Neljapäev, 27. oktoober 2011

Ootame omaloomingut!

Tuletame meelde, et läheneb 15. omaloominguvõistluse võistlustööde esitamise tähtaeg!

Vabalt valitud teemal ning žanris gümnaasiumiealiste noorte kirjutatud võistlustööd palume saata 30. oktoobriks e-postile veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee .

Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, kool, klass, telefoninumber ning pseudonüüm. Laureaate hinnatakse luules ja proosas eraldi.


Pildi autor: Jaanika Hunt

Laupäev, 15. oktoober 2011

Svjata Vatra. Zillja Zelenen´ke

[Viljandi] : Svjata Vatra, 2010
1 CD
Esitus eesti ja ukraina keeles

Salvestatud Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemia stuudios
Svjata Vatra:
Ruslan Trochynskyi - trombone, scythe, vocal
Kulno Malva - accordion, vocal
Juhan Suits - bagpipes, whistle, jew's harp, woodern horn, vocal
Kalle Kindel - drum ethno set
Dmitri Dmitrenko - percussions
Alo Jaanivald - sound engineer
Terje Trochynskyi - manager

01. Zillja zelenen'ke / Green Buds
02. Verhovyna 1
03. Poiss nagu ponks / The Boy is Swell
04. Piimanaiste polka / Milkmaid's Polka
05. Ma olin enne nuori miesi / I was a Young Lad Before
06. Marusja
07. Ristmik nagu sild / Crossroad like a Bridge
08. Esimene mida ma / First One That...
09. Je t´aime
10. Lety ptah / Fly Bird
11. Punk - Polka - Tuli / Punk Polka Fire
12. Verhovyna 2
13. Kalyna

Ro:Toro. Wabariigi polka

Cätlin Jaago, Silver Sepp, Sandra Sillamaa, Marko Mägi, Marek Talts
[Eesti] : Ro:toro : Hitivabrik, 2011
1 CD

1. Wabariigi polka
2. Läksin ma, läksin ma
3. Nooruki ärasaatmine
4. Tee marss
5. Tantsulugu
6. Venetants
7. Torupilli tegemine
8. Jaan Pihti polka
9. Polka
10. Hiidlase vene kamarushka

Innovatiivne Eesti pärimusmuusikaansambel RO:TORO mängib peamiselt traditsioonilisi torupillilugusid. Saksofon ja löökpillid lisavad torupillidele moodsat helikeelt, kuid kõlapilt jääb ikka ürgseks ja torupillikeskseks.

Cätlin Jaago on õppinud Eesti torupilli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Sandra Sillamaa on olnud tema õpilane juba kümme aastat. Koos mängides on nende vahel tekkinud suurepärane muusikaline teineteisemõistmine.
Marko Mägi lisab saksofonijazziga ansamblile värskust ning teeb üllatavaid improvisatsioonilisi vahekäike.
Silver Sepp loob kordumatut heli- ja rütmimaailma mängides nii veega täidetud pesukausse kui ka jalgrattakodaraid.
Marek Talts elektrikitarril kammib kõik segi - jazzkitarr võib tema käes äkitselt muutuda elektriliseks pärimuspilliks või milleks iganes.

Roost keeltega Eesti torupilli muusika vanust mõõdetakse sadade aastatega. RO TORO liikmete keskmine vanus on 31, nad seisavad kahe jalaga kaasaajas ning nad usuvad, et nende loodud muusikat on parimatel hetkedel kuulda ka üle tuleviku piiri.

Riigivanem

Jaan Tõnisson
Artiklikogumik
Koostaja ja eessõna autor Simo Runnel
Sarja peatoimetaja Hando Runnel ; toimetanud Siiri Ombler ; sarja kujundus: Kaljo Põllu
Tartu : Ilmamaa, 2011
526 lk. : ill.
Sari Eesti mõttelugu, 100

Jaan Tõnisson (22.12.1868 Viljandi vallas Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (teadmata))

Jaan Tõnisson oli aastatel 1919–20 kaks korda Eesti vabariigi peaminister ning 1927–28 ja 1933 riigivanem. Lisaks oli ta 1923–25 ja 1932–33 riigikogu esimees, 1917–18 juhtis Eesti välisdelegatsiooni, 1918–19 oli portfellita minister ja 1931–32 kaks korda välisminister. Ta kuulus Maanõukogusse, Asutavasse Kogusse ja riigikogu kõigisse kuude sõdadevahelisse koosseisu.

