reede, 20. detsember 2013

Kultuurikonksu koostööpartnerite seltskonnaga liitus Maanteeamet

Hea meel on teatada, et eile liitus Kultuurikonksu koostööpartnerite väärikate seltskonnaga ka Maanteeamet, kes tunnustab parimaid oma asutuse sümboolikaga kaelapatjade, talviste sõiduvõtete informatsiooniga kaunistatud kaabitsatega ning praktiliste joonlaud-helkuritega.
 
Viktoriinisarja KULTUURIKONKS teise hooaja kolme vooru peale kokku on osalenud 58 inimest, neist gümnaasiumiealisi noori 51. Detsembri pühademeeleolus tabab konksuga ligi meelitatud koostööpartnerite auhinnasadu pea kolmandikku vastajatest, kusjuures osadele langeb kingitusi lisaks suurepärasele punktiskoorile ka Fortuuna heakskiidul.
 

Viktoriinisarja koordinaator Veronika Raudsepp Linnupuu lubab pühalikult, et võtab kõigi kahekümne auhinnasaajaga juba enne jõule ühendust!

Häid pühi!
Teie Veronika

neljapäev, 12. detsember 2013

Raamatukoguhoidja Elvi soovitab: Mõju elemendid


Bacon, Terry  R.
Mõju elemendid : oskus teisi kaasa haarata
AS Äripäev, 2013

Autor on üle kolmekümne aasta õpetanud globaalse haardega ettevõtetele juhtimis-, haldus-, arendusoskusi ja inimestevaheliste suhete oskusi.
Mõjutamisoskus ei ole mingi maagiline omadus, mida vaid vähesed valdavad.
 Mõjutamine on oskus panna teisi endale järgnema, uskuda, mõelda või teha midagi, mille uskumist või tegemist ka teistelt soovite.
Tõhus mõjutamine nõuab kohanevat vaimulaadi, oskust näha maailma erinevatest vaatenurkadest ega eelda, et teised peaksid väärtustama sama, mida väärtustate teie.
Kogu maailmas kasutavad inimesed  kõige sagedamini viit mõjutamisvahendit : loogika abil mõjutamine, suhtlemine, teatamine, nõu küsimine ja suhtele apelleerimine. Inimesed reageerivad  kõige paremini mõjutamistehnikatele, mida nad ise kasutavad.
 
Juhtimisel on mõjutamisoskusel oluline roll. Alluvad muutuvad tõrksaks kui neid juhitakse käsu ja kontrolli meetoditega.
Tänapäeval on juhtimine pigem mõjutamine kui autoriteedi kehtestamine, pigem koostöö kui kohustamine, pigem inspiratsioon pühenduda kui nõue kuuletuda.

kolmapäev, 4. detsember 2013

KULTUURIKONKS: kolmanda vooru küsimused

Tänasest on avalikud Viljandi gümnaasiumi õpilaste koostatud uued "Kultuurikonksu" küsimused. Küsimused leiab ajalehest „Sakala“, meie kodulehelt ja raamatukogust. Seekord palume vastused saata 18. detsembriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed. NB! Vastuse juures olev õige viide või viited allikale moodustab 1 punkti.

Parimatele on koostööpartnerid välja pannud head auhinnad:

Pärimusmuusika Ait laseb valida 2 pääset ühele kontserditest:
• PÄEVANE KONTSERTKOHTUMINE Indrek Kalda (16.01.2014)
• KAMINAKONTSERT Duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu (17.01.2014)
• TANTSUMAJA „Valsitaktis“ (24.01.2014)
• NOORTE MUSAÕHTU AKIZUUM – Külla tuleb Karl-Erik Taukar (29.01.2014)

Aivar Trallmann kingib kutse kahele ühele kontserditest:
AASTALÕPP. Klassikaline Tobiase keelpillikvartett (27.12.2013)
• Lumekristallid ja ununenud unistused (3.01.2014)

Teater „Ugala“ kingib kaks piletit ühele etendusele (täpsustamisel)

Raamatukogu poolt on Kultuurkapitali toel auhinnaks kinkekaardid ja kultuuriperioodika aastatellimus! Jagatakse ka teiste koostööpartnerite kingitusi!

