Allikas: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
Anton Härma (sündinud Hermann)
Kooliõpetaja, õpikute autor
Sündinud 19.05.1896 Kaansoo külas Vastemõisa vallas. Vanemad õpetaja Anton Hermann ja Elisabet (Adelson). Abiellus Minna-Johanna Ronimoisiga 1922. aastal. Nende perre sündis kaks tütart: 1923. aastal Aino-Alice ja kolm aastat hiljem Ellen-Erika.
Õppis Kaansoo valla- ja kihelkonnakoolis 1905-1908, Riia vaimulikus koolis 1908-1913 ja seminaris 1913-1917, Tartu ülikooli filosoofia-, siis kaugõppes õigusteaduskonnas 1921-1928. Edasi õppides omandas keskkooliõpetaja kutse ladina keeles, filosoofias ja kodanikuteaduses.
Töötanud õpetajana 1. märtsist 1918 Kaansoo kihelkonna- ja vallakoolis. 1918. aasta sügisest kuni 1932. a. sügiseni Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja samal ajal ka poeglaste- ning linnagümnaasiumis.
Peale õpetajaameti on A. Härma töötanud vannutatud advokaadi abina, olnud Viljandi linna vaestelaste kohtu esimees ning IV Riigikogu liige septembrist 1930. Viljandi „Ühistöö“ agitatsiooniosakonna juhataja, Viljandi lastekaitse ühingu asutajaid ja esimees jm.
Ta õpetas loogikat, hingeteadust, filosoofiat, kodanikuõpetust,
majandusteadust, ladina ja vene keelt ning laulmist. On andmeid, et 1922.
aastal oli ta Koidu seltsi ja Viljandi Eesti Haridusseltsi laulupidustusel ettekantud
oratooriumi „Simson“ solistide hulgas. 1928. aastal toodi Ugala teatris lavale
ooper „Traviata“ ning osatäitjate nimekirjas seisab Milvi Laidi, Hugo Malmsteni
ja teiste kuulsuste kõrval Anton Härma nimi. Ta esines ka järgmisel aastal
tollase lauluõpetaja Valter Blossfeldti õpilaste kontserdil.
1932. aasta sügisest oli Paides gümnaasiumi ja selle juures
töötavate koolide juhataja, andes tunde ka progümnaasiumis ja kaubanduskoolis.
Anton Härma oli Viljandi 2. Keskkooli direktorina võimudele pinnuks silmas
Paidest tagasi Viljandisse kolis Härma perekond 1940. aastal.
Oli nõukogude okupatsiooni aeg ning
enamlaste valitsuse käsul vahetati Paide ja Viljandi gümnaasiumi direktor:
Anton Härma kinnitati Viljandi 2. keskkooli ja kaubanduskeskkooli direktoriks
ning senine siinne juhataja Theodor Koik viidi Paidesse, kust küüditati 14.
juunil 1941 Siberisse.
Viljandi 2. Keskkooli direktorina oli Härmal põhimõte, et õpilased peavad saama koolis muusikat ja sporti teha. Kaks džässorkestri koosseisu, vokaalansamblid ja solistid sisustasid koolipidusid. Džässorkester oli üks Viljandimaa paremaid. Mujal esines see ainult direktori loal. Õppeasutusel olid oma jalgpalliväljak ja kiiruisuradadega hokiväljak. Korvpalli-, jalgpalli- ja jäähokimeeskonnad tulid Eesti koolinoorte meistriks.
Koolil olid tugevad õpetajad, igaüks neist oli isiksus.
Direktor seisis nende taga ning astus välja erandolukordades. Kui õpilastel oli
väljaspool õppeasutust pahandusi, tõttas ta ise kohale ja palus võimumeestelt
poisi enda valdusse, sõnades: „Meie karistame oma õpilasi ise koolis.“ See
süsteem toimis enne nõukogude aega, siis tekkis tõrkeid. Kord ootas direktor
kohapeal hommikuni, kuid sai poisi siiski kätte. Julgeolekus palus ta, et
arreteeritud õpilased lubataks eksamitele.
1945. aasta 29. septembrist on säilinud Anton Härma kiri Viljandimaa miilitsaosakonna ülemale. Ta protesteerib selles 100-rublase trahvi vastu, mis oli talle määratud selle eest, et ta võttis õpilasi keskkooli ilma passi ja sissekirjutuseta. Maaõpilastel oli vaja linna registreerimiseks ja passi saamiseks teatist kooli vastuvõtmise kohta. Kooli jäämine päästis mitu soomepoissi Siberisse saatmisest.
Anton Härma juhtis Viljandi 2. Keskkooli 1949. aastani, mil NKVD
eriteadetes kirjutati Anton Härma kohta: „Kodanlikul ajal Isamaaliidu liige.
Lähedased suhted õp. Kurrikuga, arreteeritud nõukogudevastase tegevuse eest.
Naisel Tarvastus kulakutalu.“
Selleks ajaks oli Anton Härma õpilastest trellide taha
läinud kolm nõukogudevastast rühmitust.
1949. aasta 10. jaanuaril peetud Viljandimaa parteiaktiivi
koosolekul teatas maakonna haridusosakonna parteiorganisatsiooni sekretär
Rastorgujeva, et algorganisatsioon ei suuda oma mõjuga koolidesse ulatuda. „2.
keskkooli noored on meelestatud nõukogudevastaselt ja avalikult astuvad
selliselt välja,“ seisab protokollis. „Kooli direktor Härma ei pööra sellele
mingit tähelepanu ning isegi osa õpetajaid varjavad õpilaste meeleolu ja
teguviisi koolis. On viimane aeg vabaneda sellisest direktorist, kui seda on
Härma.“
Seltsimees Voronin on samal koosolekul öelnud, et
ideoloogiline kasvatus koolinoorsoo hulgas on nõrk, ning toonud näiteks
asjaolu, et 2. keskkooli noored mõisteti nõukogudevastase tegevuse pärast kuni
25 aastaks kinni. Sama kooli 31 õpetajast üheksal oli leitud poliitiliselt
kompromiteerivaid materjale.
Ei ole teada, kas Anton Härma väljavahetamine 1949. aastal
oli ette valmistatud varem, kui leidsid aset keelatud lõpumärkide õnnistamine
ja õpilaste salaorganisatsiooni Triumviraat paljastamine. 2. keskkooli
direktoriks määrati Artur Reemer.
Anton Härmast sai Tallinnas raskesti kasvatatavate laste
kooli direktor.
Anton Härma suri 7. märtsil 1979 ja on maetud Tallinna
Rahumäe kalmistule.
Artur Härma teosed
Avaldanud ladinakeelse lugemiku Lectiones (1919), Ladina
keele õpperaamatu (1921), Scriptores Latini (1927), peale selle
mõned lastenäidendid.
Allikad:
- Anto Härma 20 aastat koolipõllul // Järva Teataja (1938) 28. veebr. URL: https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/28/96
- Eesti avalikud tegelased : Eluloolisi andmeid. – Eesti Kirjanduse Selts, 1932
- Luik, Tiiu. Anton Härma oli pedagoog ja humanist // Sakala (2006) 8. juuni. URL: https://sakala.postimees.ee/2172893/anton-harma-oli-pedagoog-ja-humanist