Aastal 1934 alanud vaikival ajastul surus Tõnissoni suurim omariikluse-aegne poliitiline konkurent Konstantin Päts ta lõpuks tagaplaanile.

“Riigivanem”, Eesti Mõtteloo sarja 100. raamat, toob lugejani läbilõike Jaan Tõnissoni Eesti iseseisvusperioodi kirjutistest, kõnedest ja loengutest.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Riigikantselei ja Tartu linn.

Neljapäev, 13. oktoober 2011

Lugusid Siversitest ja Heimtalist


Imbi-Sirje Torm
Toimetaja Ene Luka
Tõlkija Kaia Kirs
Viljandi : Vali Press, 2011
101 lk. : ill.

Heimtali mõisniku Friedrich von Siversi memuaarid andsid ajaloolasele Imbi-Sirje Tormile ainet raamatuks "Lugusid Siversitest ja Heimtalist". Raamat on järg Imbi-Sirje Tormi 2008. aastal ilmunud teosele "Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös". Raamatu illustratsioonid on pärit Friedrich von Siversi käärilõikelabumist, mille on autorile kinkinud Dorothea von Bich (Friedrichi sugulane) 1996. aastal.

Imbi-Sirje Torm raamatuesitlusel Viljandi Linangaleriis

Mehis Heinsaar. Härra Pauli kroonikad

Jutustused
Kujundanud ja illustreerinud Juka Käärmann
2., täiend. tr.
Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
173 lk.
Sari Teadmatuse akadeemia

Hasso Krull "Härra Pauli aeg teeb trikke" (Eesti Päevaleht 23. november 2001)


“Vahepeal on mu unenägudes vargad käinud. Ära on viidud mõtteline osa tagahoovist, kus ma üht karpkala suudlesin, ja veerandik aohämarust...” (lk 95)

Igal kirjanikul on oma eriomane aeg. Mõnikord on see tema kaasaeg; mõnikord minevik; mõnikord öeldakse, et kirjanik “oli ajast ees”, s.t tema aeg polnud kirjutamishetkel veel nähtavaks saanud ja ilmus hiljem, toonasest vaatepunktist tulevikus. Mõnikord on neid aegu mitu: ja muidugi võib nende hulgas olla mõni ajalooline, ulmeline, mütoloogiline või poeetiline aeg, mis asetub teiste aegade kõrvale, põimub neist läbi või koguni hõlmab neid. Ühe hõlmava aja sees võib olla mitu teist.

Mehis Heinsaare aeg on kirjanduslik, fiktsionaalne aeg. Uusaegse kirjanduse taustal on see Poe, Kafka ja Borgese aeg; mitte psühholoogilise analüüsi, Prousti või Joyce’i aeg, ega mitte maagilise realismi, Márqueze või Rushdie aeg. Küll võiks öelda, et see on sürreaalne aeg, kui võtta sõna-sõnalt Bretoni omaaegset kinnitust, et tulevikus sulanduvad unenägu ja reaalsus “teatavaks absoluutseks reaalsuseks, sürreaalsuseks”, ja et “müsteeriumid, mis ei olegi müsteeriumid, annavad ruumi ühele suurele Müsteeriumile” (1924). Kuid sama hästi võib öelda, et see on härra Pauli aeg: sest härra Paul on Heinsaarel une-näo ja tegelikkuse, fiktsiooni ja reaalsuse teatav absoluutne kese.

