Salme Pruuden (mõnes allikas Pruden)
12.05.1896 (Männa talu, Päri vald) – 16.06. 1993 (London)
Kasvatusteadlane, kodutütarde peavanem ja ideoloog
Salme Pruuden - kodutütarde esimene peavanem
Salme Pruuden sündis 12. mail 1896. aastal Männa talus Päri vallas Viljandimaal talupidaja tütrena.
Salme Pruuden oli pärit XIX sajandi lõpu edumeelsest Viljandimaa talust, kus pereisa Peeter oli aktiivne seltskonnategelane, samuti pereema Liisa. Juba varakult võeti ühes ka väike peretütar Salme - selliselt harjus tulevane pedagoog ja ühiskonnategelane aegsasti aktiivne kaasalöömisega mitmesugustel üritustel.
Salme Pruudeni koolitee algas 8-aastaselt Heimtali ja Päri vallakoolides. 1907. a. sügisel läks ta A. Blossfeldi erakooli Viljandis, et panna alus saksa keele oskusele. 1908-1916 õppis Viljandi Tütarlaste Gümnaasiumis, kust sai koduõpetaja kutse.
Esimeseks töökohaks oli Salme Pruudenil Läti Haridusseltsi "Ars" progümnaasium. 1917. a. sügisel astus ta Tartu nn. vene ülikooli ja valis filosoofiateaduskonnas ajaloo eriala. Kui algas Vabadussõda, siirdus Salme Pruuden kodukohta ja lülitus "Ühistöö" raamides abi organiseerima rindevajaduste rahuldamiseks. Hiljem pakuti talle inspektrissi (õppealajuhataja) kohta Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis, mille ta pärast pikki kõhklusi vastu võttis. Sellel kohal töötas ta kuni nõukogude okupatsioonini, andes ajaloo, komblusõpetuse, loogika ja psühholoogia tunde. Seoses mitmetelt välisreisidelt saadud kogemustega kasvas huvi ka teadustöö vastu, eriti noorsoo probleemide võrdlemisel meil ja mujal.
Salme Pruuden oli ka aktiivne ühiskonnaelust osavõtja. Kuulus mitmetesse seltsidesse ja tegeles näiteringis. Tähtsamaid saavutusi on aga alusepanek Eesti Kodutütarde organisatsioonile aastal 1932. Algul oli Salme Pruuden Tartu ringkonnavanem, peale seda juba peavanem. Tema teeneks on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine jne.
S. Pruudeni kirjanduslikust tegevusest kasvas välja naidend ''Isamaa auks", mida korduvalt esitasid isetegevuslikud näitlejad kaitseliitlaste hulgast ja eriorganisatsioonidest. Näidend pälvis suuri kiiduavaldusi, publiku hulgas on viibinud aukülalistena kindral J. Laidoner abikaasaga ja peaministri asetäitja K. Eenpalu abikaasaga jpt.
Salme Pruuden põgenes nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale 1944. aastal, alates 1947. aastast sai tema elukohaks Inglismaa. Londonis sai ülesandeks Eestlaste Ühingu haridusosakonna juhatajana hakata korraldama Inglismaale emigreerunud eestlaste haridust. 1956-1970 töötas Briti välisministeeriumi ametnikuna, pärast pensionile jäämist hakkas ta vabatahtliku palgala tööjõuna koostama kataloogi eestikeelsete ja eestiaineliste raamatute kohta. Samuti tegi aeg-ajalt kaastööd ajalehele "Eesti Hääl" ja ajakirjale "Tulimuld".
Salme Pruuden suri Londonis 98. eluaastal 16.juunil 1993. a.
Salme Pruudeni portreebüst
1996. aastal valati pronksi ja paigaldati Viljandisse Köleri puiesteele Salme Pruudeni portreebüst. Eelnevaid korrastustöid büsti paigaldamiseks tegid Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi eakad liikmed.
Algselt oli ausambal lihtsalt kirjas, et Salme Pruuden oli pedagoog. Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi liikme pr. Õilme Helvi Varblase ettepanekul lisati juurde tekst, et pr. Pruuden oli ka Kodutütarde 1 peavanem. Mälestustahvli tekst on kooskõlastatud Kodutütarde peavanema pr. Anne Eenpalu ning Sakalamaa kodutütarde ringkonnavanema pr. Helju Mägiga; oma nõusoleku teksti paigaldamiseks andis ka kunstnik ja Sakala kodutütarde ringkonnavanema abi pr. Aate-Heli Õun. Rahastajaks oli Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi esimees hr. Valev Kaska, kes leidis vajaliku summa Sõprade Seltsi rahadest.
Salme Pruuden (Pruden)
Hariduskäik
1904-1905 Päri vallakool
1905-1906 Heimtali vallakool
1906 Kõpu kihelkonnakool. Märkus: Õpingud katkenud sarlakipuhangu tõttu, kool suletud.
1907-1908 Blossfeldi erakool Viljandis
1908-1916 Viljandi Linna Tütarlastekool (Gümnaasium), eriala pedagoogikaklass (1915.1916). Märkus: omandanud koduõpetaja kutse vene keele ja matemaatika õpetamise õigusega.
