29. juuli - Ingvar Luhaäär 75

Kirjanik ja esoteerikahuviline
Ingvar Luhaäär 75

Pseud. Valev Mirtem, Ülev Valder, Tõivelemb Vallak, Rinchen Dordze, Ülev Teemantvälk

29.07.1945 Puiatu

Kõrghariduse omandas Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas ajaloo alal. töötanud Kambja 8-klassilises koolis õpetajana. 1972–1978 oli ajalehe „Säde“ toimetuse liige. 1978. aastast vabakutseline. Eesti Luuleklubide Liidu esimees ja Intuitiivteaduste Kooli juhataja.

Kirjutanud ja eestindanud luulet ja proosat, koostanud erootika ajalugu vaatlevaid teoseid, kogunud ja avaldanud ainestikuga Eesti sensitiivide kohta ning levitanud New Age`i.

Allikas: EE : Eesti elulood : 14. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 258

Luulekogud (valik)

• Armuühtepühad (1994)
•  Harjumatu ilu (2007)
• Helemite aed (1977)
• Hiir kassikäppades (2000)
• Ilmre valgel (1995)
• Kahemehe kolm (2000)
• Kummelinurm (1991)
• Liila (1997)
• Maithunad Eestis (1993)
• Potala katusel (1999)
• Semiramise rippuvad aiad (2019)
• Sonetid proosas (2008)
• Taevased tüdrukud, taevane isa (2002)
• Tantsud taevas (1998)
• Toominga atmosfäär (1966)
• Toomingad ilmres (2009)
• Tulevaas (1994)
• Unistades Eestist (2007)
• Vadzrad ja lootosed, toomingad, sirelid (2001)
• Vaimustuserõdud (2015)

Proosateosed (valik)

• … ja õnne elus.1-2 (koos A. Luhaäärega. 1997,1998)
• Allikaäärne ja pilvepealne: luuletaja elu. 1-4 (2005-2006)
• Eneseleidmise tee (2018)
• Hiiepoeg (2011)
• Jutustan kaunist lugu (1995)
• Klaasist lepatriinu (1996)
• Kuidas lumel lõhnas päike (2020)
• Libaliblikanektar (1994)
• Maasikaõites Himaalaja (2010)
• Munamäe lahing (2002)
• Peeglit või tuld? (2004)
• Pioneerilaulud kõlagu, kõlagu!... (1999)
• Rasputin ja Severjanin (2013)
• Rõõmupäevad (2002)
• Tiibeti triloogia (2013-2020)
• Toomingais ja sireleis (1996)
• Valge õis sinisel (1996)
• Ümberilmareis (2011)

22. juuli - Ernst Teder 105

Ernst Teder

22.07.1915 Pilgu väikekoht, Paistu vald – 18.03.1993 Viljandi

Muusikajuht ja helilooja

Õppis Viljandi poeglastegümnaasiumis. 18-aastase oorukina sai Viljandi asjaarmastajate ooperitupi muusikajuhiks. Siis ilmusid ka tema esimesed helindid – meeleolulaul „Kaks särasilma“, marsid „Põhjanael“ ja „Kalevite maal“.

Ernst Teder määrati pärast sõda 1945. aastal taasavatud Viljandi lastemuusikakooli akordioniklassi õppejõuks. Seal pani aluse akordioni- ja trombooniõpetusele. Samal ajal töötas aastail 1944-1953 Ugalas muusikajuhina. Võttis osa sümfoonia-, puhkpilli- ja estraadiorkestri tööst. Trükis on ilmunud või Eesti Raadios lindistatud palju helindeid tema loomingust (üle 30): „Õhtusel teel“, „Hällilaul“, marss „Tuuline rand“, valsse ja polkasid akordionile, valss triole jm.

Ernst Teder on tegutsenud ka lavamuusika komponistina Ta on loonud saatemuusika teatri „Ugala“ mitmele lavastusele. Muusika lavastustele: Bornhöhe ja Tederi „Villu võitlused“ (1949); Tederi ja Satsi „Tasumisäike“ (1950); Hindi ja Särevi „Tuuline rand“ (1952); Juhan Liivi, Aderi ja Satsi „Vari“ (1954).

Allikad:

• Eesti Teatriliit. URL: http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teder_ernst2
• Luik, Tiiu. Paistu kihelkond. 1998. Lk. 115-116

19. juuli - Aate-Heli Õun 80

Foto: Elmo Riig/Sakala

Aate-Heli Õun sündis 19. juulil 1940 Türi trükikoja omaniku Elar Aasme perekonnas. Lõpetas 1954. aastal Raudna kooli. Õpinguid jätkas Tartu kujutava kunsti koolis, mille lõpetas kiitusega 1959. aastal. Kunstiinstituudi sisekujundaja eriala lõpetas 1965. aastal cum laude.