Detsembrikuu küsimused
 
1. Millest on inspireeritud Ugala teatris 21. novembril avatud näitus? (3 punkti)

2. Mille pärast tasub Kaur Kenderi meelest inimesel Kristusesse uskuda? (3 punkti)

3. 30. septembril pandi alus Eesti rütmimuusika hariduse liidule. Miks peab kultuuriministeeriumi muusikanõunik rütmimuusika arengut Eestis oluliseks? (3 punkti)

4. Miks oli Jüri Uustalu üllatunud, kui sai teada, et 1952. aasta suvel saadeti Siberi vangilaagri haiglasse kirjanik Hugo Raudsepp? Mis osakonnas mehed koos olid? (5 punkti)

5. Kes valiti pärimusmuusika keskuse uueks juhiks? Kes tema vana ametit nüüd pidama hakkab? (5 punkti)

6. Kes kuulusid Eestimaa kommunistliku noorsooühingu sekretäri A. Purga arvates kohalike hipide hulka tema 1970. aastal kirjutatud kirjas V. F. Duvanovile? Millest koosnes tema arvates «pikajuukseliste» huvidering? (5 punkti)

7. 23. novembril pani Ugala käima teatribussi ja tõi inimesi uuslavastust vaatama. Mis etendusele teatrihuvilised toodi ja kui palju maksis bussipilet? (5 punkti)

8. Mis maa on 2014. aasta sügisel peetava Frankfurdi raamatumessi teemamaa? Nimeta selle maa kolm enim müüdud ilukirjandusteost koos 2012. aasta müüginumbritega. (7 punkti)

KULTUURIKONKSU teise vooru tulemused on selgunud!

I kohale jäid maksimumpunktidega Liisi Ansper (valis auhinnaks Aida kinkekaardi), Monika Austrin (valis auhinnaks kaks pääset Ugala etendusele "Utoopia rannik III") ja Diana Schmidt (valis auhinnaks Rahvaraamatu kinkekaardid)
II koha saavutas  Anne Järvis (valis auhinnaks Tangolaulud)
III kohale jäid Jane Kikojan ja Rauno Maisa (valisid auhinnaks Aida kinkekaardi)
Loosiõnn naeratas Merle Murkale, kes saab 12. detsembril nautida muhedajutulist Tanel Padarit Aida detsembrikuu päevasel kontsertkohtumisel

 Õiged vastused allikaga, mille põhjal küsimus koostati:

  1. Mis aastal määrati esimene tohter Halliste kihelkonda ning kuidas oli tema nimi? (5 punkti)
Vastus:  1860, dr. Otto von Kügelgen
Allikas: Sõggel, Jaak. Teated Halliste kihelkonnast // Tuna 2/2013, lk 123.
Küsimuse koostaja: Elli Kõiv

  1. Kes ja kui vanalt pälvis tänavu Leonard Bernsteini nimelise auhinna? Mis oli auhinnaks? (7 punkti)
Vastus: Jan Lisiecki, 18-aastane, auhinnaks oli 10 000.- eurot.
Allikas: Varia – uudiseid maailmast // Muusika 10/2013, lk. 11.
Küsimuse koostaja: Marje Sepp

  1. Kus ja millal võeti Ants Andersoni artikli väitel psühhiaatrite seas aktiivsemalt kasutusele mõiste psühhopaatia? (5 punkti)
Vastus: USAs ja 1920. aastad
Allikas: Anderson, Ants. Psühhopaatia ja selle mõiste lugu // Akadeemia 10/2013, lk. 1825.
Küsimuse koostaja: Elli Kõiv

  1. Nimeta Virve Aruoja olulisemad portreefilmid koos aastaarvudega. (2 punkti iga õige vastuse eest + 1 punkt viitamine)
Vastus: „Mõistus, tahe, töö ja Lauter“ (1963), „Albert Üksip“ (1963), „Evald Okas“ (1964), „Kristjan Raud“ (1965), „Aino Talvi“ (1971) ja „Teatri vang“ (1975).
Allikas: Virve Aruoja 19.II 1922 – 15.IX 2013 (in memoriam) // TeaterMuusikaKino 10/2013, lk. 128.
Küsimuse koostaja: Anne-Mai Kahu ja ML

  1. Miks oleks Sigmund Freud vaimustuses tänapäeva geneetikute teadustulemustest? (5 punkti)
Vastus: S. Freud hindas väga kõrgelt loodus- ja täppisteaduslikke uutmismeetodeid ning uskus  rangesse põhjus-tagajärg seosesse.
Allikas: Maidla, Margus. Psühholoogia kui loodusteadus? // Keskus oktoober 2013, lk. 44.
Küsimuse koostaja: Denis Požarski

6.      Mis on Alvar Loogi meelest Ugala „Y-generatsiooni“ retsenseerivas artiklis lavastuse üldpildis eraldi esile tõusnud? (7 punkti)
Vastus: Lavastuse üldpildis tõusevad eraldi esile kõigi viie näitleja (Marika Palm, Klaudia Tiitsma, Vallo Kirs, Kristian Põldma ja Rait Õunapuu) ükshaaval esitatud varjamatult isikliku sisuga räppstiilis laulud.
Allikas: Loog, Alvar. Kas läbikukkumine kodanikuna tähendab läbikukkumist inimesena? // Sirp 18. oktoober 2013, lk. 29-30.
Küsimuse koostaja: (Triin Ritval)

  1. Kes pälvis Brasiilias peetud veteranide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel oma vanuserühmas kuldmedali? Mis alal ta võistles ning milline oli tema võidutulemus? (7 punkti)
Vastus: Aivar Hommik, teivashüpe, tulemus 4.05
Allikas: Luik, Madis. Aivar Hommik tuli Brasiilias maailmameistriks // Sakala 22. oktoober 2013, lk. 10.

8.      Kuidas on pärimusmuusika aidas 3. korda toimunud pisifestivali nimi ja kes seda korraldab? Festivali raames toimusid ühislaulmised ja õpitoad. (5 punkti)

Vastus: Pisifestival ehk iluaeg „Videvikuaja laulud“, korraldaja Lauri Õunapuu
Allikas: Haav, Margus. Aidas algab pärimuslaulu iluaeg // Sakala 23. oktoober 2013, lk. 4.

reede, 8. november 2013

KULTUURIKONKS: teise vooru küsimused

 

Tänasest on avalikud Viljandi gümanaasumi õpilaste koostatud uued "Kultuurikonksu" küsimused. Küsimused leiab ka ajalehest „Sakala“, meie kodulehelt ja raamatukogust.

Et vastajatel ka motivatsioon suurem oleks, on seegi kord kultuurikorraldajatest sõbrad Ugala,  Aivar Trallmann ja Pärimusmuusika Keskus parimatele auhinnad välja pannud:

- Ugala kostitab 4. detsembri UTOOPIA RANNIK III etendusega;

- Aivar Trallmann kingib muusikalise hõrgutise 2. detsembril kontserdiga TANGOLAULUD - ADIOS NONINO, kus kõlab Piazzolla muusika jazzilikus võtmes, kontrastiks on sopranipartiid klassikalise muusikakoolituse saanud lauljatar Kersti Ala-Murri esituses

- Pärimusmuusika Keskus rõõmustab valikuga nautida vestlust ja laule  12. detsembri PÄEVASEL KONTSERTKOHTUMISEL MAAARJA-LIIS ILUSAGA või õppida midagi uut ja ennast natuke liigutada 13. detsembri TANTSUMAJAS
 
Lisaks loosib linnaraamatukogu Kultuurkapitali toel kõigi vastajate vahel vähemalt ühe suurepärase auhinna.
 
Viljandi linnaraamatukogu, gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ teise hooaja teised küsimused on:
  1.  Mis aastal määrati esimene tohter Halliste kihelkonda ning kuidas oli tema nimi? (5 punkti)
  2. Kes ja kui vanalt pälvis tänavu Leonard Bernsteini nimelise auhinna? Mis oli auhinnaks? (7 punkti)
  3. Kus ja millal võeti Ants Andersoni artikli väitel psühhiaatrite seas aktiivsemalt kasutusele mõiste „psühhopaatia“? (5 punkti)
  4. Nimeta Virve Aruoja tähtsamad portreefilmid koos aastaarvudega. (2 punkti iga õige vastuse eest + 1 punkt viitamine)
  5. Miks oleks Sigmund Freud vaimustuses tänapäeva geneetikute teadustulemustest? (5 punkti)
  6. Mis on Alvar Loogi meelest Ugala „Y-generatsiooni“ lavastuse üldpildis eraldi esile tõusnud? (7 punkti)
  7. Kes pälvis Brasiilias peetud veteranide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel oma vanuserühmas kuldmedali? Mis alal ta võistles ning milline oli võidutulemus? (7 punkti)
  8. Kuidas on Pärimusmuusika Aidas kolmandat korda peetud pisifestivali nimi? Kes seda korraldab? Festivali kavas olid ühislaulmised ja õpitoad. (5 punkti)
Vastused saata 23. novembriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või Viljandi Linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed.
 
Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada küsimuse juures määratud arv punkte, kusjuures õige viide või viited allikale moodustab 1 punkti. Parimaid tunnustatakse iga kuu. Auhinnafondi kuuluvad kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed ja meened.
 
Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Keel ja Kirjandus“, „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Tuna“, „Vikerkaar“ ja „Värske Rõhk“ numbrite põhjal.
 
Osalemise statuut on linnaraamatukogu stendil ja blogis.

KULTUURIKONKS: Esimese vooru vastused


  1. Kes oli tänavuse Haapsalu vanamuusika festivali prominentseim külaline? Millises ülikoolis omandas muusikahariduse ning millise ansambli asutaja ta on? (5 punkti)
Vastus: Tänavuse Haapsalu vanamuusika festivali prominentseim külaline oli briti dirigent ja muusikateadlane Peter Phillips. Muusikat õppis Oxfordi ülikoolis ning asutas ansambli The Tallis Scholars.
Vastuste juures enim viidatud allikad:
Küsimuse koostajad: Rain Laidma, ML
Hindamine: nimi - 2; kool – 1; ansambli nimi – 1; viited - 1

  1. Miks on Metsiku „pibliotek“ eriline? (3 punkti)
Vastus: Metsiku laenuraamatukogu oli üks esimesi eesti talupoegade poolt asutatud raamatukogusid ning mis on tänase päevani peaaegu tervikuna säilinud.
Vastuste juures enim viidatud allikad:
Küsimuse koostajad: Eleriin Vungi, ML
Hindamine: vastus - 2, viited - 1

  1. Nimeta rahvusvahelise noorte džässmuusikute võistluse „Jazz artist 2013“ kolm parimat lauljat. (4 punkti)
Vastus: Rūta Dūduma, Joanna Kucharczyk ja Veronika Čičinskaitė.
Allikas: XII rahvusvaheline noorte džässmuusikute võistlus „Jazz artist 2013“ // Teater. Muusika. Kino (2013) nr. 8-9, lk. 80
Küsimuse koostaja: Liina Koppelman, ML
Hindamine: Iga õige nimi – 1, viited - 1

  1. Mis aastal kirjutas Afanassi Fet oma luuletuse „Sosin, arglik hingamine…“ vene keeles? (3 punkti)
Vastus: 1850
Vastuste juures enim viidatud allikad:
Küsimuse koostajad: Garolin Asu, ML
Hindamine: vastus - 2, viited - 1

  1. Anu Kannike kirjutab oma artiklis kogumikust „Balti elulood humanitaarteaduste ristteedel“. Kes on selles kogumikus avaldanud artikli Rootsi emigreerunud lätlaste püüetest eksiilis uut elu alustada? (3 punkti)
Vastus: Stockholmi Ülikooli ajaloodotsent Maija Runcis
Allikas: Kannike, Anu. Balti elulood humanitaarteaduste ristteedel // Tuna 1/2013, lk. 130
Küsimuse koostaja: Rain Laidma, ML
Hindamine: vastus - 2, viited - 1

  1. Millistes linnades asuvad rahvusvahelise galerii Erarta filiaalid? (6 punkti)
Vastus: Rahvusvahelise Erarta galerii filiaalid asuvad Peterburis, New Yorgis, Londonis, Zürichis ja Hongkongis.
Vastuste juures enim viidatud allikad:
Küsimuse koostajad: Garolin Asu, ML
Hindamine: iga linn – 1, viited - 1

  1. Mitu protsenti ajaleht „Sakala“ poolt küsitletuist suhtub ükskõikselt tõika, et järgmisest aastast teenindab Viljandi inimesi Tartu kiirabi? (3 punkti)
Vastus: 45%
Allikas: Veebiküsitlus // Sakala (2013) 26.sept., lk. 2 : ill.
Küsimuse koostajad: VRL, ML
Hindamine: vastus - 2, viited - 1

  1. Kes Viljandi noortest sportlastest esindab Eestit Türgis toimuvatel vibulaskmise maailmameistrivõistlustel? (3 punkti)
Vastus: Laura Nurmsalu
Vastuste juures enim viidatud allikad:
  • Luik, Madis. Juunioril seisab ees kaks suurvõistlust järjest // Sakala 2013) 25.sept., lk. 14 : foto
  • Laura Nurmsalu kohtub täna tugeva tailannaga // Sakala (2013) 2. okt., lk. 10
Küsimuse koostajad: VRL, ML
Hindamine: vastus - 2, viited- 1

teisipäev, 5. november 2013

KULTUURIKONKSU esimese vooru auhinnasaajad selgunud




Esimese vooru küllusesarvest langes auhindu Monika Austrinile, Marna Krabbile, Diana Schmidtile, Liisi Ansperile, Anne Järvisele, Sander Rinkenile ja Lauri Lillmaale. Palju õnne!

Kolm maksimumpunkte kogunud vastajat, kes jäid jagama esikohta, on meile juba eelmisest hooajast tuttavad Monika Austrin, Marna Krabbi ja Diana Schmidt. Parimatele vastajatele panid auhinnad välja Ugala, Pärimusmuusika Keskus ja Aivar Trallmann. Marna Krabbi eelistas Ugala kingitud kahte piletit etendusele „Kolemees“, Diana Schmidt Pärimusmuusika Keskuse pääsmeid päevasele kontsertkohtumisele ja Monika Austrin Aivar Trallmanni kutset kahele Pärimusmuusika Aidas toimunud Sardiinia vokaalansambli „Tenores di Bitti“ kontserdile.

