Kuvatud on postitused sildiga 13 aprill. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 13 aprill. Kuva kõik postitused

neljapäev, 8. aprill 2021

VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija KARL KIDER

Karl Kider

Sündinud Karel Kidder; ka Kaarel. Pseudonüüm Redik Soar
13.04.1882 Kirikuküla, Valjala vald, Saaremaa - 27.03.1946 Kodasoo vald, Harjumaa
Kooliõpetaja, prosaist, ajakirjanik ja Viljandi Esimese Lugemisringi eestseisuse liige 1913. aastal


VEL liikmeks registreerimise kanne protokolliraamatus aastast 1913 ütleb, et isiku elukohaks on "Kihelkonna kool".

28. septembril 1913. aastal toimunud protokollist saame teada, et "Täiendavatel valimistel esimehe asemikuks Viljandist äraläinud Paul Öpiku asemele valitakse kooliõpetaja Karl Kider Viljandi kirikumõisast."

***

Kirjanikunimega Redik Soar tuntud Karl Kider sündis 13. aprillil 1882. aastal Saaremaal Valjala vallas Kirikukülas vabadiku pojana. Õppis Valjala kihelkonnakoolis, Kuressaare linnakoolis (lõpetas 1901) ning pedagoogilistel kursustel Valgas (1904) ja Haapsalus (1906), omandas algkooliõpetaja kutse. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist.

Aastatel 1906–1907 oli Läänemaal Oru ministeeriumikooli õpetaja. Aastatel 1907–1908 Põhja-Kaukaasias Soriküla eesti asunduse köster-kooliõpetaja (lahkus sealt kiusamise tõttu). 1908–1911 Krimmis Sõrt-Karaktšora eesti asunduse köster-kooliõpetaja. 1911–1912 viibis Kaukaasia ja Krimmi eesti asundustes. 1912–1913 töötas õpetajana Põltsamaa ja Viljandi kihelkonnakoolides. Edasi mitmete ajalehtede toimetaja. (sealhulgas kajastas 1914 ajakirjanduses Suhhumi eestlaste laulupidu). 1915–1917 sõjaväes, osales Eesti rahvusliku sõjaväe loomisel; seejärel taas ajakirjanik ja toimetaja. 

Esimese raamatu „Esimesilt päevilt“ avaldas ta Redik Soare nime all 1921. aastal Tartus. Selles kirjeldab Karl Kider oma lapsepõlvemaad Valjalas, tuues lugejani huvitavaid pilte Valjala elu-olust 19. sajandi lõpul. Raamatut „Esimesilt päevilt“ peetakse tema parimaks teoseks.

Avaldanud ka näidendi ja novelle. Alates 1926 pidas Harjumaal Kodasool asundustalu. 

Suri 27. märtsil 1946 Harjumaal Kodasool.


Allikad:

esmaspäev, 13. aprill 2020

13. aprill - Algo Kärp 35

Foto allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Algo_K%C3%A4rp#/media/Fail:KAERP_Algo_Ville_Tour_de_Ski_2010.jpg


Eesti murdmaasuusataja 
Algo Kärp 
Sündinud 13. aprillil 1985 Kolgas-Jaanis

Lõpetas 2005. aastal Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali, õpib alates 2018. aastast TÜ Pärnu kolledžis ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal.

Algo Kärp alustas suusatreeninguid 1995. aastal Urve Bergmani juhendamisel. 2006. aastal osales esimest korda maailmakarika etapil Otepääl, kokku on osalenud 91 MK etapil ja jõudnud punktikohale, ehk siis 30 parima sekka kaheksal korral.  Parim koht MK-etapil on 2014 Oslos 50 km klassikasõidus saadud 16. koht. Tour de Skil on ta jõudnud kolm korda 30 parema hulka.

2009. aasta Estoloppeti sarja Tamsalu-Neeruti Maratonil, Viru Maratonil ja  Haanjas oli Algo Kärp Eesti kiireim pikamaasuusataja. Kokku on ta 2006–2016 Eesti meistivõistlustel võitunud individuaalselt 6 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning sprinditeates 1 pronksi. Eesti Suusaliit valis 2017. aastal Algo Kärbi parimaks meessuusatajaks.

Olümpiamängudel osales Algo Kärp 2010. aastal Vancouveris, 2014. aastal Sotšis ja 2018. aastal   Pyeongchangis. Parimaks saavutuseks olümpiamängudel jäi teatesõidu 10. koht Sotšis.

2019. aastal Seefeldis suusalade MMil lahvatanud dopinguskandaali järel tunnistas Algo Kärp avalikult, et on kasutanud alates 2016. aastast veredopingut. Võttes arvesse Kärbi ülestunnistust ja koostööd, vähendas Rahvusvaheline Suusaliit tema karistust aasta ja kuue kuu võrra. 6. märtsil 2019. aastal alanud ajutine võistluskeeld arvestatakse karistusest maha ja nii kehtib Kärbi võistluskeeld 5. septembrini  2021. 20. jaanuaril 2020 langetatud otsuse kohaselt tühistatakse kõik Kärbi tulemused pärast 2017. aasta 22. veebruari, sealhulgas tema 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängude 50 km klassikasõidu 16. koht. Viljandimaa Spordiliit võttis Algo Kärbilt tagasi 2018. a Viljandimaa parima meessportlase tiitli.

Allikad:
Biograafia koostas: Marju Roosileht