Kui ta lõpetas Raudna kooli (isa oli saanud sinna kanti metsavahikoha ja pere pidi kolima), tegi koolmeister Paul Kondas igast lõpetajast salmi. Kunstiandelise tütarlapse kohta kirjutas terase silmaga õpetaja: „Tema muust ei hooli, läheb kunstikooli.“ (Sarv, Tiina. Väiksest peale joonistuspaber peos // Sakala (2009) 30. Nov. URL: https://sakala.postimees.ee/190967/vaiksest-lapsest-peale-joonistuspaber-peos)

Kunstikooli õpingute ajal abiellus Aate-Heli arhitektuuritudeng Ain Õunaga. Peres kasvas neli poega: Mats, Arp, Ott ja Joosep.

Töötanud sisearhitektina ning aastatel 1968–1988 kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujunduse kateedris õppejõuna. Muu hulgas andis AateHeli Õun näo kunagisele kuulsale Merepiiga kohvikule Harjumaal Rannamõisa külas, Eesti Raadio valgele saalile, Halliste kiriku sisemusele, Tallinna teletorni esindusruumidele ning omaaegsele Tartu tudengite lemmikpaigale Kaunase restoranile. 

Aastatel 1988–1990 oli Viljandi rajooni peakunstnik, 1991. aastast vabakutseline. Kunstihuvilised mäletavad ligi 20 aastat korraldatud näitusi vanas parteimajas, kuhu ta rajas 1991. aastal Viljandi kunstisaali. Lisaks sellele, et Aate-Heli Õun on kujundanud poolteise meetri kõrguse kivialuse skulptor Lydia Laasi „Leelotaja“ koopiale Viljandimaa esimese laulupeo paigas Kesklinna Kooli väikeste maja ees, on ta kavandanud Viljandi järvejooksu võitjate kompleksi, andnud ilme vabadussõja kangelase Anton Irve mälestusmärgi ümbrusele ning kujundanud Pilistvere kivikangru maakonnakivid ja ristikivi.

1995. aastast juhib Johann Köleri fondi tööd.

 

Tunnustused

2020 Viljandimaa vapimärk

 

Allikad:

• Sarv, Tiina. Muudkui veereb ülesmäge // Sakala (2020) 8. veebr., lk. 3. URL: https://dea.digar.ee/article/sakala/2020/02/08/9.1
• Sarv, Tiina. Väiksest peale joonistuspaber peos // Sakala (2009) 30. nov. URL: https://sakala.postimees.ee/190967/vaiksest-lapsest-peale-joonistuspaber-peos

17. juuli - Jaan Depman 135

URL: http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=79035

Jaan Depman

17.07.1885 Õmbleja talu, Uue-Suislepa, Tarvastu kihelkond – 26.07.1970 Leningrad
Matemaatik ning teadus- ja kultuuriloolane

 

Sündis põllutöölise perekonnas. Alghariduse sai Ämmuste valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis. Hiljem õppis Tartu Õpetajate Seminaris, mis oli tol ajal venekeelne. Temaga koos õppis Jaan Anvelt.

Pärast seminari lõpetamist 1904. aastal asus tööle Virumaale Toilasse ja Iisakule. Toilas tuli tal lisaks koolmeistritööle ka laulukoori juhatada. Kooliõpetajana oli ajalehe „postimees“ kirjasaatja.

1906. aastal sooritas koduõpetaja eksamid Narva Gümnaasiumi juures ja sai õpetaja koha Peterburis endise seminaristi A. Jansoni reaalkoolis. Seal õiendas ta 1907. aastal Peterburi II Gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja astus Peterburi Ülikooli matemaatikat õppima, mille lõpetas 1912. aastal. cand math. Kooli lõpetamise järel asus tööle Jamburgi kommertskooli (1915-1917).  Õppejõud Smolenski pedagoogilises instituudis (1917-1918).

Oma kandidaaditöö kaitses ta 25. augustil 1917. aastal. Aastatel 1918-1919 tegutses esimese õpetajana Petrogradi eesti koolides, seejärel 1919-1924 Vjatka Pedagoogilises instituudis. 1922. aastal kinnitas Kõrgem Atestaadikomisjon Jaan Depmanile professori kutse.

1924. aastal sai tema töökohaks Herzeni nimeline/Pokrovski nimeline Pedagoogiline Instituut, hiljem tötöötas paralleelselt ja teistes Leingradi kõrgkoolides. Jaan Depman elas viimastel eluaastatel Leningradis ning töötas Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessorina.