Raamatukogu poolt saavad Kultuurikapitali toel auhinnatud teise tulemuse saavutanud Liisi Ansper ja  kolmanda tulemuse saavutanud Anne Järvis, kes saavad vastavalt 10- ja 5-euro väärtuses Rahva Raamatu kinkekaarte. Loosi tahtel saab 5-eurose Rahvaraamatu kinkekaardi ka Sander Rinken ning 2 piletit Pärimusmuusika Aida 9. novembri üritusele Mardireggae Lauri Lillmaa.

Teise hooaja esimeses voorus osales kokku 14 vastajat. Tulemused olid tasavägised ning suuremad vahed enim ja vähim punkte kogunud vastajate vahel tekkisid puuduva viite tõttu kaotatud punktide arvelt.  Vaatamata koolivaheajale osales 8 gümnaasiumiealist noort ning nende seas lausa 6 noormeest ning selle üle on väga hea meel.
 
Sel nädalal avaldatakse ajalehes „Sakala“ uued küsimused, millele ootame vastuseid 23. novembriks. Suurepärane on, kui vastaja märgib lisaks oma kontaktandmetele ja nimele ka oma auhinnaeelistuse, sest ka novembri parimaid kilbajaid ootavad head auhinnad:
        Raamatukogu poolt kinkekaardid või kultuuriperioodika tellimus
        Ugalalt 2 piletit etendusele (täpsustame hiljem)
        Aivar Trallmannnilt kutse kahele Raivo Taffenau 50 kontserdile (28. novembril Fellinis)
        Pärimusmuusika Keskus laseb valida kahe sündmuse vahel:  12. detsembri päevane kontsertkohtumine Maarja-Liis Ilusaga või  13. detsembri Tantsumaja.

Kolme vooru järel teeme enne jõule vahekokkuvõtted, mil enim punkte kogunud vastajad saavad lisaks Jõuluvana toodule kingitusi.

Õhinapõhine koostööprojekt viktoriin "Kultuurikonks" sündis Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja ajalehe "Sakala" koostöös. Juba teist aastat koostab grupp gümnasiste kuuekuulise võistlusperioodi (oktoober 2013 - märts 2014) jooksul iga kuu värsketes kultuuriväljaannetes ja maakonnalehes ilmunu põhjal 8 küsimust, mis avaldatakse ajalehes "Sakala" ja linnaraamatukogu kodulehel kuu esimesel täisnädalal.
 
Linnaraamatukogu tänab esimesele kahele voorule küsimusi koostanud kaheksat noort ja nende juhendajaid Jutta Klettenbergi ja Aili Kiini pääsmetega Ugala teatri 21. novembri sündmusele „Teatraarium“: Improvisatsioon +  Kirjutamine = IMPROKIRJUTAMINE.

Edu järgmistes voorudes!
Veronika Raudsepp Linnupuu
Viktoriinisarja koordinaator

Koostööpartnerid ja toetajad:


http://www.sakala.ajaleht.ee/
raamatukogu.viljandi.ee


http://viljandigymnaasium.edu.ee/kodu/
http://www.ugala.ee/
http://www.folk.ee/
http://www.festivals.ee/?s=19

http://pilateseakadeemia.blogspot.com/
http://www.viljandi.ee/et/uldinfo


http://www.kulka.ee/

 
 



neljapäev, 3. oktoober 2013

«Kultuurikonks» esitab taas küsimusi

Mullu sügisel alanud uudistemäng «Kultuurikonks» alustab teist hooaega. Iga kuu saavad osalejad vastamiseks kaheksa gümnaasiuminoorte koostatud küsimust. Vahekokkuvõte tehakse jõulude paiku ning viktoriin lõpeb kevadel.

Oktoobrikuu parimatele võistlejale jagavad auhindu kaks Viljandi suurimat kontserdikorraldajat ja teater "Ugala".
  • Aivar Trallmann kingib silmapaistvale viktoriinilahendajale kutse kahele Pärimusmuusika Aidas 30. oktoobril toimuvale Sardiinia vokaalansambli „Tenores di Bitti“ kontserdile.
  • Pärimusmuusika Keskus laseb parimal vastajal valida kolme toreda ürituse vahel ning kingib võistleja eelistatud kontserdile kaks priipääset. Valida saab Mardireggeapeo Bombillazega (9. nov.), päevase kontsertkohtumise Sandra Sillamaaga (14.nov.) või Tantsumajavahel (22. nov.).
  • Ugala kingib ühele vastajale kaks pääset etendusele "Kolemees" (2. nov.).
  • Veel loositakse kõigi osalejate vahel RahvaRaamatu kinkekaarte ja muid toredaid auhindu.


Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja Sakala viktoriini «Kultuurikonks» teise hooaja esimesed küsimused on järgmised:

1. Kes oli tänavuse Haapsalu vanamuusika festivali prominentseim külaline? Millises ülikoolis omandas ta muusikahariduse ning millise ansambli asutaja ta on? (5 punkti)

2. Miks on Metsiku «pibliotek» eriline? (3 punkti)

3. Nimeta rahvusvahelise noorte džässmuusikute võistluse «Jazz artist 2013» kolm paremat lauljat. (4 punkti)

4. Mis aastal kirjutas Afanassi Fet luuletuse «Sosin, arglik hingamine…» vene keeles? (3 punkti)

5. Anu Kannike kirjutab oma artiklis kogumikust «Balti elulood humanitaarteaduste ristteedel». Kes on selles kogumikus avaldanud artikli Rootsi emigreerunud lätlaste püüetest eksiilis uut elu alustada? (3 punkti)

6. Millistes linnades asuvad rahvusvahelise galerii Erarta filiaalid? (6 punkti)

7. Mitu protsenti ajaleht Sakala küsitletuist suhtub ükskõikselt tõika, et järgmisest aastast teenindab Viljandi inimesi Tartu kiirabi? (3 punkti)

8. Kes Viljandi noortest sportlastest esindab Eestit Türgis aset leidvatel vibulaskmise maailmameistrivõistlustel? (3 punkti)

Vastused saata 26. oktoobriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või Viljandi linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed.

Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada küsimuse juures määratud arv punkte, kusjuures õige viide või viited allikale annab 1 punkti. Paremaid tunnustatakse iga kuu. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed ja suveniirid.

Küsimused on koostatud ajalehe Sakala ja kultuuriväljaannete Akadeemia, Keel ja Kirjandus, KesKus, Kunst, Looming, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Tuna, Vikerkaar ja Värske Rõhk numbrite põhjal.

Viktoriinisarjas osalemise statuut 2013/2014


Viktoriin „Kultuurikonks“ kestab septembrist 2013 – märtsini 2014. Pidulik lõpuüritus koos auhinnatseremooniaga leiab aset aprillis 2014

Kord kuus, kuu esimesel täisnädalal oktoober 2013 - märts 2014, avaldatakse ajalehes Sakala 8 viktoriiniküsimust. Küsimused avaldatakse ka raamatukogu stendil, kodulehel, facebooki lehel ja teistes kanalites.

Viktoriiniküsimused on koostatud kultuuriajakirjade värskete numbrite põhjal Viljandi Gümnaasiumi õpilaste ning linnaraamatukogu töötajate poolt. Lisaks kaks küsimust kohaliku ajalehe Sakala värskete numbrite põhjal. Küsimused on koostatud järgmiste kultuuriajakirjade põhjal: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, KesKus, Kunst, Looming, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Tuna, Vikerkaar ja Värske Rõhk

Vastuseid ootame iga vooru küsimuste juures märgitud kuupäevaks

Vastata võivad kõik

Vastustega koos palume märkida oma nimi, vanus ja kontaktandmed

Vastused palume saata e-posti aadressile kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi Linnaraamatukogu esimese korruse infoletti

Viktoriini võitjate selgitamisel lähtutakse vastuste eest saadud punktiskoorist. Iga küsimuse eest on võimalik saada küsimuse juures määratud arv punkte, kusjuures õige viide või viited allikale tagavad iga küsimuse juures 1 punkti. Parimaid tunnustatakse igakuiselt, kõigi osalejate vahel loositakse samuti auhind. Igakuiste auhindade hulka kuuluvad põnevad meened ja pääsmed Pärimusmuusika Keskuse korraldatavatele kontserditele.

Vastused koos võitjate nimedega avalikustatakse raamatukogu kodulehel ja stendil samal päeval, kui avaldatakse järgmised küsimused. Ei arvestata küsimuste koostajate ning Viljandi Linnaraamatukogu töötajate esitatud vastuseid

Võitjatega võetakse ühendust, et leppida kokku auhinna kättesaamine

Kultuurikonksu toimumise ajal (oktoober 2013 – märts 2014) enim punkte saanud vastajate auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed.