“Kuigi mind enda idapoolsest aknast välja puhuti, ei saa ma kindel olla, et olen juba endast väljas, sest eespool võib ju mind veel üks tagumine aken oodata, milleni ehk pean alles jõudma. Ja seal akna taga on vahest ka mu head iseloomuomadused ja südametunnistus...” (lk 92)

Härra Paul on puhas virtuaalsus, “võimaluste võimalikkus”; temaga võib juhtuda ükskõik mida, kuid see, mis juhtub, on määratud härra Pauli ajaga. Selles ajas on toimuval teatav järjestus – jutustamise järjestus, ja nii ei saa enam päriselt öelda, et ükskõik mis võib juhtuda ükskõik millal. See tähendab, võib küll, aga ainult härra Pauli ajas. See aeg ise on määratud ühtaegu fiktsionaalselt ja kosmogooniliselt: raamat algab palaga “Veidi enne maailma loomist” ja lõpeb palaga “Veidi peale maailma lõppu”. Esimeses neist härra Paul sünnib, või õigemini tekib näpistusest, mõttest või liigutusest; viimane lõpeb härra Pauli vuntside kadumisega, misjärel “pole enam midagi” (104). Raamatus pole ühtegi pala, kus härra Paul üldse ei figureeriks.

On kaks kirjandusteost, millele härra Pauli kuju näib otseselt viitavat. Üks neist on Paul Valéry “Härra Teste”, mille pealkirjast ja autorinimest “härra Paul” paistabki olevat kombineeritud: seda seost võib ehk nimetada geneetiliseks, kui meenutada “Väljavõtteid härra Teste’i logiraamatust” (härra Paulil “aoraamatust”) ja muidugi Teste’i monoloogi, mille lõpetab lause “uni jätkab mistahes ideed”. Valéry “Õhtupoolik härra Teste’iga” oli sürrealistide kultusraamat. Teine viide toob meid aga Mihhail Bulgakovi “Meistri ja Margarita” juurde: sest kuidas muidu seletada härra Pauli intensiivseid seoseid majavalitsusega, kus ta “juba kümmekond aastat” töötab raamatupidajana, ja kõiki neid painajalikke tubasid, kust Paul tihti pääseb vaid hädavaevu? Siin on tunda Wolandi ja Peemoti ligidust.

Need viited ei tähenda, et “Härra Pauli kroonikad” muudes asjades meenutaksid Valéryd või Bulgakovit. Kuid nad märgivad maha härra Pauli fiktsionaalse, kirjandusliku aja, annavad ta fantaasiaruumi kaks erinevat võtit. Ühtlasi seletavad, miks “Härra Pauli kroonikates” on nii palju retrospektiivseid viiteid (nt väntorel, konstaabel, “puhkehetked kummipuud kastes ning harfi sõrmitsedes” jne). See aeg on määratlematu, aga ta pole tõsises mõttes retro: viited teisele ajale on üldised viited kirjanduslikule ajale, Poe-Valéry-Kafka-Bulgakovi-Borgese jt ajale, mis on integreeritud härra Pauli aega.

“Härra Pauli kroonikad” on Heinsaare teine raamat. Ometi ei sunni ta lugejat tegema mingeid mööndusi. Võiks isegi öelda, et siin on varase meistriteose hõngu. Nii läbimõeldud, lõpetatud ja ühtlasi köitvaid proosatekste ilmub harva.

Kolmapäev, 12. oktoober 2011

Mae Lender. Eleanor

Toimetanud Kristiina Ainelo
Kujundanud Villu Tammer
Tallinn : Tammerraamat, 2011
231, [1] lk.
Sari Eesti romaan

Mida aasta edasi, seda vähem Eleanor mõistis, miks inimesed üldse abielluvad. Öeldakse, et naine ja mees moodustavad terviku, kuid tema arvates oli just vastupidi – abielu lõhkus terviku. Enne abielu oli tervik, aga pärast lõhuti see ilus ja täiuslik komplekt. Midagi võeti ära, midagi pandi juurde, midagi sobitati kokku hoopis sobimatute tükkidega. Ikka ja jälle juhtus, et tuli loobuda millestki endale nii olulisest, kuidas sai seda siis nimetada terviku moodustamiseks?

Anu Sööt. Loovmäng

Valik mänge ja tegevusi igale vanusele
Illustratsioonid: Kaisa Sööt
Kujundus: Brit Pavelson
Fotod: Hedi Jaansoo, Urmas Volmer
Viljandi : Eesti Tantsuhariduse Liit, 2011
101, [1] lk. : ill.

Raamatusse on koondatud 99 nime-, usaldus-, rüselemis-, koostöö-, julguse proovilepanemise-, jooksu-, kulli-, püüdmis-, tähelepanu-, keskendumis-, nutikuse, mõtte-, äraarvamis-, heli- ja rütmimängu.

Loovus tähendab lahenduse leidmist uues, tundmatus, mittestandardses olukorras. Pannes kokku loovuse ja mängu, saame loovmängu, mis võiks tähendada osalejate vabal tahtel toimuvat tegevust – mängu ning lahenduse leidmist uues, tundmatus olukorras. Mänguolukorrad on alati uued ja peegeldavad reaalset elu.

Miks peaksime mängima loovmängu? Et ennast ja teisi tundma õppida, õppida tundma oma seesmisi ja välimisi piire, õppida suhtlema teiste, meist erinevate inimestega, õppida tundma ümbritsevat. Kes mängu kaasahaaravust ja spontaansust on tundnud, mõistab, et mänguolukorras toimuvad need protsessid vahetult ja varjamatult, justkui „mängeldes”.

Esmaspäev, 10. oktoober 2011

Leili Närska. Valuoja kooli lapsed

Vilistlastest
Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar
Viljandi : L. Närska : Viljandi Valuoja Põhikool, 2011
183, [1] lk. : ill., portr.

Väljaannet on toetanud Viljandi Linnavalitus, Viljandi Omavalitsuste Liit, Sihtasutus Viljandi Valuoja Põhikooli Arengufond, Valuoja Põhikool.

Valuoja kool tähistas 2007. aastal oma 235. aastapäeva ja Leili Närska avaldas sel puhul ajalooraamatu "Kool Valuoja kaldal". Ja kuigi tuleval aastal enam 240. aastapäeva enam tähistada ei saa, sest õppeasutus lõpetab tegevuse (kui mitmendat korda juba!), on õpetaja Leili Närskal valminud kogumiks "Valuoja kooli kaldal".
Katkend raamatust, lk. 7

Sille Varblane. Mitmekesised köögiviljatoidud

Pildistanud ja kujundanud Irina Tammis
Tallinn : Tammerraamat, 2010
192 lk. : ill.

Köögiviljade söömine ei tähenda vaid toorsalatit või köögiviljahautist, selleks on palju mitmekesiseid maitsvaid võimalusi. Köögivilju on võimalik kasutada lisaks tavapärastele soolastele roogadele ka magustoitudes, kookides, küpsistes, kommides. Nii saab võimalikult tervislikult toituda ja rikastada lauda kasulike köögiviljadega.

See on hea võimalus ka lastele köögivilju peidetult pakkuda, sest kui suur porgandikuubik supis sorditakse kiirelt taldriku äärele, siis porgandiküpsiseid või -kooke söövad lapsed hea meelega. Kasutades köögivilju tavapäratumates toitudes selgub, et kartul, kabatšokk ja kõrvits on oma olemuselt magedad köögiviljad, porgand ja peet aga lausa magusad.

Kolmapäev, 5. oktoober 2011

Sakala kalender 2012

Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne
Koostanud Marge Liivakivi, Jaak Pihlak, Heiki Raudla, Olav Renno, Ülo Stöör ja Ain Vislapuu
Põltsamaa : [Sakala Kalender], 2011
290, [1] lk. : ill.

Sakala Kalender on Eestis ainus järjepidevalt, nüüd juba 23. aastat järjest ilmuv kultuurilooline kogumik. Tegemist on laiemale avalikkusele mõeldud Viljandimaa ajaloo- ja kultuuripärandit tutvustava hariva väljaandega.

Loe ka:
Olav Renno. Tuleva aasta tähtraamat on juba ilmunud (Sakala 14.09.11)