Ülikooliaastatel sai alguse Jaan Depmani ühiskondlik ja kirjanduslik tegevus. Ta oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi aktiivne liige. 1917. aasta revolutsioonile eelnenud ajal tegutses koos bolševistliku suunitlusega sotsiaaldemokraatidega, avaldas Juhan Lilienbachi kirjastuse vahendusel proletaarset kirjandust. Aastatel 1912–1914 oli ta bolševistliku Narva ajalehe „Kiir“ kaastööline. Oma elu jooksul avaldanud ligi 200 matemaatikaalast tööd.  

1960. aastast Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige.

Jaan Depman suri 26. juulil 1970. aastal Leningradis, kus oli elanud ja töötanud ligi 45 aastat.

Jaan Depmani mälestuseks annab Viljandi vald välja temanimelist stipendiumi reaal- ja loodusainete üliõpilasele ning Tarvastu Gümnaasiumi eestvedamisel toimuvad J. Depmani nimelised maakondlikud nuputamisvõistlused.

 

Allikad

• EE 14 : Eesti elulood 14. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 46-47
• Eesti ahakirjanduse biograafiline leksikon 1689-1940 : Tööversioon seisuga 1. detsember 2015. Lk. 72. URL: https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf
• Eesti teaduse biograafiline leksiko : 1. köide A-Ki. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 196
• Pedai, Aino. Tarvastu kihelkond. 2001. Lk. 83
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Depman 

16. juuli - Endel Rõuk 90

Endel Rõuk

16.07.1930 Kabala v, Viljandimaa – 02.03.2016
Füüsika- ja matemaatikaõpetaja

Sündinud talupidajate perre. Õppis 1938-1945 Kabala valla Villevere algkoolis, 1945-1949 Türi keskkoolis, 1949-1952 Tallinna Õpetajate Instituudis matemaatika ja füüsika erialal, 1955-1958 Ed. Vilde ni Tallinna Pedagoogilises Instituudis füüsika erialal.

Töötanud 1949-1956 lühemat aega mitmes 7-klassilises koolis ja Türi keskkoolisõpetaja ning Türi haridusosakonna juhatajana. Olnud 1956-1975 Võhma 7-klassilise kooli, 1975-1990 Võhma keskkooli õppealajuhataja ning 1990-1996 sama kooli õpetaja.

Endel Rõuk oli vabariikliku füüsikakomisjoni liige. Kuulus 1972-1995 Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituuti.

Lisaks koolitööle oli Endel Rõuk alates 1990. aastast ametis Võhma ajaloo uurimisega ning aastast 2002 MTÜ Võhma ajaloo sõprade seltsi (VASS) aktiivne liige. 2008. aastal rajati VASS-i ja Endel Rõugu eestvedamisel linnavalitsuse hoonesse muuseum. Endel Rõuk oli pühendunud ajaloouurija, kogudes materjali linna ajaloost ning talletades Võhma elanike mälestusi. Ta tegi kaastööd linnalehele, korraldas näitusi, oli giid, osales üle-eestilistel muuseumiöö üritustel – seda kõike armastusest kodukoha vastu.

Tunnustused:

• 1980 Võhma kooli teenetemärk
• 2005 aasta isiku tiitel
• 2009 Võhma linna aukodaniku aunimetus
• 2014 imelise vanaisa aunimetus
• 2015 oli Endel Rõuk Viljandimaa aasta vabatahtliku nominent

 

Allikad:

• IN MEMORIAM ENDEL RÕUK 16.07.1930-02.03.2016 // Õpetajate leht (2016) 18. märts, lk. 13. URL: https://dea.digar.ee/article/opetajateleht/2016/03/18/16.1
  
• Viljandimaa koduloolasi 2009. Lk 72-73

Carlos Ruiz Zafón. KESKÖÖ PALEE

Varrak, 2019
232 lk

„Kesköö Palee“ on noorsooromaan, kus kuueteistkümne-aastaseks saanud noored lahendavad peadpööritavat müsteeriumi. Lastekodus kasvanud noorte austus üksteise vastu, kokkulepetest kinnipidamine ja teineteisest hoolimine aitavad hakkama saada müstiliste katsumustega.

Ühel päeval tuleb ilmsiks, et lastekodus kasvanud Ben peab vastu astuma olendile, mis on seotud tema vanematega. Enda vanematest ei tea vastsündinuna lastekodusse sattunud noormees mitte midagi. Peadpööritavates seiklustes on hirmu, usaldust ja usaldamatust, visadust ning hoolimist.