Koostööpartnerite auhinnad parimaile:

kolmapäev, 26. juuni 2013

Martin Lipp. Minu elumälestused

Foto allikas: www.eestikirik.ee

Noorest põlvest kuni aastani 1910
Martin Lipp ; Eesti Kirjandusmuuseum, EELK Nõo Põha Laurentsiuse kogudus
Koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson, Madis Kanarbik
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2013
269, [2] lk. : ill.

Pärast paariaastast tööd on sel kevadel kaante vahele jõudnud Nõo koguduse kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) autobiograafia «Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910», mis ootas oma aega Eesti Kirjandusmuuseumi fondis.

Raamat toob meieni Martin Lipu, Eesti ärkamisaja teise põlvkonna ühe tuntuma esindaja mälestusi oma noorpõlvest, õpi- ja tööaastatest, taustaks 19. sajandi teise poole eesti haritlaste rahvavalgustuslik tegevus, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon.

 Raamat sündis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga. Selle on koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson ja Madis Kanarbik. Raamatu ladina- ja saksakeelsed tekstid on tõlkinud Marju Lepajõe, küljendus- ja kujundustöö tegi Ivi Piibeleht.

 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Lipu Selts, siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm, Nõo vallavalitsus ja volikogu, Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, sihtfinantseeritav teadusteema «Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus».
Allikas: Jaanson, Mart. Nõos esitletakse raamatut Martin Lipust http://www.eestikirik.ee/?p=18410
 

2. (ukj 14.) aprillil 1854 sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Vooruküla Peetruse talus mees, kelle luuletusele loodud laulu „Eesti lipp“ teab arvatavasti iga eestlane. Küllap puudutab see Martin Lipu luuletus eestlaste südameid seetõttu, et autor – vaimulik, luuletaja, genealoog ja kirikuloolane – on koos meie esivanematega käinud läbi rõõmude ja murede tee ärkamisajast kuni iseseisvuseni. Martin Lipu mälestusteraamatus avaneb meile pilt ühe eesti haritlase elust 19. sajandi viimasel kolmandikul ja 20. sajandi alguses, taustaks eestlaste kultuurilise ja poliitilise iseteadvuse kasv, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon. Martin Lipp on oma mälestused visandanud 1910. aasta sügisel ja andnud kümmekond aastat hiljem, juba pärast iseseisva Eesti sündi neile lõpliku kuju.

Mälestuste käsikiri on Eesti Kirjandusmuuseumis kannatlikult oma aega oodanud. Meie põlvkond leiab sellest Martin Lipu soovi oma järeltulijaile, et tema ülestähendused, „kui nad ühele ehk teisele neist veel silmade ette peaksivad saama, peaksivad neile näitama, kuis nende vanemad on tööd teinud ja palavat palehigi valanud, et pimedusest päiksepaistele saada, ja kuis nad selle juures ka piskus ustavad olnud, võttes elu sihiks põhimõtet „Tee tööd ja palu Jumalat!”“ Vanemate nimel tahab Lipp noortele hüüda: „Käige nende jälgedes! Olgu see Eesti, kelle vabadus verega välja ostetud, teile niisama kallis, nagu ta meile olnud! Mis vanemaile püha olnud, olgu see ka lastele püha! Teist teed Eesti tuleviku kindlustamiseks ei ole kui see, mille vanemad ära proovinud. Üksi siis, kui need noored, kelle päralt tulevik, sellest tõest kinni peavad, saab vaba Eesti ka vabaks jääma.”
Allikas: vanaraamat.ee

Ülo Alo. Mälestustega mängides

Illustreerinud Monika Järvekülg
Kujundanud Ülo Alo Võsar
Viljandi : Ü. A. Võsar, c2013
45, [3] lk. : ill.



Toetanud Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja sponsorid





***
Mängud on ainsad,
mis inimesele
tema eluõhtuks
alles jäävad -
mälestutes.

Ja mälestusi
ei saa keegi
temalt võtta.

Selles ajas,
mis meeletult
tõttab.


Riina Trumm. Taivakõ, mu elo Laivakõ

Luulõt aastist 2004–2012
Viljandi : R. Trumm, 2013
40 lk. : ill. ; 1 CD
Võrukeelne luule. Luuleraamatuga kaasasoleval plaadil loeb autor ise oma luulet ja klaveril improviseerib Urmas Lattikas.

"See Riina Trummi väike luulekogu on kui taevane Lõuna-Eesti palvehelmekee. Kogu on võrukeelne:silmad taeva poole ja tugev side kõigekõrgemaga, meist võimsama ja kõrgemaga. Luuletused puudutavad taevast, kuud, tuult ja tuisku, vett ja vihmasadu, erinevate aastaaegade olemust ja võlu. Me leiame sealt metsalembust ning kõigeülest suurt armastust."