1917-1918 Tartu Ülikool, ajaloo-keeleteaduskond, ajalugu. Märkus: vabakuulaja
1919-1927 Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajalugu
1927-1930 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, filosoofia
1931-1939 Tartu Ülikool õigusteaduskond
Teadustöö
1935 Võitlusest alaealiste hooldumatusega, Taru Ülikool
Magistritöö, artiklid : Noorsoo probleemid kodumaal ja mujal.
Töö
1916-1917 Mõisaküla Läti Progümnaasiumi õpetaja
1919 Rakvere Tütarlastegümnaasiumi õpetaja
1920 Tartu II Ühiskommertsgümnaasiumi õpetaja
1920-1921 Tartu Õhtu-Reaalgümnaasiumi õpetaja
1923-1944 Tartu Tütalastegümnaasiumi inspektor (1923-1940), direktor (1940-1944). Märkus: andis ajaloo, kõlblusõpetuse, loogika, psühholoogia tunde; õppealajuhatajana töötas nõukogude okupatsioonini, siis vallandati.
1940-1941 Tartu I Reaalkooli ajaloo õpetaja
1944-1945 Schwarzenbecki DP-laagri Eesti Gümnaasiumi direktor
1945-194? Stolzenau õpetaja, haridusosakonna juahtaja
1947-19?? Eestlaste Ühingu Inglismaal haridusosakonna juhataja
1956-1970 Suurbritannia Välisministeeriumi raamatukogu ametnik
1975-1982 Briti Raamatukogu palgata ametnik. Märkus: koostanud raamatukogus leiduvate Eesti raamatute ja ajakirjade kataloogi, mis ilmus 1981. Ülalpidamist teeninud tikkijana.
Muu tegevus
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) liige (1919-), vilistlaskogu liige (1927-)
Naiskodukaitse KODUTÜTARDE organisatsioonile alusepanek ja töö ringkonna vanemana (1931), tegevus peavanemana (1932-1940).
Akadeemiline Pedagoogika Seltsi (1929–1941) liige; väljaande "Pedagoogiline aastaraamat" toimetuse liige 1932-1935.
Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu (EANÜ) liige, abijuhataja
Eesti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liidu abijuhataja ja sekretär
Õpetatud Eesti Seltsi liige
Tartu Keskkooliõpetajate Ühingu liige
Tartu Helikunsti Seltsi liige
Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS)) liige
Eesti laste suvekodude ja täienduskoolide tegevuse korraldamine, avaldanud artikleid ajaloo, kasvatusteaduse ja bibliograafia alalt.
Emigreerus Saksamaale 1944. aastal, läks Inglismaale 1947. aastal
Tunnustused
Büst Köleri puiesteel Viljandis (1996, skulptor Aime Kuulbusch)
Kotkaristi IV klassi teenetemärk (1938)
Naiskodukaitse teenetemärk (1936)
III klassi Valge Rist (1936)
Noorte kotkaste ustava sõpruse märk (1934)
ÜHISTÖÖ mälestusmärk annetuste kogumise ja haiglate varustamise korraldamise eest Vabadussõja ajal (1921)
Publikatsioonid
Catalogue of Books and Periodicals on Estonia in the British Library Reference Division. London; New York : The British Library, 1981. 309 p.
Panslavism and Russian communism. Richmond, 1976. 59 p.
Tartu üliõpilaskonnast 50 aasta eest // Eesti Hääl (1970) 23.-30. 1.
Eesti – mu kodumaa : lugemisvara noortele / toim.; ill. H. E. Oiderman. London, 1952. Nr. 1-3. (Fotot: http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0163/956.jpg)
Hilja Lippmaa mälestuseks // Pm (1943) 4.02., ..., 2.
Maa- ja linnaõpilaste edasijõudmisest endises gümnaasiumis. Trt., 1939. 12 lk.
Isamaa auks : näidend (A. Wirkhausi muusika). [S.l., 193?]. 53, [2] lk. – Mimeograaf. – Aa. 1935-36 esitasid Tallinnas ja Tartus kodutütred, noorkotkad ja naiskodukaitsjad.
Esimene võõrkeel ja meie kultuuripoliitika // Pm (1933) 25.11., 277.
Uus keskkoolide võrgukava. Tartu peab jääma koolilinnaks // Pm (1933) 19.04., 96.
Teadus, noorus, isamaa : [luuletus : sõnad S. Pruuden, viisist. M. Härma (Hermann)] // Eesti Naisüliõpilaste Selts 1911-1991. Trt., 1991, 12; Üliõpilasleht (1931) 11.
Personaalia
EE2 ja kd. 14 : fot.
Pedagoog Salme Pruudeni büst Köleri puiesteel : [foto allkirjaga] // Sakala kalender 1998. Viljandi, 1997, 55.
E. Põder. Salme Pruuden // Meie Elu (1996) 27.06., 26, 9.
Noortemagistri töö teemal "Salme Pruuden pedagoogina ja ühiskonnategelasena / EV Kodutütarde Peastaap ; koost. H.-M. Kilk. Trt., 1995. 8, [15] l. : ill. – Bibliogr.
J. Taul. Järelehüüe Salme Pruudenile // Eesti Hääl (1993) 2.07., ...
E. Martens. Salme Pruuden. In memoriam // Vaba Eestlane (1993) 20.07., ...
Universitas Tartuensis : Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja üliõpilaskond sõnas ja pildis / koost. B. Kangro. Lund, 1970, 121.