Põnev lugemine kõigile, kes armastavad müstilisi ja salapäraseid lugusid. 19. juunil 2020 surnud Hispaania kirjanik Zafóni teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde ning need on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1933084

Josh Malerman. LINNULAEGAS

Ühinenud Ajakirjad, 2019

248 lk

Seda raamatut julgen soovitada lugejale, kellele sobib praegusele hullule maailmale veel vinti peale keerata.

Ühel päeval ilmub maa peale miski, millele pilgu heitnud inimesed teevad eriti võikal moel enesetapu. Esialgu on see uudistes, toimub kaugel ja inimesed ei pööra sellele erilist tähelepanu. Kuid see tuleb lähemale, on varsti juba siinsamas linnas. Tuleb tuttav ette?

Malorie, kes on äsja teada saanud oma ootamatust rasedusest, peab sellises uues maailmas üksi hakkama saama. Silmasidemed, pimendatud aknad, autosõit kinnisilmi- see on uus normaalsus. Kas on kusagil veel pimeduses ekslevaid inimesi? Mis saab siis, kui laps ilmale tuleb?

Viis aastat hiljem sõidab Malorie koos Poisi ja Tüdrukuga paadiga allavoolu. Jätkuvalt kinnisilmi. Kas nad leiavad pelgupaiga?

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1939858

1. juuli - Ott Aardam 40

URL: https://www.ugala.ee/tootaja/ott-aardam/

Ott Aardam

1. juulil 1980 Orissaares
Näitleja 

Ta on lõpetanud 1995. aastal põhikooli Orissaare Gümnaasiumis ja 1998. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi. 2002. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi Kõrgema Lavakunstikooli.

Abielus, peres kasvab kolm last.

Ott Aardam töötas aastatel 2002–2008 Ugala teatris. 2014–2019 oli ta Ugala teatri loominguline juht.

Kirjutanud ja lavastanud Ugalas: 

• „Börs ja Börsitar” (2007; Ugala kolleegipreemia 2007 ja Ugala publikupreemia “Kuldõun” 2008) 
• „Poks” (2007)
• „Mee hind” (2011; Balti tetarifestivali parim lavastus 2012)
• O. Lutsu ainetel „Making of kapsapea” (2015)
• „Toru” (2019)

Lavastanud Ugalas: P. Matsini „Gogoli disko” (2017)

Olulisemaid töid Ugalas

• 2003 Kitzberg „Neetud talu” Julius (lav. Katri- Kaasika Aaslav- Tepandi)
• 2003 Coster/Gorin „Thijl Ulenspiegel” Thijl (lav. Peeter Tammearu)
• 2003 „Koturnijad ehk kui nalja ei saa, siis meie ei mängi” – Triumfos (näitekirjanik), Kuri Saatus, Viisk (grupitöö)
• 2004 Rozov „Vend Aljosa” Aljoša Karamazov (lav. Karin Raid)
• 2004 Vladimir ja Oleg Presnjakov „Terrorism” erinevad rollid (lav. Priit Võigemast)
• 2004 Stevenson „Aarete saar” erinevad rollid (lav. Peeter Tammearu)
• 2005 Luts „Suvi” Kippel (lav. Peeter Tammearu)
• 2005 Vallejo „Lõõmav pimedus” Miguelin (lav. Peeter Tammearu)
• 2005 Tolstoi „Anna Karenina” kindral Serpuhhovskoi (lav. Mihhail Tsumatsenko)
• 2006 Szakonyi „Saateviga” Inimesepoeg (lav. Marko Matvere)
• 2006 Kross „Keisiri hull” Jüri (lav. Peeter Tammearu)
• 2006 Tšehhov „Kolm klaasikest kirsiviina”erinevad rollid (lav. Peeter Tammearu)
• 2006 Nuotio, Brännare, Seppänen „Marylin” Frank Sinatra (lav. Kalju Komissaarov)
• 2007 Preussler „Krabat” Krabat (lav. Oleg Titov)
• 2007 Kangermann „Naabri Mari” Kaim, üks kahtlane vagabond (lav. Margus Vaher)
• 2007 Kylätasku „Runar ja Kylliki” Artturi Ruokanen (lav. Taago Tubin)
• 2016 Ugala Teater „Kõrboja perenaine” (lav. Vallo Kirs)
• 2017 Ugala Teater „Nähtamatu Daam” (lav. Lembit Peterson)
• 2018 Ugala Teater „Hipide revolutsioon” (lav. Juri Kvjatkovski)

Allikad: 

• Thetrumi koduleht. URL: https://www.theatrum.ee/inimesed/ott-aardam/
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Aardam