Anu Raud

Eha Roosalu. Viljandi

Eha Roosalu
Fotod Eha Roosalu, Jaan Männik, Janika Leiur, Tiia Arumäe
Toimetaja Ülo-Alo Võsar
Tõlkija Kaili Teras
Fotoalbum
Kujundaja Valdo Ots
Viljandi : Maksifoto, 2013
144 lk. : ill.

Fotograafide Eha Roosalu, Jaan Männik, Janika Leiur ja Tiia Arumäe piltidega fotoraamatu on toimetanud Ülo Alo Võsar ning kujundanud Valdo Ots.

 Kvaliteetse värvitrükiga, kõvaköites, mugava formaadiga raamatust leiate kauneid loodusfotosid seitsmesaja kolmekümmne aasta vanuse Viljandi erinevatest linnaosadest. Raamatus on panoraamfotosid ning meeleolukaid pilte linnaroheluses tegutsevatest lindudest ja loomadest.

 Loomulikult ei puudu pildid Viljandi sümboli, lossimägedes asuva ordulinnuse varemetest ja neist avanevatest vaadetest.

 Kajastamist on leidnud erinevad Viljandi tähtsündmused nagu pärimusmuusikafestival, vanamuusikafestival, suurjooks ümber Viljandi järve, laulu- ja tantsupeod, hansapäevad ning talvisel järvejääl toimuvad kalapüügivõistlused.

 Autori arvates on see raamat parim kink viljandlastele ja Viljandi sõpradele.

reede, 21. juuni 2013

Tsiviilseaduste kogumik 2013

Koostanud: Siim Tammer
Kujundanud Villu Tammer
[Tallinn] : Tammerraamat, 2013
541, [1] lk.

Kogumik sisaldab järgmisi seadusi: Asjaõigusseadus, Autoriõiguse seadus, Pärimisseadus, Kinnistusraamatuseadus, Korteriomandiseadus, Perekonnaseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, Pärimisseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Töölepinguseadus, Võlaõigusseadus.

Raamatus on kasutatud materjale seisuga veebruar 2013.

Meleski klaasivabriku kolm sajandit

Ville Dreving
Toimetanud Valdek Kiiver
Kujundanud Arvo Rebane
Tartu : Eesti Ajalookirjastus, 2013
128 lk. : ill.

Raamat, mille käsikirja põhjal kirjutas Mats Traat „Ugala“ teatri 2011. aasta ülimenuka suvelavastuse „Läbi klaasi“, annab inforikka ja põneva ülevaate klaasitööstuse ajaloost Euroopas alates 18. sajandist. Sel ajal sai alguse klaasitootmine ka Viljandimaal Meleskis, kus läbi kolme sajandi tegutses Baltimaade suurim klaasimanufaktuur. Teoses jäädvustabki autor Meleski klaasivabriku värviküllase arenguloo, kõik selle tõusud, mõõnad ja lõpliku hääbumise 21. sajandi algaastail.

 Raamat on illustreeritud ajalooliste fotodega, lisatud nimede, allikate ja viidete registrid.
 

Tartu Ülikooli tudengi Viola Riatisaare bakalaureusetööst:

"Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 162 elanikku. XVIII sajandi lõpul rajati siia Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Meleski on Eesti pikima ajalooga klaasivabrik, mis rajati 1792-1795.a. ning oma tegevuse lõpetas 1992. a. Selle aja jooksul on Meleski vabrikus valmistatud erinevaid esemeid. Alul oli vabrik tuntud peeglivalmistajana, hiljem, 20. sajandil tõusid tootmises esile pudelid ning olmeesemeid."
 
 
Meleski klaasivabriku auväärsest ajaloost saab lugeda ka aadressil http://www.meleski.eu/Ajalugu

esmaspäev, 15. aprill 2013

Omaloominguvõistlusel uus tähtaeg!

Tere, sõbrad!

Koos unelema jäänud kevadega otsustasime anda loomingulistele peadele rohkem aega ning lükata 15.-21. aastaste noorte omaloominguvõistluse tööde saatmise tähtaega pisut edasi. Vabalt valitud teemal ning žanris kirjutatud võistlustööd palume saata 24. aprilliks e-postile kultuurikonks@gmail.com. Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, elukoha asula nimi, telefoninumber ning pseudonüüm.

Tulemuste avalikustamine toimub pidulikul kohtumisel 16. mail ning auhindadeks on väärtuslikud kinkekaardid, eelneva kolme võistluse võidutööde kogumik "Meie mõtted: 2009-2011" ning meened. Julgemaid sahtlissekirjutajaid või lihtsalt luulehuvilisi ootame sama päeva õhtul
 
Parimat soovides,
siiralt Teie Veronika