepa juures. 1. novembril 1914 ühines „Viljandi Teataja“ „Sakalaga“ ja ajalehte hakati uuesti A. Tõllasepa juures trükkima. Ajaleht „Viljandi Teataja“ ilmus veel 1918. aasta jaanuaris 7 numbrit, kuid trükikoja sekvesteerimise tõttu jäi siis seisma.

Oma äritegevuse kõrval võttis aktiivselt osa kohalikust seltsielust, küll laulukoorides ja näitelaval, juhatades sega- kui ka puhkpillide orkestrit ja mängides ise mitmes asjaarmastajate orkestris kaasa. Lisaks oli juhatuse liikmena tegev „Vabaduse", „Koidu" ja tuletõrje seltsis. Oli Viljandi Esimese Lugemisringi (praeguse Viljandi Linnaraamatukogu eelkäija) üks asutajaliige. Ka oli ta Krediit ühisuse asutaja ja nõukogu liige. Samuti on ta Viljandi linnuvabriku ja OÜ Radixi  asutaja ning kauaaegne juhatuse liige. 14. augustil 1908 võeti A. Tõllasepp Eesti Kirjanduse Seltsi liikmeks. Kuulus ka linna volikogusse.

Alates 1918 aastast läks elama Tallinna. 1920. aastal oli ta üks likööri- ja veinitehaste „Alko“ asutajatest Viljandisse.
 

Allikad: